neljapäev, 29. oktoober 2020

MIS OLUKORRAS ON EESTI METSAD? - Mati Sepp

 

 
Foto: Mati Sepp
 
Mis olukord on Eesti metsaga?
Olen Eesti metsades töötanud tänaseks juba pea 14 aastat ja kui ma metsatööga alustasin, pidin raielangile jõudmiseks marssima enamasti mööda vanemaealisi metsamassiive. Mööda on läinud ligemale 14 aastat ja töökeskkond on drastiliselt ümberkujunenud. Raielangile jõudmiseks ei marsi ma enam metsamassiivides, vaid lageraiete ja noorendike vahel. Hariduslik taust on Luua Metsanduskoolist omandatud METSUR II ja lisaks veel eraldi Luua kooli metsanduslik haridus.
Minu soov on EKRE-le edasi anda väikese osa infost, mida olen kogunud viimase 5 aastaga looduskaitse rindel tegutsedes. Peamised teemad, millele olen keskendunud, on - juurdekasv, raiemaht, raie vanused ja kui palju meil seda metsa tegelikult reaalselt olemas on.
Alustuseks metsamaa ja metsa pindala – mets algab teatavasti 1,3 meetrisest võsast.
Kui lähtuda SMI 2019 andmetest, siis 51,4% Eesti maismaapindalast on metsamaana arvel ja hektaritesse panduna - 2 332 600 miljon ha on Eestil metsamaad. Samas juhiks tähelepanu, et metsamaa ei tähenda seda, et seal ka mets reaalselt peal kasvaks (mets algab 1,3 meetri kõrgusest võsast). Oluline on teada, et metsaga metsamaad on Eestis 2 142 000 ha ja sellest saame järeldada, et meil on 190 600 ha jagu lageraie lanke Eestimaal rahvale “silmailu” pakkumas. Lisaksin, et uuenemata lageraiete hulgale - 190 600 hektarile, tuleks veel juurde liita 191 300 hektarit ja saame teada, et 20 aastaga on Eestis kokku 381 000 ha metsa maha raiutud. Sellist raiesurvet pole Eesti metsad 100 aasta jooksul veel näinud, mis on läbi viidud 20 aastaga ja kahjuks leidub hulk inimesi isegi kõrgel ametikohtadel, kes arvavad, et võiks veel julgelt edasi raiuda sellises tempos. Sellises tempos raiumine soodustab ökosüsteemi killustumist, rahvas jääb ilma oma harjumuspärastest metsadest ja metsatööstust ootab lõpuks kindel krahh.
Siit edasi suunduks hetkel RMK metsadesse, kuna erasektori metsaandmetega on see probleem, et erametsade andmed on tihtilugu aegunud ja vahest lausa kuni 10 aastat püsinud valeandmetena metsaregistris üleval. Põhjus andmete aegumisele - erasektor ei ole kohustatud metsaregistrisse tegema andmetes uuendusi, kui nad oma metsad nt maha raiuvad ja sedasi on tekkinud väga palju vale- informatsiooni. Kuid siit nüüd põikame RMK ehk (riigi metsa).
RMK hallatava metsamaa pindala on 1 023 620 ha. RMK juhib rahva tähelepanu tihtilugu sellele, et nad raiuvad metsamaast iga aasta lagedaks 1%. Pindalaliselt raiub RMK 11 000 ha ringis aastas lageraiet ja sedasi on väidetavalt tagatud RMK-s 100 aastane raiering. Kahjuks on see RMK poolne väide teadlik poliitikute ja rahva eksitamine, kuna RMK-l on majandusmetsamaa pindala sootuks 633 793 ha. RMK metsamajandamine ei ole 100 aastase raieringiga, vaid sootuks 60 aastase raieringiga. Metsafirmade raiering on lausa 30 aastat ja erasektori lageraiete pindalad on üle 25 000 ha aastas.
Kui nüüd lähtuda asjaolust, et Eesti levinuim puuliik on mänd, kattes Eesti metsamaa pindalast peapuuliigina 31,3 % ja männi raievanus jääb 90 - 120a piiresse, siis on üsna arusaadav, et 60 aastase raieringiga RMK ei majanda männikuid jätkusuutlikult, ei majanduslikus ega ökoloogilises mõttes ning metsafirmad ammugi mitte. 1995 aastal oli männi raievanus 101-120a ja männi parimaks raieeaks majanduslikult peetakse 100-110 aastat. Põhjus, miks männi raievanust on langetatud, on minule teadmata, aga põhjus võib peituda selles, et tagada puidutööstusele toorainet.
RMK-l samas napib raieküpset metsa ja seetõttu raiutaksegi KAH aladelt. Lähtudes 2019 aastal avalikustatud RMK andmetest, selgub, et RMK raieküpsete puistute pindala tulundusmetsades on kokku kõigest 108 706 ha. Tasub teada, et keskkonnaminister allkirjastas 2019 a. detsembris määruse, mille tulemusel on RMK hallatavates metsades võimalik uuendusraietega järgmise viie aastaga maha raiuda 54 400 ha – see on pea pool RMK küpsest majandusmetsast. Sellises mahus lageraieid tehes, saaks kümne aastaga need metsad kõik raiutud (nende alade hulka kuuluvad külade lähedased metsad, linnade äärsed metsad jne). Kuid samal ajal oli valmivate metsade, s.t selliste metsade , mis saavad raieküpseks järgneva kümne aasta jooksul, pindala 2019. aastal RMK andmete järgi 69 889 ha, ehk ainult 64% võrreldes raieküpsete puistute pindalaga. See tähendab, et kui RMK teeks tulundusmetsades järgmised kümme aastat lageraieid ministri kinnitatud värskeima määruse järgi, siis kümne aasta pärast peab lageraiete mahtu vähendama korraga rohkem kui kolmandiku võrra, sest uusi raieküpseks saanud metsi lihtsalt rohkem ei ole.
 
