Foto: Neeme SihvMAGUSVALUS.
Magus on hea
valu pole nii hea,
aga mis teha
kui valus on keha.
Ometi mul hea minu sees
kus valu aegajalt ikka keeb,
sest tean, et õrnus see,
mis õnnelikuks teeb.
Aastaid palju mööda läinud
nii vähe ma siis Sinu juures käinud,
sest kartsin haiget teha sul
mis sest, et meeles palju aastaid Sa mul.
Ei tähenda see seda,
et Sind unustas mu süda ja keha,
hoopis oli sisemuses nii,
et valus oli ka siis.
On siiski eriline too aeg,
ja nüüd, see teine aeg,
sest nüüd Su lähedal olnud ma
lähemal kui tollal olla võisin ka.
Ja see, just see on see
mis mind valusalt õnnelikuks teeb
Sina, Su lähedus ja kartlik õrnus
ei ole parematki põrgus.
Kuigi Sind silitasin ihaga
ja ühte sidusin pihaga,
Sa kartsid ja vaevu silitada julgesid
ikkagi, su hellust ma valusalt lausa tundsin.
Ei ma tea, ehk püüdsid tundeid aina varjata,
kuid pole ju põhjust, kui vaja, karjata!
Teadsid ju ka ise, et paremat Sulle must pole,
ise tunnistasid hetkel täis nõrkust (oh kui kole).
Miskit rohkem ei oska ma nautida,
kui seda, kuis silitades värinaid tundsin, oh, veel paitada,
sest ei saa ju peita seda,
mille välja näitab taevasse jõudev keha!
Ja kuis pärast sosistasid vaid:
ära räägi, palun oleme vait
ning ei tõrkunud su õrn käsi mu rinnal,
me kahekesi enam polnudki nagu pinnal....
Sa tead, kuigi tunnistada ei julge
et oled eriliseim naine, kellega ma ju koos kulgeks
Sinu kõrval nautinud ilusaimaid tunde
ei ma oma südant Sulle sulge.
Loodan, et me teed iial enam lahku läe
iga hetk Su käsi leiab mu käe,
kunagi juba lahku läksime
teineteist üksi ilma jätsime.
Kas õnne siis leidsid
või lihtsalt südame salakarpi peitsid,
oh ei, tee mu juurde tõi Sind taas
kadunud elust hetked, aeg oli maas.
Nüüd iga Sinust kaugel hetk
on kujuteldamatu piin,
tea, ma sind ainul palun,
anna tagasi mulle see magus valu.....
Eedi Villem.
Tallinn 2015
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar