laupäev, 2. aprill 2022

Vaba Eestimaa Ajaleht artiklite pealkirjad-lingid.

 



Kui ühelt autorilt on rohkem kui üks lugu, näitab linkide nimekiri neid "minevikku kaduvusse rühkimise" järjestuses. 
Soovite lugeda? Klikake pealkirjale ja teid saadetakse otsemat teed kohale...

Soovite avaldada oma arvamusi, artikleid  ja loomingut?


VEA küsib, Keskkonnaministeerium vastab

Vaba Eestimaa Ajaleht küsib.
 
Vaba Eestimaa Ajaleht küsimused Aivar Riisalule. 
 
Vaba Eestimaa Ajaleht küsimused Taavi Aasale. 
 

Mitteisikulised lood.


LÄHTE ALEVIKUS ALUSTAS TÖÖD UUS PROVIISORAPTEEK - Proviisorite Koda. 

KESKKONNAÜHENDUSED ANDSID PUIDUENERGIA TOETUSSKEEMI EUROOPA KOHTUSSE - Eesti Metsa Abiks 

PRESSITEADE - Eestimaa Looduse Fond 

Rühmituse Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt pöördumine. 

PRESSITEADE - MTÜ Loodusajakiri.

LÜGANUSE KOOLILE APPI - MTÜ Lüganuse Tagaküla.

PRESSITEADE ÕLITEHASE TEEMAL. 

Rahvaalgatusliku Suveräänsusliikumise PRESSITEADE

Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole 

EESTI ORNITOLOOGIAÜHING - PRESSITEADE. 

PRESSITEADE Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks  

EUROTAPAMAJA? - Repliik. 

KAHETEISTKÜMNE KIRI PRESIDENDILE.

PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU POOLE. 

EESTI KODUKAITSE SELTSI KOKKUTULEK. 

AITAME HEIDY TREENINGLAAGRISSE - üleskutse. 

RAPLAMAA OMAVALITSUSTE LIIDU JUHATUSE PÖÖRDUMINE EESTI VABARIIGI VALITSUSE POOLE 

AVALIKULT RAIL BALTICUST - Pressiteade 

MEELEAVALDUS TAMMSAARE PARGIS. - Fotogalerii 

SKTKK LIIKMED 1999. 

MARTNAST SAAB ESNA? - Intervjuu. 

PRESSITEADE - Eesti Kodukaitse. 

KELLE MAJAST SÕIDAB ÜLE RAIL BALTICA? - Ajakirjanik otsib abi. 

PRESSITEADE - Eesti Kodukaitse.

TELLIDA VÕI MITTE TELLIDA? - Satiirinurk

ABIPALVE NOORE SPORTLASE TOETUSEKS! 

TÄHELEPANU - ESIMESED MITTEOODATUD KÜLALISED JUBA KOHAL! 

PORGAND TEGIJATELE POOLE HINNAGA! 

Päevalehe reklaam. 

Kultuurimarksismi võidukäik Rootsis

EKRE - TARTU RAHU PIKETT. Galerii. 

HOMOABIELU JA HOMOSEKSUAALSUSE KAUDSED TAGAJÄRJED - SEKSUAALNE KÕLVATUS JA AMEERIKA TSIVILISATSIOONI KOKKUVARISEMINE 

EKRE Avaldus.


KESKKONNAÕIGUSE KESKUS - Pressiteade      

AASTA MULLAKS VALITI LEETJAS MULD - EMÜ pressiteade 






A

ÜHINENUD KURJUS - Ormi Ader

LENDURITE KIVI - Ormi Ader.  

PROVIISOREID SUNNITI RIKKUMA AMETIVANNET - Karin Alamaa-Aas 

RONGI JA RATTAGA - Ain Alvela 

ELUST ENESESEST - BUSSIGA MAARDUSSE - Ain Alvela

Hea Marko Pomerants! - Ave Angerjas

PEITSAINETE MÕJU LÕNGA VÄRVIMISEL SEENTEGA - Liisa Anier 

RIIGIEELARVEST, MAKSUDEST JA EXCELI TABELIST - Andres Arrak. 

LILLEMANDALATE NÄITUS TOILAS - Tiina Azojan   

B

KAS ELU MAAL ON ÜLDSE ENAM VÕIMALIK - Henri Bekmann 

VAIKITUD PÄEVAD - Belami. 

TEINE HAAPSALU-LÄÄNEMAA - Vyacheslav Biryukov 

PEATÜKK RAAMATUST "LOODUSLIK TOIT. EHE JA TERVENDAV" - Marika Blossfeldt. 

C

LÄÄNE INIMESE LANGUS - Mark Collett (kokkuvõtlik tõlge). 

D

E

SÕBRALE - Riina Eigi-Sobolewska 

VAATA ENDASSE - Tiiu Elu

MINU SEIKLUSED LUULERADADEL - Tiiu Elu  


MINU KÕNE HIRVEPARGIS 2017 - Ants Erm 

RAHVUSLUS KUI ELU MÕTE - Urmas Espenberg

LAPSED ON MEIE SUURIM JA KALLIM VARA! - Urmas Espenberg. 

RAHVUSKONSERVATIIV - TONT VÕI INIMENE? - Urmas Espenberg  

F

G

H

ABSTRAKTSED MAALID - Ingvar Halling 

PEATÜKK ROMAANIST - Indrek Hargla


HIIUMAA PÄÄSTAKS SÕLTUMATU MAJANDUS - Monika Helme 

MIS MEIST SAANUD ON, EESTIMAA? - Tarmo Hints  

I

KAS MUISTSED EESTLASED VÕITLESID OMA VABADUSE EEST? - Raivo Ird 

J

PIND - Alari (Papa) Janson. 

