PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU POOLE.

 

Foto: Neeme Sihv

Austatud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed! 02.11.2016

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) nimel pöördume teie poole ettepanekuga lükata edasi majutusasutuste käibemaksu kavandatav järsk tõus, mis on planeeritud jõustuma alates 2017. aasta 1. jaanuarist.

Oluline on meenutada, et leevendamaks käibemaksu tõusu mõju majandusharule, lubas Vabariigi Valitsus seejuures majutusasutustele konkreetseid toetusmeetmeid (nt lubati toetada energiasäästlikkuse projekte) 6 miljoni euro ulatuses. EHRL tunnustab kõiki Riigikogu ja valitsuse liikmeid, kes pidasid 2015 aasta kevadel toimunud debatis võimalikuks ettevõtjate huvide eest seista. Käesolevaga rõhutame siiski, et ükski turismimajanduses tegutsevaid ettevõtteid koondav erialaliit ei ole antud otsust mitte kunagi heaks kiitnud. Veelgi enam, ettevõtlusorganisatsioonide andmetel ei ole 2017. aasta riigieelarves arvestatud ka lubatud toetusmeetmete ehk 6 miljoni euroga. Seetõttu tundub ettevõtjatele, et neid üritatakse pügada kaks korda.

Turistid jõuavad esmajoones Tallinna kesklinna.

Kuigi mõned Vabariigi Valitsuse liikmed armastavad võimendada rõõmusõnumeid turismitööstuse tippajast, siis tegelikkuses puudutab positiivne statistika suures osas Tallinna kesklinna majutusasutusi, samal ajal kui probleemid väljaspool pealinna vaid süvenevad. 80 protsenti Eestit külastatavatest turistidest teevad oma kulutused Tallinnas ja Harjumaal. Enamik suuremaid maakondi on viimastel aastatel kaotanud välisturiste vaatamata sellele, et koostöös EAS-i meeskonnaga tehakse piirkondade atraktiivsemaks muutmisel tõsist tööd. Välisturistide ja neid teenindavate ettevõtjate pidev täiendav maksustamine kahjustab otseselt Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kusjuures väljaspool Tallinnat tegutsevate ettevõtjate näol on tegemist valdavalt Eesti kapitalil põhinevate väikefirmadega, kes ei pruugi selliseid maksutõuse üle elada. Siseriiklikku transpordikorraldust puudutavad läbimõtlemata ja kohati piinlikud riiklikud otsused on turismistööstust niigi nõrgestanud, rääkimata sellest, et vigaste otsuste hinnad on mitmeid kordi suuremad kui majutusasutuste käibemaksu tõstmisest soovitav tulu. Kehvasti ajastatud ja ennatlikust otsusest tingitud majandusliku kahju suurus selgub alles 2018. aastal, kuna Eesti Euroopa Liidu eesistumine 2017. aastal loob ühekordsed eeldused turismi kasvuks sel perioodil.

Vaatamata majutus- ja toitlusasutuste järjest paranevale maksudistsipliinile ning heale koostööle 
Maksu- ja Tolliametiga seisab sektorist saadav maksulaekumine käesoleval aastal sisuliselt paigal. Täiendavat maksutõusu ei ole majutusasutustel võimalik kliendile edasi veeretada ning need kulutused võetakse sisse kohustuste poolel, mille kandmine ei ole kõigil ettevõtetel kahjuks võimalik.

Kujunenud olukorras pöördume Riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga lükata majutusasutuste käibemaksu tõus edasi. Oleme valmis esimesel võimalusel ja teile sobival ajal kohtuma kõigi teemast huvitatud fraktsioonide esindajatega, et kirjas toodud põhjendusi täiendavalt selgitada.

Lugupidamisega,

Verni Loodmaa
EHRL, juhatuse esimees

Maarika Liivamägi
EHRL, tegevjuht

Külli Karing
Eesti Turismifirmade Liit, president

Aire Tohver
Eesti Spaaliit, juhataja