Ajakirjanik küsib: “RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kas riigimetsa raieplaani täitmiseks tuleb järgmise kümne aasta jooksul lagedaks raiuda peaaegu kõik väljaspool kaitsealasid asuvad raieküpseks saanud metsad?”
Vastus Aigar Kallaselt: “Riigimetsa majandamiseks arvutatakse igal aastal vastavalt õigusaktidega kehtestatud reeglitele uuendusraiete arvestuslank, mille aluseks on metsade vanuseline jaotus”.
See, et RMK juht vastusest kõrvale põikleb, mind imestama ei pane, aga imestama paneb see, et EKRE keskkonnaminister Rene Kokk on selgelt väljendanud, et Eesti metsadega on kõik korras ja RMK on samuti kõik korras. Mina näen RMK numbritest, et asi pole korras ja arvestama peab sedagi, et RMK raiub väiksemas mahus, kui erasektor. Erasektoris on olukord veelgi tõsisem. Numbrid näitavad, et RMK raied on otseselt suunatud üleraiele. Siinkohal tasub veel mainida, et Keskkonnaministeeriumis ollakse hetkel seisukohal, et metsade jätkusuutliku arengu tagaks 11,5 mln tm ulatuv raiemaht Eesti metsades, mis tähendaks sisuliselt hetke raiemahu jätkumist aastani 2030, kuigi neto juurdekasv on kõigest 9,8 miljon tm . MAKi juhtkogus on välja pakutud, et aastase raiemahu kompromiss võiks olla 8 mln tm, et vähekenegi üleraiet leevendada, aga seda ei toeta Keskkonnaministeerium. Neto juurdekasvuga on veel seegi asi, et isegi parima tahtmise juures ei saaks kunagi kogu neto juurdekasvu raiuda ( inimesed ei majanda oma metsa ja on piirkondi, kuhu lihtsalt ei pääsegi ligi, näiteks sood.
 
Hetkel oleme sellises olukorras.
«Lühiajalise kasumi nimel hävitatakse võimalus pikaajaliseks, jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks metsanduseks,» hindas Tartu ülikooli metsandusteadlane Asko Lõhmus.
«Jätkusuutliku metsaraie valem on kolm tihumeetrit puitu metsahektari kohta aastas, et säiliks mets kui ökosüsteem», seletas omaaegne metsaülem ning metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja Mart Herman. Riigimetsas raiutakse praegu aga ligi kaks korda ja erametsas üle kolme korra rohkem.
Üleraiele viitab ka selgelt juurdekasvu analüüsimine. Teada on kogu metsa aastane bruto juurdekasv SMI alusel, mis paljuski teoreetiline number - 16,4 mln tm, mida pole võimalik kunagi metsast välja raiuda, kuna looduslik puude tihumeetriline väljalangemine on 30% või enamgi. Lisaks on 16,4 mln tm sisse arvestatud ka rangekaitse all olevate metsade juurdekasv ja range kaitseall on 14,1% Eesti metsamaast. Kuna rangekaitse all olevat metsa raiuda pole võimalik, tuleb lähtuda majandusmetsade juurdekasvust - 14 mln tm ja maha tuleb arvestada siit alustuseks 30% loomuliku puude suremist ja nii saamegi majandusmetsade neto juurdekasvuks 9,8 miljon tm. Eesti 10 aasta keskmine raiemaht on olnud juba hetkel 10,7 mln tm ja 2018 aastal ulatus lausa 12,7 mln tm. Kui pelgalt võrrelda majandusmetsade juurdekasvu raiemahtudega, siis peegeldub selgelt vastu metsade üleraie, mida Keskkonnaministeerium eitab. Keskkonnaministeeriumis paistab soov jätkata üleraiet vähemalt aastani 2030 ja lubada raiemahtu kuni 11,5 mln tm. Selle õigustamiseks kasutab Keskkonnaministeerium bruto juurdekasvu numbrit, mida tegelikult ei tohiks üldsegi kasutada (16,4 mln tm) sellises olukorras. Juurdekasvuga on veel see probleem, et kõige enam juurdekasvu annavad nooremapoolsed metsad. Ning mida rohkem vanu metsasid maha raiuda, seda suuremaks muutub aja jooksul juurdekasvu number ja seda enam saaks näiliselt raiuda.
Loodan, et suudata minuga sammu pidada ja kaasa mõelda ikka veel. 
 