SOOL RAVIMINA? MÜÜT VÕI TEGELIKKUS? - Irina Jarovaja 

AVALIK KIRI PEAMINISTRILE - Ülle Jaska


LUULETUSED - Kertrud Juht 

KODANIKUÜHISKONNA ARUTELUL - Maris Jõgeva 

OLEN SILD - Jaanus Järs 

POOGNAD JÄÄL - Jaanus Järs. 

AASTA TÖÖTUNA - Jaanus Järs.

JÄLLE JUUKSURIS - Jaanus Järs.  

VASTUSEKS ANDRES METSOJALE - Mart Järvik 

K

KAS ARMUKE ON HEA? - Aadu Kadakas 


"MINU AASIA" LISALUGU - Margus Kalam 

DISKONTINUITEET: GLOBAALREAALSUS & LOKAALPERSPEKTIIV - Holger Kaljulaid. 

RIIGI NALJAD - Avo Kaljuste 

ÄÄDIKA LUGU, SAAREMAALT - Maria Kaljuste 

INIMENE, LOODUS JA KEHA ARHAILINE MÄLU - Maria Kaljuste 

PRESIDENDI KÕNE JA VIIS KÜSIMUST RIBURADAPIDI - Tiina Kangro 

MIKS MA VALISIN ELURIKKUSE ERAKONNA? - Mihkel Kangur 

LAAGER KASTNAS - Marko Kannimäe 

VÄIKELINNA VALGUS JA VARJUD - ROHELUS - Genadi Katenev.

TÄHENÄRILISE POSTKASTIST - FAIL BALTIC - Ain Kendra

NEITSIPÕLVE VIIMASED TUNNID? - Harri Kingo 

ÕPETUSTE LOOMULIKKUS - Harri Kingo.  

KÕIGE ILUSAM KEVADNÄDAL EHK "OOD KARANTIINILE" - Jaagup Kippar  

PUUDE TAGA ON METS JA ÖKOSÜSTEEM - Leevi Kirsimäe

KRATILUGU JA KOLM SÕRME - Leevi Kirsimäe  

KUI KIIRESTI KÕIK MUUTUB - Leevi Kirsimäe

AVALIK PÖÖRDUMINE - Leevi Kirsimäe

MÕRTSUKLIK PÕLLUMAJANDUS - Leevi Kirsimäe

KLIIMA JAHUTAJAD - Leevi Kirsimäe

KLIIMANEUTRAALSUS - Leevi Kirsimäe

RAIERAHU METSADESSE 2019 KEVADEL - Leevi Kirsimäe 

ÕUDUSTE UNENÄGU ILMSI - Leevi Kirsimäe

MOOLOKHARVESTER - Leevi Kirsimäe

KOHALIK RAIVO - Luuletused. 

VALIMISSEADUS VAJAKS KOHEST MUUTMIST - Hillar Kohv 

KULTUURISÕJA AUTONOOMIA ehk kuidas sallivus põhjustab sallimatust - Joonas Konstig

MAAILMA PARANDAMINE ALGAB KOHVIST - Margit-Mariann Koppel.

MUINASLUGU MUUSIKAS - Eimar Kull  

KIRI MINEVIKUST - Liisi Kund.  

MAAILM PAKSUDE MÄTTA OTSAST - Kairi Kuur, Fausto Gobbi. (katkend) 


VEMMALVÄRSID EI KUKU KÄNNUST KAUGELE - Jaak Känd         

L

EI PÕLEVKIVI KAEVEMAHTUDE JA REOSTAMISE SUURENDAMISELE - Aleksander Laane 


13 LAASTAVAT MILJONIT Mihkel Langebraun 

Esimene peatükk raamatust "Viirastused Aovalgel" - Risto Laur

VANAEMA MESIPUU OTSAS EHK .... (katkendid) - Risto Laur

UNEMAA ETÜÜD - Risto Laur 

VIRVE - Andrus Leberecht   

LUULETUSED - Julia Legatavitshute. 

AIDU, VAADATES TULEVIKKU - Tanel Leisalu fotoreportaazh. 

ÜKS TÄHELEPANEK UUE VALITSUSEGA SEOSES. - Kajar Lember. 

KUU, RÄÄGI MINUGA (katkend) - Maria Lepmaa

VORMSI TÄNAVA MÄNGUVÄLJAK - Külli Leppik 

ELUST EESTI RIIGIS - Evelin Liiva

OLEN IKKA USKUNUD AUSUSESSE - Evelin Liiva

SETOMAA - Timo Lillmaa 

TÕLKELISTE MUDILASRAAMATUTE LAUSETE RASKUSASTE - Alvi Lina   

LUULETUSED - Kätlin Lindret.


ERM - TEGEVUSKAVA AASTANI 2022 - Tõnis Lukas. 

AVALIKKUSE KAASAMINE PIRITA LINNAOSAS - Ann Lumiste

OLEMINE - Ester Luuken  

Milline on muusika roll mürareostuse tekkes? - Maie Luus. 


MEIE RAAMAT HOOANDJAS - Lea Maarja Lõhmus/Ester Rusing 

... - Maie Lüüs 

PEREKOND - TSIVILISATSIOONI ALUS. - Maie Lüüs.  

M

MA OLEN GEI, AGA MA EI POOLDA SAMASOOLISTE ABIELU - Doug Mainwaring 

KES ON UHKE EESTI ÜLE - Aldo Maksimov. 

TSELLUKA MÜSTEERIUM - Pete Meel

KAS EESTI TÖÖLISKLASS ON ARUTU KÕNTS? - Maiki Meerbach 

KILDER - Maiki Meerbach 

KONFLIKT KUI PARATAMATUS - Maiki Meerbach 

ÜKS LUGU - Maiki Meerbach 

LUULETUSED - Maiki Meerbach 

NAERATAVA KUU INIMESED (katkend) - Ena Mets

KUIDAS MINUST SAI JUTUVESTJA ... - Ena Mets.  


