kolmapäev, 29. mai 2019

ABORT MÕELDAMATUKS KURITÖÖKS - Kenno Põltsam



ABORT MÕELDAMATUKS KURITÖÖKS

Uue koalitsioonileppe 7. peatükist leiab punkti: Laiendame nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks. Mäletavasti läks EKRE RK-valimistele kindla seisukohaga: Seame eesmärgiks vähendada meditsiiniliste põhjendusteta abortide arvu erinevate meetmete abil, s.h lõpetame nende riikliku rahastamise. Tasub meenutada, et EKRE aseesimees Martin Helme on esipoliitikuna aastate jooksul sõna võtnud sündimata elude kaitseks.

Koalitsioonikõneluste ajal aga ilmnes, et EKRE ettepanek lõpetada abordi riiklik rahastamine, ei leidnud tulevaste koalitsioonipartnerite poolt toetust. Kristlike ringkondade jaoks oli säärane "parem pool muna kui tühi koor" pettumuseks, tekkis küsimus millised on rahvuskonservatiivide punased jooned. Kas olnuks parem kui EKRE lahkunuks kõnelustelt ning jätnud lauale variandi, et Eestis tulevad võimule taas progressiivsed jõud, kes teevad enamat kui rahastavad aborti, või kuidas mina hindaks kas EKRE tegi õigesti?

Minu arvates sai teema eestkõneleja Martin Helme poliitilise liidrina hästi hakkama: meil on parlamentaarne süsteem mis soosib enam kui ühe erakonna võimu ning valijad andsin EKREle 19 kohta Riigikogus, mis teeb neist suuruselt kolmanda fraktsiooni. Ma ei hakka kommenteerima kui õige parlamentarism kui valitsemisvorm on, küll aga oskan ütelda et koalitsiooni moodustamisel tuleb teha kompromisse, meeldib see meile või mitte.
Kui Martin olnuks sõjapealikuna sõna otseses mõttes lahinguväljal, olnuks ta säärasele kompromissile minnes muidugi kapitulant.

Kui vaadata fakti, et koalitsioonilepingus sai esmakordselt seatud eesmärk abortide arvu vähendamiseks, kõige kaitsetumad said ühiskonnas kõlapinda ning enam pole see teema mida heas seltskonnas ei räägita - on see arvestades s.h seda et eestlased on suuresti Lääne dekadentsiga kaasa läinud, hea algus. Võiks ju loota, et EKRE on põhjanaelana andnud kätte suuna mis muudaks abordi Eestis mõeldamatuks kuritööks selle sajandi jooksul. Teised kaks koalitsioonipartnerit, Isamaa ja Keskerakond, võiks aga hoolega järgi mõelda, miks nende eestvedamisel jätkab Eesti Vabariigi valitsus abordi rahastamist läbi Eesti Haigekassa.

Kenno Põltsam

teisipäev, 21. mai 2019

AVALIK PÖÖRDUMINE - Leevi Kirsimäe


Foto: Neeme Sihv


Keskkonnakuu raames.

Avalik pöördumine.

Eesti Vabariigi Keskkonnaminister Rene Kokk ning Maaeluminister Mart Järvik.

16.mai 2019.

Käesolevaga osundan meie põllumajandusmaastikule, mis on meie rohelise keskkonna lahutamatu osa ja vajadusele lõpetada elurikkuse hävitamine meie põldudel, millisele tegevusele ei ole õigustust.
Et teemale lähemale jõuda osundan meedias avaldatule, 15.05. 2019, kus Anna-Liisa Mets kutsub sotsiaalmeedias ehk internetis inimesi Keskkonnaameti nimel tungivalt üles muruniitmise ja rohimisega tagasi tõmbama, et päästa looduses elurikkust: linnud, liblikad, putukate munad, vastsed, röövikud... ja ütleb, et elurikkust soosib niitmata aiamuru. Põõsad ja hekid pakuvad tema sõnul lindudele pesitsus- ja varjepaiku.

Viimasel ajal on olnud kuulda ka meie kõrgelt haritud noori looduskaitseametnikke raadioeetris rääkimas, õpetamas meie lapsi ja elanikkonda, et ei maksa puutuda linnu-ja loomalast, vaid jätta nad omapäi, sest lähedal on ootamas hirmunud linnu- või loomalapse ema, kes ootab inimese eemaldumist.

Elurikkuse kaitsmise teema on tänapäeval aktuaalne, sest kui me hävitame oma keskkonna, siis tuleb katastrofaalne lõpp ka meile endile, millele osundab juba ka väga kuulsaks saanud Norra koolitüdruk Greta Thunberg, kes on ka Rooma Paavsti enda kätt surunud ja temalt üliväga kiitva hinnangu saanud.
EESTIS on jäänud aga tähelepanuta tapatalgud, mis toimuvad meie põllumajandusmaastikul juba 28 aastat ja mille vastu „võideldi“ ka juba kohhoosikorra ajal. On püütud inimeste eetikale ja südametunnistusele rõhku panna aga kuhu me oleme jõudnud oma keskkonnaga, nii Eestis kui ka globaalsesl tasandil, see ei vaja enam pikki kommentaare.
Leian, et tegutseda tuleb kohe, siin ja praegu ja avaldan lootust meie uue valitsuse tegevuse suhtes, soovides neile oma töös jõudu ja järjepidevust.