Järgmiseks teemaks võtaks puude eluea ja raievanuste võrdluse. Põhjus selles, et metsandusliku taustaga info rõhub tihti sellele, et kui metsas puid õigel ajal ära ei raiu just sellises vanuses nagu metsaseadus on nad raieküpseks kuulutanud, siis mets mädaneb maha. Et selles asjas nüüd selgust saada - siis mänd võiks Eestis elada 350–500-aastaseks ja männikute parimaks raiumisvanuseks on peetud 100–110 aastat. Raievanus männil 90- 120 aastat ja 1995 aastal oli see 101-120 a. Kuused elavad 250–300-aastaseks, raievanus kuusel 60-90 a. ja 1995 aastal 81-100 a. Sanglepad, kased ja haavad elavad parimates tingimustes umbes 200-aastaseks, kuid enamik puid sureb 120–130-aastaselt. Raievanus kasel hetkel 60-70 a. ja 1995 aastal 71-80 a. Raievanus sanglepal 60 a., 1995 aastal 71-80 a. Raievanus haaval 30-50 a. ja 1995 aastal 51-60 a. Põhjus, miks ma ka 1995 aasta raievanused siia lisasin, peitub selles, et hoomaksite, kui suures ulatuses on kõigest 25 aastaga Keskkonnaministeeriumi abiga langetatud metsade raievanuseid ja paljuski metsatööstuse huvide kasuks (kahtlustan).
Teemasid, mis vajaks lahtikõnelemist on veelgi, sealhulgas SMI , KAH alad, ökoloogiline elurikkus ja selle mõju majandusele, seenkahjurid ja nende tõrje, kuuse-kooreürask jne, kuid kuna aeg on piiratud ja need pole otseselt vaja numbritesse nii väga panna, siis võimalusel saame neid jooksvalt lahata.
 
Kuid kõige lõpuks annaksin edasi Aveliina Helmi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteaduri kirjutatud read:
Meil ei ole põhjust Eestis loorberitel puhata ja arvata, et need mured meid ei puuduta. Käime oma maakasutuses juba aastaid tempokalt ühte sammu teiste Euroopa riikidega, nendesamadega, kust pärit turistide kohta oskab igaüks lookese rääkida, kuidas nad Eesti loodusesse sattudes käsi kokku lõid. Kuid kas teadsite, et Eestis katavad looduskaitsealad väiksemat osa maismaapindalast (18,8%) kui Euroopa riikides keskmiselt (21%), kusjuures jääme kõvasti alla suurtele ja oluliselt tihedamalt asustatud majandusriikidele, näiteks Saksamaale (37,8%) ja Prantsusmaale (25,8%)? Täpselt nii nagu mujal Euroopas, oleme ka Eestis hoogsalt kaotanud ja jätkuvalt kaotamas meie elurikkust hoidvaid olulisi ökosüsteeme - meie maastikest on viimase 70 aastaga kadunud 95% niiduelupaikadest, meie metsadest vaid kahte protsenti saab pidada loodusmetsadeks. Igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus 57 000-111 000 paari võrra. Nii on ka Eestis inimese jalajälg liiga suur, et teistele piisavalt ruumi jätta. Oleme uhked oma looduskaitsealade ja rahvusparkide üle ja oleme seda õigusega. Kuid kui paneme kokku elurikkuse kao trendid ja meie teadmised sellest, kuidas elurikkus toimib, selgub, et vaid looduskaitsealadest ei piisa.
Ma tänan ja loodan, et EKRE päästab metsandussektori tulevast krahhist ja hoiab meile kõigile südame lähedast Eestimaa loodust.
Lugupidamisega
Mati Sepp (Tartu EKRE juhatuse liige)
 
-------------------
 
 
Käisin Toompeal EKRE fraktsioonile tutvustama Eesti metsade olukorda.
Ettevalmistus oli väga põhjalik ja jagan lugejatega oma kodutööd, mille põhjal tegin ettekande. 
Mati Sepp.