HEAD SÕBRAD! EESTI KONGRESSI KÜLALISED - Ülle Michelson. 

VAHEL ON KITSARINNALISUSEST KASU EHK KUIDAS LOODI NISSI VALLA KULTUURIKESKUS - Ermil Miggur  

JUHTKOER JA LAPSED - Kaili Mikk.

ÜKS TAVALINE VALGUSE JA PIMEDUSE TALVINE PÄEV - Kaili Mikk.

ILVES JA KOOLILÕPULILLED - Ingmar Muusikus 

HEINO MÄEMETS - Merike Mäemets   


N

EESTI 100 NAGU 100 MILJONIT PRÜGITRAHVI? - Risto Nahkor

RIIGIKOGU VALIMISTE ÜKSIKKANDIDAAT - Risto Nahkor

Kohus keeldub ametiasutuste ja ametnike karistamisest - Risto Nahkor 

Alanud on Kolmas maailmasõda - seda viiakse ellu Trooja hobusega - Risto Nahkor 

ÜKS EBATAVALINE VÄLISREIS (bioloogi vaatevinklist) - Mart Niklus.

GULAG JA KIRJANDUS - Mart Niklus 

AVALIK PÖÖRDUMINE - Mart Niklus 

MA EI TAHA, ET LAPSED PEAKSID ÕPPIMA KOOLIS IDEOLOOGILIST AJUPESU - Hendrika Näägo    

O


TERE, HR PEAMINISTER - Sigrid Ojavee 

P

KELLELE ON VAJA UUT RAIL BALTICAT? - Illimar Paul.

GEOLOOGI ELUKUTSEST LÄBI AJAPEEGLI - Pilte Helle Perensilt. 

EEL PÖÖRIPÄEVA - Margit Peterson 

HILLAR KOHV - KES TA ON? - Margit Peterson.

SONETT ARMASTUSELE - Margit Peterson

MÕTTEHEI(D)E - Margit Peterson 

KATKEND LASTERAAMATUST "PETU" - Margit Peterson 

AJATAAK JA AOVALGUS - Margit Peterson 

PEATÜKK RAAMATUST "RIST TEEL" - Margit Peterson 

LOODUS MINUS JA KUNSTIS - Tiiu Piibur



RINGKAITSE MURTUD, JÄÄDAVALT? - Anti Poolamets 

AVALIK KIRI VIRVE OSILALE - Evelin Poolamets


HIIUMAA PÄRIMUSAIDA SÜND - Kaie Pranno  


MÕTTEID AJAJÄRGUST, KUS KÕIK SAAB OLEMA "ROHE". - Erik Puura

EESTI KEELEST JA MEELEST - Erik Puura 

KÜSIMUSED TERVISE ARENGU INSTITUUDILE - Kenno Põltsam 

VASTUS SEKSUAALKASVATUSE JA VANUSEPIIRI UURINGU KOHTA - Kenno Põltsam 

PARANORMAALSETEST NÄHTUSTEST KUUSALU VALLAS - Kenno Põltsam 

ABORT MÕELDAMATUKS KURITÖÖKS - Kenno Põltsam

RAHVUSLIKUL EUROOPAL ON TULEVIK - Kenno Põltsam 

8 LUULETUST - Kenno Põltsam 

ABIELU TÄHTSUSEST - Kenno Põltsam 

SUVELAVASTUS KONSTANTIN PÄTSI ELUST - teatrikülastaja ülevaade - Kenno Põltsam

SÜNDIMATA LASTE ELU KAITSEL -Kenno Põltsam 

AMEERIKA NÜÜDISAEGNE KONSERVATISM EESTI KONTEKSTIS - Kenno Põltsam

ORAVAPARTEI ALLAKÄIK - MARGUS SOOM - Kenno Põltsam. 

Eduard Arhensi mälestuseks Villa De Arhens - Kenno Põltsam

KOHTUNIKE SÕLTUMATUS KUI ÜKS SÕNAKÕLKS - Kenno Põldsam 

MIDA TÕI ENDAGA KAASA SOOME KUIV SEADUS 1919-1932 - Kenno Põltsam 

TIIRNEEME SALADUS - Kenno Põltsam.

ÜKS TONT KÄIB RINGI MÖÖDA EUROOPAT - Malle Pärn 

LUGUPEETUD RIIGIKOGU LIIKMED - Malle Pärn 

VÕIM TARKADELE - Malle Pärn 

ÜLESKUTSE TOOMPEALT LAHKUVATELE POLIITIKUTELE - Malle Pärn 

MORAALIREVOLUTSIOONIST JA SALLIVUSEST. - Malle Pärn

MIKS VARASTATAKSE MEIE HÄÄLED - Malle Pärn.       

VÕITLUS ISAMAA PÄRAST - Taavi Pärtel  

AASTAKOMMENTAAR 2020 - Taavi Pärtel.

RAHVUSLIBERAALID, RAHVUSKONSERVATIIVID JA RAHVUSTSENTRISTID- Taavi Pärtel 

ERINEVAD VAATED RAHVUSLUSES - Taavi Pärtel 

KOOSTÖÖ KASULIKKUSEST MAAILMAVAATELISE POLIITIKA ELLUVIIMISEL - Taavi Pärtel 

MARTIDE LAHING? - Taavi Pärtel  

R


VALIJA MEELESPEA TALLINNAS - Juku-Kalle Raid 

KOHVIK ÜHEKS PÄEVAKS. - Mari-Liis Raja.

AUTO JA LOODUS: PEA MEELES 10 KÄSKU! - Val Rajasaar.  