Meie põllumajandusmaastikul on probleemiks valede niitmisvõtete praktika, mille tõttu hukkub spetsialistide arvates vikatite all hinnanguliselt 50-75 % noorloomi ja linde.
Loomade ja lindude elu päästaksid õiged niitmisvõtted, mida aga ei kasutata.
Toon siin lihtsa näite: Kui jahimeestel on oma reeglid ja jahieetika, siis peavad olema reegliks õiged niitmisvõtted ka põlduritel.
Õige niitmine on lahusniitmine, see, kui põld niidetakse esmalt keskelt lahku. Liikurniiduk läheb esmalt põllu keskele ja hakkab liikuma sealt põllu äärte poole, andes sellega heinas või viljapõllus olevatele loomadele ja lindudele põgenemisvõimaluse.

Tavaline praktika on aga ringniitmine, eriti on see nähtav viljavõtmisel. Esmalt lahti põlluääred ja siis hakatakse ringikujuliselt ala tühjaks niitma. Selline ringi- või spiraalikujuline põllu lagedaks niitmine lõpeb sellega,et viimane vilja- või heinakaar on kui hakkliha, sageli ka veel elus hakkliha. Olen ise kunagi leidnud põllult jänese, kelle tagumised jalad olid niiduki poolt läbi lõigatud...võigas lapsepõlvemälestus...jänese tagajalad rippusid naharibade küljes...viisin jänese süles koju, lapselikus lootuses jänese jalad lahasesse panna, et ehk kasvavad kokku. Jänes oli suures šokis, aga mis ta pidigi tegema. Õnneks oli mul kodus isa, kellele ma looma usaldasin. Küllap tema teadis, kuidas looma piinad lõpetada.
Ühes artiklis on kirjas, et viljapõldudel hukkub veelgi suuremal hulgal linde ja loomi, aga ega meil ju mingeid uuringuid pole tehtud. Ei saagi teha. Ei saa panna iga traktori järele spetsialisti, kes seal laipu kokku loeb. Samas on märk sellest, et ma siis õigust räägin, mitte ei aja mullikesi, see, et liikurniidukite järel ja kohal tormlevad röövlinnuparved ja need ongi siis need ühiskondlikud „sanitarid“, kes tapatöö jäljed kustutavad, samuti kiskjad....
Mulle meenub hiljuti internetist nähtud video, kus liikurniiduk oli surmanud kitsetalle. Kitseema ei suutnud seda aga uskuda ja püüdis oma last meeleheitlikult elule äratada. Samas kaitses ta oma poega ka väga ägedalt, nii ülalt rünnata üritavate lindude eest, samuti ligi hiilivate kiskjate eest...trööstitu pilt.

Kirjeldan ka oma hiljutist šokki, lugedes „Maalehest“, ML nr 17, 25.04.2019 Kristiina Viironi artiklit, lugu lindudest, kus siis ornitoloog Margus Ots kommenteerib väga asjalikult, tsiteerin: „Oma saaki valge-toonekurg ei tükelda. Kui aga niiduk on heinamaal mõne linnu või looma tükkideks hekseldanud, siis sobivad need suutäiteks küll. Võib ju toonekurgi sageli põllutöömasinate taga sammumas näha.“

Minu jaoks oli šokeeriv asjaolu, et siis nii kaugele oleme juba jõudnud, et heinaniidukite tapatöö on nagu täiesti normaalne asi. Minu jaoks on see küll UUS NORMAALSUS, mis ei käi kokku praeguse elurikkuse säästmise ülemaailmsete püüdlustega.
Parafraseerin siin veel meie üle-eelmist Keskkonnaministrit Marko Pomerantsi, kelle jaoks, nagu ta end väljendas, olevat linnurahu või igakevadine raierahu „uus asi“. Jah, mis on kellegi jaoks uus, mis taasavastatud vana asi.
Kui nüüd pika jutu otsi kokku tõmmata, siis ma ei süüdista siin põllumehi. Kohtusin siis, kui mu samateemaline artikkel oli kord kohaliku ajalehes avaldamist leidnud, ühe koolitatud agronoomiga, kes ütles mulle, et ta luges ka kohalikku ajalehte ja on nüüd targem, sest ta ei teadnud sellisest lahusniitmiset enne midagi.
Asja iva ongi selles, et põldurid käituvad nii, nagu nad on harjunud. Vana harjumus.

Kui siit kosmoseajastust, kus me varsti kõik Marsile lendame, tagasi minna aega, kus niideti alles vikatiga, siis ju oli ikka nii, et ei olnud mingitki ringiratast vikatiga ümber põllu jooksmist, võeti heinakaar ette ja niideti. Tänasega võrreldes igati loodusesõbralik.
Miks ma selle pöördumise üldse teen, on minu ettepanek, soov ja palve, et elu säästva niitmisviisi jaoks saab koostatud kõige kõrgemal tasemel asjakohane märgukiri põllumeestele, ainult nii on võimalik muuta esmast, see on suhtumist. Kui ei ole teadmist õigest niitmisest, siis ei niideta õigesti.

