teisipäev, 23. veebruar 2016

EESTLASE PUU - Eedi Villem



Eestlase puu.


Süda murduda võib kui võimas puu,
kui meelen muld ja maa ja rahvas,
lund vahel ma igatsen,
et kataks see kõik haavad maas.

Kunagi maad tallasid ristirüütlid,
me ei kadunud selt maalt,
nii ka südametes räuskasid,
okupandid viisnurgamaalt.

Ei võtnud meid jäägitult must surm, see katk,
vaid haavu lisandus me hinge,
kuid rahvas seisab kangelt
kui põhjamaine puu.

Nüid trügib aga hinge,
pagulaste tormav vool,
sula lumi, et paljastuks muld
sest katmata, rõivata on ilusaim me maa.

Ärge kartke mesikeelseid sallijaid,
nendel pole eestlaslikku hinge,
nende ees seiske nii sirgelt,
et murduks hoopis nad....


Eedi Villem,
Eestimaa
2016

teisipäev, 16. veebruar 2016

SONETT ARMASTUSELE - Margit Peterson


Sonett Armastusele


Ma vahel tahaks öelda sulle sõnu, 
mis peidus on mu tabas keele all. 
Et kidakeelsus rõhub mind kui vall mind usu, 
ma ei tunne sellest mõnu.
 
Kuid mida loevad sõnad kui on tunded, 
mis leekidena lahvatavad eos? 
Kuid selletagi oled sa mul peos. 
Mis loeb üks tühi valehäbimunder?
 
Sa tulid siis kui mina olin ära. 
Mu keha rääkis sootuks võõrast keelt, 
ja jalad kõndisivad välja teelt,
 
kui minu järel sulgus kriuksuv värav. 
Kui elukoodi valemeid sa tunned, 
siis õige on su rada, on su tunnel!


Margit Peterson
 
11.11.2015.a. 
Mai