VILJANDI LOOD JA LEGENDID - Heiki Raudla 

MIDA ÕPETAB PIIBEL LOOMADE JA LOODUSHOIU KOHTA? - Lewis Regenstein 

NÕMMEKA LOOD ELUST ENESEST - Kristina Reineller 



LUULETUS - Liis Ristal

RASKEST VÕI VÄHEM RASKEST LAPSEPÕLVEST - Kätlin Rohilaid-Aljaste.

NAINE KUI KANGELANE - Fideelia-Signe Roots (katkend doktoritööst) 


S


PTB - Mart Saarso 

INTERVJUU NACHO CERDAGA - Ralf Sauter 

RAIEMAHU VÄHENDAMINE EI OLE PÕHJUS, MIKS TÖÖKOHAD KAOVAD - Mati Sepp. 

Taani filmigrupp ja Eesti ümarpuit - Mati Sepp

Fred Jüssi mõtetega Hiiumaa metsades - Mati Sepp 

HIIUMAA LOODUSE ILU JA VALU - Mati Sepp

Lugu Pala plaanitavatest raietest - Mati Sepp 

MIS OLUKORRAS ON EESTI METSAD? - Mati Sepp 






JULGEOLEKUPOLIITIKA EI OLE ÄRIKATE MÄNGUKANN - Neeme Sihv

MIKS JÕGEVAMAAL BUSSILIIKLUST EI ARENDATA? - Neeme Sihv 

LIBLIKATEST NÄORAAMATUS - Neeme Sihv

MERIKOTKA SURM RAUDTEEL - Neeme Sihv 

SEENEMAAILMAST NÄORAAMATUS - Neeme Sihv 

KIVIDEST JA GEOLOOGIAST NÄORAAMATUS - Neeme Sihv

TELLIMUSLOOD MEEDIAS - Neeme Sihv 

Avalik kiri Eesti Vabariigi Valitsusele! - Neeme Sihv 

Küsimused 8-le erakonnale - Neeme Sihv 

PAITAV TIIBRÜNNAK PÄEVALEHE ARTIKLILE - Neeme Sihv 

KES MUUGIB PANDORA LAEGAST? - Neeme Sihv

ÜHE REISIRAAMATUKOGU SÜND - Neeme Sihv 

PROVIISORAPTEEGID = APTEEKIDE KADUMISEGA? - Neeme Sihv 

MILLISE POLIITIKU MILLINE SELGITUSTÖÖ? - Neeme Sihv 

RAUDTEEVÕIDUJOOKS RAHA JA AJAGA - Neeme Sihv 

AVALIK KIRI -- HR LAURI LUIK! - Neeme Sihv 

MEREPROMENAAD NARVAST GIBRALTARINI - Neeme Sihv 

ÜKS PÄEV SAATE "LIIPRID, MIS VÕIKSID KÕNELDA" TEGEMISEL. - Neeme Sihv

INTERVJUU. TÄNAVAKUNSTNIK IZAK ONE - Neeme Sihv

KINDLALT EDASI ROHTUVAD RAJAD - Neeme Sihv

VILJA VALGUSTAV LUGU - Neeme Sihv 

AIDAKEM TEOTEATRIT! - Neeme Sihv 

"EI KÜTUSEAKTSIISI TÕUSULE". Galerii. - Neeme Sihv

RAUDTEE JA MÕISTUSE SAAGA - Neeme Sihv 

OLEN NATSIPÄKAPIKK? - Neeme Sihv 

MÕTTEKILD TÕRVIKURONGKÄIGUST - Neeme Sihv

LÄÄNE RAUDTEE PEAB TULEMA! - Neeme Sihv      

KARJAS ULUD HUNTIDEGA KOOS. - Sirgjooneline.      

LUULETUSED - Stella Shakti.


MTÜ MEIELA PÖÖRDUMINE. - Silja Suija. 

RAHVASTE SUVERÄÄNSUSEST - Endel Susi 

ENDEL SUSI RAAMATUTE TUTVUSTUS. 

ERINEVATEST IDEOLOOGIATEST - Endel Susi 

KATKEND RAAMATUST "EESTI HIIDRAHNUD" - Martin ja Kalle Suuroja

KÜTUSEAKTSIISIST JA IMMIGRATSIOONIST - Sander Särel  

Z

Küsimused Eesti Raudtee juhile Kaido Zimmermannile 

T

AVALIK KIRI PEAMINISTRILE - Artur Talvik 


PÕLEVKIVI JA PÕHISEADUS EHK SÄÄSTVA ARENGU LUGU - Andres Tarand 

REPLIIK KESKKONNAMINISTRILE - Urmas Tartes

JULIUS KUPERJANOV - EESTIMAA AU JA UHKUS LÄBI AEGADE - Olev Teder. 

TAHAKS EUROOPASSE, AGA NII KÜLL MITTE - Juhan Telgmaa 

HEAD LAPSED, NEED KASVAVAD VITSATA.... - Kristi Teras

AVALIK KIRI KUUSALU VALLAVOLIKOGU LIIKMETELE - Mihkel Tiks.   

Kolmapäev, 16. okt. 2019 - Tiit Tirmann 

KAHEKÕNED KALEVIPOJAGA (katkend) - Jüri Toomepuu

VÄIKESTE ÜHISED MURED. - Tõnis Tulp.  

PELMEENIDEST - Lembitu Twerdjanski 

PIDU LISSINOS - Lembitu Twerdjanski

METSAMEHE MÄLESTUSED. ÜLO ERIK - Lembitu Twerdianski 

KAAREPERE - Lembitu Tweriandski 

METSAASJAD - Lembitu Twerdianski 

KOHTUMINE JUUNIKOMMUNISTIGA - Lembitu Twerdianski  

U

V

KURJUSE KANNUL (katkend) - Silja Vaher. 

AJA KILLUD - Leili Valdmets 

Õhtuleht versus Jaak Valge. 

RIIGI KULUTUSTE OPTIMEERIMINE - Leo Vallner 

"Akadeemiline Mälestuskeskus HEREDITAS ja selle sõbrad tähistasid 27. märtsil 2021 Kursi surnuaial teadlase ja Tartu Ülikooli endise õppejõu Jüri Kuke hukkumise 40. aastapäeva" - Rein Vanja 

AVASTADES EIKUNAGIMAAD - Kristo Veinberg 


AVALDUS SEOSES VABARIIGI VALITSUSE OTSUSEGA MAKSTA KIRIKULE SÕJA JA OKUPATSIOONI KÄIGUS OMANDIÕIGUSE RIKKUMISEGA TEHTUD ÜLEKOHTU HEASTAMISEKS TOETUST - Urmas Viilma  

KAS TEGU RABATAASTAMISE PROJEKTIGA? - Kristel Vilbaste.

KUHU KAOB METS? - Kristel Vilbaste 

ISEENDAST ALGAV SUGUPUU (katkend) - Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste  

LUULETUSED - Eedi Villem. 

EESTLASE PUU - Eedi Villem

MAGUSVALUS - Eedi Villem

ELUÕHTU - Eedi Villem. 

MAARJAMAA LAULUD I - Henrik Visnapuu.   

W

KAS LOOMADEL ON HING? - Marianne Widmalm

Õ


VÕITLEJA - Innele Õispuu. 

Ä

Ö

Ü

Lood mitme autoriga.

METSLOOMADE ELU TALVEL - Diana Liiv, Allan Liibert, Aigar Paal 

Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

GEOLOOGI ELUKUTSEST LÄBI AJAPEEGLI - Pilte Helle Perensilt.

 


Stromatopoor väikese kristalliga. Pikilõige puursüdamikust Tagamõisa poolsaarelt Saaremaalt.

Helle Perensi fotod ja tekst.

Eestimaa Kivid & Geoloogia facebooki grupi loomisel lootsin väga, et selle põneva maailma huvilisi leidub palju. Ja nii ka juhtus. Kõige selle juures olulisimateks väärtusteks on asjatundjate pildid, selgitused ja vastused huviliste küsimustele. Helle Perens on selleks panustanud väga palju oma aega ja vaeva. Ja nii on tore näha mitte ainult kive, mis iseenesest väga erilised ja ilusad, aga ka sellel alal erineva nurga alt tegelevaid inimesi.
(Neeme Sihv)


Fossiile Kihelkonna vallast. Meriliilia Undvast Jaagarahu lademest. Näha on pähik ja lülilised varred. "Meriliiliate tihnikud" ümbritsesid Jaagarahu ealisi väikesi riffimoodustusi Lääne-Saaremaa aladel.


Paide näituse (2018 tegijad (vasakult): Ain Aasa-hobigeoloog, Triin Sameli Porkuni Paemuuseumist, emeriitprofessor Rein Einasto, Helle Perens, Ehalill Halliste, Margus Rebane, Beata Vessart, Tiiu Saarist (Paide Kultuurimaja). Puudub ehtekunstnik Raili Vinn.


Rein Einasto tutvustamas Lasnamäe ehituspaekivi murdmiskihte. Paides, 2018.


Beata Vessart tutvustab oma paekivi motiividega tekstiili komplekti "Paekivi ilu hoieldes". Paide 2018


Helle Perens tutvustab oma kivikollektsiooni, Paide 2018


Triin Sameli töö: Ellen Niidu mälestuseks rõngaspaele kantud tema luuletus "Paekivilaul".


Öökull. Kompa kahest puursüdamiku lõikest. Tagamõisa.


Stromatopoorlubjakivi. Ristlõige puursüdamikust Tagamõisast. Sealsed lubjakivid äratavad tähelepanu oma mustade ja muidu tumedate toonidega.




Sõbralt sõbrale. Fotokompositsioon mustade stromadega lubjakivist ja Kaarma "gasellist" (päike). Viimane on Kaarma murru lubjakivi kommertsnimetus




Paekivist taluhooned Tagaranna külas Saaremaal. Avanevad Jaani lademe lubjakivid ja mergel.


Metsküla ilukivi (stromatopoorlubjakivi) Saaremaalt. 1927. aastal Saaremaa paemurde uurinud Artur Luha andmeill taheti 19. sajandil Metsküla lubjakivi viia Peterburi viimistluskiviks, kuid otsus jäi katki majanduslikel põhjustel. Metskülas on säilinud vanad paemurrud. Tänapäeva ilunautlejad võiksid selle kivi kasutusele võtta.


Metsküla ilukiviga ehe on nahakunstnik Ivi Laasi loodud.


Bretšalaadne stromatopoor-korall-lubjakivi, kerogeenne. Veidi naftat ka. Silur.


Vasalemma loss, 19. s lõpp. Hubert Matve: " "Hoone on ehitet Vasalemma "marmorist ", ära on kasutet kõik selles materjalis kivitahuja jaoks peituvad võimalused"". Vasalemma "marmor" on üks meie parimatest ehituspae erimitest, mis kasutusel juba keskajast.


Kivitööstuse poolt välja praagitud Vasalemma "marmori" plaat on geoloogi jaoks väga õnnestunud. "Marmor" on ümbriskivimiks rifimoodustistele, millest väike osa ongi jäänud plaadi keskele. Rifis on palju karbonaatset muda, sammalloomi, okasnahksete osi, vetikaid.


Hingede aeg. Ungru lubjakivist ristid Ridala kirikuaias, 19. s. Eesti paeerimitest on see üks parimaid hauatähisteks. Ridala, 2009.


Dolomiidistunud rõngaspaas e borealislubjakivi Atla vanast paemurrust Raplamaal.



Brahhiopoodiderikas lubjakivi vahekiht Ohesaare lademes.


Elurikkus Hilis-Siluris Kuressaare eal (Kuressaare lademe moodustumise ajal), umbes 423 miljonit aastat tagasi. Tegemist oli arvatavasti šelfimerega.


Lihvitud sõrmuspaas Kaugatoma pangalt. Ülem-Silur, Kaugatoma lade, u 420 miljonit aastat. Sõrmused – meriliilia, võimalik et Crotalocrinites rugosuse, varrelülid.


Narva Aleksandri kirik (1884) peale restaureerimist. Kahju, et ei leitud võimalust seda teha kohaliku värvika kiviga. Kasutati hoopiski Lasnamäe lademe lubjakivi Tallinna lähistelt.


Meenutusi geoloogia päevilt. Nii kirjeldati puursüdamikke. Kui tekkis töötõrge, tuli turgutada.

Rohkem juba:

https://www.facebook.com/groups/670916249643501

****************************************

Netilehe sisukord:

https://vabaajaleht.blogspot.com/2022/04/vaba-eestimaa-ajaleht-artiklite.html



Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

neljapäev, 17. märts 2022

Blogilehe LINGID AUTORITE JA PEALKIRJADEGA.




Lingid pealkirjadena leiate siin. Piisab vaid loole klikkamisest, kui see avaneb.

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/02/vaba-eestimaa-ajaleht-postitused-ja.html
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

kolmapäev, 16. märts 2022

JULGEOLEKUPOLIITIKA EI OLE ÄRIKATE MÄNGUKANN - Neeme Sihv

 


Nii näeb puidufirma värav välja peale meie metsade hävitamist?

Foto: Neeme Sihv

Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjaneni artikkel https://epl.delfi.ee/artikkel/96141685/raul-kirjanen-julgeolekupoliitiline-kobarkakk-peame-otsustama-kas-toetame-venemaad-voi-ukrainat on üpris hea näide segapudrust, mis tekib kui segunevad egoism ja demagoogia.

Asendada terast puiduga on muidugi mingi piirini võimalik ja iseenesest väga tervitatav mõte! Biokütusega kah sama lugu. Ning nõustuda tuleb autoriga ses mõttes, et agressori toetamise lõpetamisega on kiire. Kuid kindlasti ei saa seda teha ilma igasuguste aruteludeta ja kui me seni pole selle jaoks vaeva näinud, tuleb seda teha nüüd.

Muidugi võib püüda asendada lepikuid väärtuslikuma metsaga, aga ma ei ole puidutööstusega nii kursis. Kui nüüd Graanul Invest valmistab Eesti julgeolekupoliitikat silmas pidades "raielankide puhastamisel" (nagu kirjas kodulehel) ehk siis leparaielankide jäätmetest pelleteid ja veab neid välismaale, kas see on siis seotud keskkonnateadliku mõtteviisiga ning üksiti ka meie julgeolekupoliitikaga? Muidugi, minu jaoks on ka uudiseks, et muid puuliike ei kasutata pelletitootmiseks vaid need suures osas lähevad mööbli ja muu väärtuslikuma tootmiseks!?

Tegelikult on mul mure puidufirma juhi kaine mõistuse pärast! Ta kirjutab: Eelmisel kevadel hakkas Keskkonnaamet rakendama oma „uut“ lähenemist linnurahule ja ka tänased seisukohad on üsnagi sõjakad selles võtmes. Aastas määratakse tuhandeid hektareid majandusmetsi looduskaitseliste piirangute alla ehk võetakse majandamisest välja tuhandeid hektareid metsamaad jne jne. Miks? Kas täna on haridustaseme või harituse puhul sellise küsimuse esitamine ikka loomulik? Miks meie elukeskkond vajab muutusi, on juba nii selgeks räägitud, et isegi algkooli lõpetanud ei tohiks järgmise kooliastme tundides sellist küsimust esitada! Vastuseta küsimusi on muidugi väga palju, sest samal ajal aina enam mõistame, et me ei tunnegi looduses toimuvat kaugeltki nii hästi kui arvasime seda ehk mõnda aega tagasi. Uuemad uurimismeetodid jm on toonud esile pigem uusi küsimusi.  Lihtsaim vastus aga on ehk tõdemus, et "elusaim asi metsas on surnud puu". Kirjanen võiks tibake mõtiskleda selle üle.

 Jutuks tuleb aga Gazpromi kui sponsori agarus, tegelikkuses on ülimalt hea, et neilt on saadud raha nii oluliste muutuste jaoks! Minul on aga Kirjanenile üks soovitus. ELuS on meil väga pikaajalise kogemustega selts, kelle liikmed pole üldse sõjakad! Kuna aga riigipoolne rahastus on hääbunud, siis oleks väga tervitatav, kui Graanul Invest saaks olla neile sponsoriks. Üksiti saaks selts ehk lubada, et Graanul Investi juhatuse esimees saaks eluaegse tasuta võimaluse osaled näiteks seltsi suvepäevadel. Teadmised, mida sealt saab on hindamatud ja Graanul Invest oleks seega teinud märkimisväärselt kiiduväärse panuse  meie elukeskkonna heaks. Julgeolekupoliitika mõttes väga oluline!


Puidufirmadel on olemas ka suured  puidutagavarad tänase päeva seisuga.

Tuua aga välja, et ainus põhjus oleks justkui avalikkuse surve, on naeruväärne. Põhjuseid on ikka palju, alates lindude arvu katastroofilisest vähenemisest (sellelgi muidugi palju rohkem põhjuseid kui metsa raadamine) kuni süsiniku sidumiseni välja. "Uue", nagu Kirjanen mainib, lähenemise põhjus on pigem teadmiste lisandumine ja ka ettevaatlikkus teha asju, mille mõju kohta on teisest küljest teadmisi veel vähevõitu. See aga tähendabki, et ei tohi kergekäeliselt midagi hävitada mõistmata süvitsi võimalikke tagajärgi. Ning meil ei ole ainult metsateadus, vaid selle kõrval on teisigi teadusliike. Seegi saaks selgeks juba peale esimesi suvepäevi. Liblika tiivalöökki võib mõjutada ka metsade seisukorda, sest mets on seotud kõigega, sh ka liblikatega.

Muidugi võib rääkida ka gaasi tegelikust jalajäljest, sh siis Kirjaneni poolt mainitud "Rääkimata sellest, missugune on Vene gaasi tegelik süsiniku jalajälg, kui arvesse võtta ka kaevandamist, transporti, ladustamist, kogu selle ahela käigus tekkinud keskkonnakahju ja heitmeid". Aga kui räägiks ka Graanul Investi tehaste jalajäljest, kas siis ei tule esile samad terminid? Kui palju on tehaste rajamiseks (ja ka metsatööstustehnika loomiseks jpm) kasutatud loodusvarasid? Millise keskkonnamõjuga on ainuüksi selleks tsemenditootmine või raskete puiduveokite jaoks eriti tugevate teede ehitamine?

Metsanduses ongi meil aga midagi väga valesti, sest selle lobistid ongi need, kes hämavad. Loomulikult ei saagi nad kinnitada muud, kui et kõik on korras, sest nad on puidutöötlejate lõa otsas! Ja nendegi jaoks tundub Eestis olema ainult üks teadus - metsateadus! Vahel nendega vaielnud, ilmneb alati üks fakt - nad ei tunne ja/või ei oska märgata metsa seotust loodusega. Mets ei ole ainult raha vaid seosed on hoopis keerulisemad. Ahnus ja egoism ei saa olla head nõuandjad ja seda me metsanduses suuresti ka näeme. Ning paljkud meist ka mõistavad. Ehk peabki siinkohal hoopis rohkem kiitma eelpoolmainitud avalikkust, kelle teadlikkus ja ka inimlik mure on tublisti kasvanud? Muide, avaliku arvamuse järgi ei peaks majandama just vähem, aga paremini. Nii et jätaks selle demagoogia kõrvale?

Kirjaneni pakutud 3 punkti on üpris kõlavad, aga kui lähtuda sellest artiklist, siis on selge, kes need "põhjalikud ja erapooletud teadusuuringud" peaks tegema. Ehk siis tema teenistuses olevad "metsandusteadlased". Mul on hoopis parem ettepanek - sulgeme ettevõtted, millede järele on vajadus täna  hoopis väiksem ja seda selleks, et energitarve väheneks 10-20%. See on täiesti reaalne, sest neilsamadel põhjustel - teadmatus, ahnus ja egoism - oleme väga pikka aega irdunud realistliku konkurentsi piiridest. Sedasama vene gaasigi muide tarbime näiteks leivatööstuses selleks, et toota üle meie endi vajaduse (tarbimise) ja vedades seda sadade kilomeetrite kaugusele, hullem veel, vedades neidsamu tooteid sealtmailt meile tagasi! Meil on lihtsalt niivõrd palju ülearu ehitatud (tootmis)hooneid kõige kaasnevaga, et tekib hirm - ehk polegi nii palju metsadest saadavat toorainet vaja kasutada?

Otsuseid on meil vaja teha küll. Küllap ka mahutiparkide ja palju muu ehitamiseks, kuid sama palju ka selles suhtes, et meil oleks raha, millega ukrainlasi toetada ja lähiajal põgenikkegi üleval pidada. Kõik me tahame elada, nii eestlased-ukrainlased kui ka kõik elav looduses. Neid otsuseid ei tohi aga teha nii nagu soovib reformierakondlasest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegi ettepaneku „ajutiselt“ ja „keskkonna eesmärkidega vastuollu minemata“ tõsta raiemahte ja leida läheneva raierahu perioodil „tasakaalukaid võimalusi metsatöödega jätkamiseks“. Kindlasti ei tohi unustada sedagi, et Erki Savisaar ei ole olemuselt väga keskkonnaminister, sest keskkond on tema jaoks tühi koht. Piisavaks tõestuseks on tema arusaam, et loodusvarasid ei pea hoidma ja neid võib lõputulult kulutada, eriti kui teede jm ehitusel "kõik on ju hinna sees".


Roheline mõttelaad siis eeldab, et metsa "mitteväärindamise" puhul tuleb kulutada veel miljonites liitrites kütust selle kohaletoimetamiseks?
Kus on Kirjaneni südametunnistus?


*********************************

Lingid pealkirjadena leiate siin. Piisab vaid loole klikkamisest, kui see avaneb.

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/02/vaba-eestimaa-ajaleht-postitused-ja.html




Postitaja: kell 3 kommentaari:

Vaba Eestimaa Ajaleht küsimused Taavi Aasale.

 


Foto: Neeme Sihv.

Eesti Vabariigi majandusminister Taavi Aas (KE) jättis küsimustele vastamata.

Tere!


Mõned küsimused netilehelt Vaba Eestimaa Ajaleht:

1. Ellamaale plaanitakse väga mahukat, kallist ja loodusvarasid suures koguses raiskavat raudteeviadukti. Vajadus selle järele on olematu, seda enam, et rongiliiklus vähendab sel maanteel sõitvate autode arvu ja tänapäeval on võimalik teha piisavalt ohtu samatasandiline ristumine.
Teisalt on Ellamaa ja Risti peatuste vahe eriti tiheda loomastikuga ala ja see vajaks hoopis aedade rajamist ning loomatunneleid.

Miks ei ole sellega planeeringus arvestatud? Ning miks rajada viadukti, mis muuhulgas ka venitab raudtee taastamise aega väga kaugesse tulevikku?

2. Varasemalt on raudteede elektrifitseerimisel arvestatud selle optimaalsusega, ehk et kontaktvõrku peeti mõttekaks alates 60 rongipaarist ööpäevas. Kui ka täna on see kaasaegsemate lahenduste jm mõjul number vähenenud, siis Tartu - Valga - Tartu - Koidula jt vähekasutatavate raudteede puhul ei küündi rongipaaride arv kuidagi vajalikule tasemele.

Millise rongipaaride arvu järgi täna saab otsustada elektrifitseerimise otstarbekuse üle ja milline uuring on olnud aluseks elektrifitseerida kogu Eesti Raudtee taristu, hoolimata täielikust ebarentaablusest teatud lõikudel?

3. Kui kaugel on Saku (Männiku) ja Hagudi jaamade taastamine? 
See oleks ju vajalik rongiliikluse paremaks muutmiseks edelasuunal ja koosseisude optimaalsemaks kasutamiseks.

4. Miks üheski maakonnas (välja arvatud üksikud näited) ei edene juba aastaid busside sidumine rongidega?

5. Kui kaugel on Sõmeru, Energia, Vorbuse rongipeatuste taastamine? Miks nende taastamine on jäänud seni tähelepanu alt välja?

6. Tallinn - Tartu - Riia rongiühendus on äärmiselt oluline ja on vastutustundetu  olnud see kõrvale jätta. Kunagist uuringut, mis kuulutas selle mittetasuvaks, oli koostatud väga vildakalt.
Miks ikkagi ei soovita seda ühendusvõimalust tagada?

7. Tartus kulutati suur osa eurorahadest muude transpordiliikide ühendamiseks rongidega, aga selle sisse ei mahtunud maakonnaliinide bussipeatus. Täna plaanitakse taas kallist tunneli projekti, mis ei lühenda kellegi teed rongilt parklatesse ega ka mitte maakonnaliinide bussipeatusesse.
Juhin tähelepanu sellelegi, et siiani pole kaubarongide seismist Tartus lõpetatud (Kärknasse jm) ning praegune mittekasutatavad raudteeharud oleks Tartu jaamas aeg üles võtta ning rajada nende asemel bussijaam. Seega, kui tunnel isegi rajada, tuleb selle projekteerimisel jätta võimalus tunnelist väljuda ka praeguste kaubateede pool.

Miks kulutatakse raha ebaotstarbekalt ja ei tehta tavaülekäike jaamas, kus rongide kiirused on väikesed? Millal rajatakse mitmekohaline maakonnaliinide bussipeatus ja hakatakse "muu Eesti" kõige olulisemas piirkonnas busse rongidega siduma?

Lugupidamisega

*********************************


Lingid pealkirjadena leiate siin. Piisab vaid loole klikkamisest, kui see avaneb.

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/02/vaba-eestimaa-ajaleht-postitused-ja.html
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

Vaba Eestimaa Ajaleht küsimused Aivar Riisalule..

 


Risti.
Foto: Neeme Sihv

LÄÄNE-NIGULA VALLAVANEM AIVAR RIISALU KÜSIMUSTELE JÄTTIS VASTAMATA.

Hr. Riisalu!


1. Rohepöörde toetajana näete sulaselget vajadust Risti tuulepargi järele. Kas olete süvenenud ka sellega seotud keskkonnaprobleemidesse? Rohepööre ei tähenda vaid elektritootmise muutumista, aga kakeskkonnaseisundi paranemist muudest vaatenurkadest lähtuvalt?

2. Kuidas püüate sel teemal kaasa aidata elektrienergia säästmise kaudu vallas? Sealhulgas tänavavalgustuses?

3. Mida saaks teha ja teete Rohuküla raudtee taastamise oluliseks kiirendamiseks? Või on paratamatu, et valimislubadused ei tähenda kiireid muutusi ja piisab asjade äärmuseni venitamisest?

4. Rohuküla raudteel jäävad Lääne-Nigula valla piiridesse ka suured loodusmassiivid, mis omakorda piirnevad Marimetsa-Õmma Hoiualaga. Teadaolevalt on see üks aktiivsemaid suurulukite elupaiku, sellega seonduvalt liiguks sel alal suurel arvul loomi ka Rohuküla raudtee trassil. 
Ühtegi loomatunnelit (samuti aedadega piiramist) aga Ellamaa - Risti lõigule plaanitud ei ole, see-eest valmistutakse kulutama suurem summa raha mittevajalikule ja keskkonnale olulist koormust avaldavale Ellamaa viaduktile. Kuidas edasi?

5. Kas tänaseks on valminud mingid analüüsid, parandamaks eeltasutud bussiliikluse olukorda vallas ja naaberpiirkondades? Näiteks Risti - Ellamaa bussiliinide pikendamist ja sidumist rongidega Turba Jaam peatuses, seniks, kuni rongiliiklus veel Ristini ei ulatu? Rohuküla - Turba jaam, sidumaks nii kohalikku elu kui parvlaevaliiklust rongidega? Samuti Virtsu - Kullamaa - Turba Jaam?

6. Noarootsi piirkonna ühendamiseks oleks oluline Leediküla (Nigula) rongipeatuse taastamine, mis annaks otseima väljundi P&S süsteemi rakendamiseks ja üksiti välistaks ka sellega seotud autoliikluse kasvu Paliveres ning Vana-Taeblas rongiliikluse taastumisel. Millistel põhjustel ei pea vallavalitsus selle peatuse taastamist vajalikuks?

7. Kas pooldate Taeblas raudteetrassi A või B valikut? Kui oluline on inimeste ligipääs rongipeatustele n.ö. iga meetri suhtes ja igapäevaselt?

Parimate soovidega

Postitaja: kell 2 kommentaari:
Tellimine: Postitused (Atom)