Samuti tuleb kehtestada kohustuslik nõue põllumeestele õigete niitmisvõtete kasutamiseks. Aeg on selline, et veenmine ja kellegi südamele koputamine ei aita, kui ei ole teadlikkust ja puudub esmane, see on teadmine. Lisan siia, et vajaliku meetme rakendamine ei kujuta endast mingit märkimisväärset rahalist kulu ei põllumeestele endile ega vastava märgukirja koostajatele.
Ellu jäävad linnu-ja loomalapsed tänavad! Maailm saab paremaks, elusamaks ja ilusamaks!

Leevi Kirsimäe

RAHVUSLIKUL EUROOPAL ON TULEVIK - Kenno Põltsam




RAHVUSLIKUL EUROOPAL ON TULEVIK!

Europarlamendi valimiste lähenedes saab Postimehe vahendusel lugeda erinevaid arvamusi, näiteks väidab sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand oma arvamusloos, et EL andis meile tagasi hääle, näo ja kindluse; viidates meile kui Eestile. Minu kui universalisti ja konservatiivi seisukohast paljastab säärane paatoslik väide Kaljuranna puhul selle, et tegu on tüüpilise moonakast liiduusulisega, kelle jaoks Eesti ainuõige tulevik saab olla föderatiivses Euroopas.

On teaduslikult tõestatud, et alaväärsus kompleks tekitab vajaduse seda kompenseerida millegi üleväärsega. Nii on ka olnud meie peavoolu poliitikutega viimased 15 aastat, aga tegelikult veel kauem, kuni esimese Eesti 1920-ndateni välja. Esimese Eesti aegset poliitilist olukorda enam oma silmaga kaeda ei saa, küll aga saab viimastel aastatel üha selgemaks, et meie establishment`i  jaoks on jutud tõeliselt suveräänsest Eestist s.h oma välispoliitikast rääkimine, või rääkimine sootuks uuest referendumist mis kinnitaks Eesti jäämise Euroliitu – võtnud antipaatse hoiaku, viimase puhul vaadatakse sind kui Kremli ööbikut.

Kuulates erinevaid liberaalseid peavoolu poliitikuid nagu Kaljurand, Kaljulaiud, Ilves, Rõivas, Ansip või Kallased, olen üha veendunud et antud persoonid ei esinda Eesti Vabariigi tõelisi huve. Nemad soovivad ühetaolist, üherahvuselist ja võimalikult kokku kasvanud Euroopa Liitu, mis aga poleks enam erinevatest rahvustest koosnev Euroopa. Võiksin ütelda et hirmud justkui Eesti ei tohi jääda üksi, või et Eesti sugune väikeriik ei saa liiduta hakkama – on tahtlikult või kardan et pigem rumalusest üle huulte lastud, ja teenivad vaid Euroopa superriigi huve, nagu neid nn. hirme levitavad poliitikud.

Mis on siis Euroopa liberaalide probleem? Liberaalid esindavad ühte suurt maailmavaadet milleks on globalism ja multikulti, sellest tulenevalt nad mitte ei seisa rahvusriikide säilimise eest, vaid hävitavad neid, kehtib tugevama õigus ehk pahatihti nagu me teame, on paljudes immigratsiooni sõbralikes riikides linnaosad või muud asumid, kus islam on võtnud võimust. Liberaalid väidavad end seisvat inimõiguste eest, aga siinkohal tuleb küsida, kes on häälekamad sündimata laste tapmise ehk abordi pooldajad – rõhutades naiste õiguseid oma keha üle ise otsustada, rõhutame tegelikult tugevama õigust; toores eugeenika. Paljudes riikides on seadustatud eutanaasia s.h Hollandis ja Belgias eutanaasia ka lastele – vahend millega invaliidid ja vanad teelt koristada, võib ühel päeval muutuda millekski muuks; võimuvaldseks massimõrvaks. Selle peale ütlevad liberaalid et igaüks võib tulla Euroopasse ja saada ja võtta omale meeldiva riigi kodakondsus, devalveerides sellega inimelu unikaalset väärtust.

Ma olen veendunud, et selline EL pole jätkusuutlik: see mitte ei meenuta lihtsalt Nõukogude Liitu vaid ka Natsi-Saksamaad, kus surmakultuuri instrumendid üheskoos toimivad ja kus kristlik tsivilisatsioon kivikivi pealt lammutamisohus on.
Seevastu on rahvuskonservatiivide nägemus inimelu hoidmisest märksa õiglasem, nägemus Euroopast kui erinevate suveräänsete rahvusriikide liidust kus kehtivad kahepoolsed diplomaatilised suhted ning nägemus EL kui majandusliidust mis sekkub nii vähe kui võimalik iseseisvate riikide seadusandlusesse. Ainult rahvuskonservatiivses Euroopas on rahvastel tulevik!

laupäev, 4. mai 2019

MÕRTSUKLIK PÕLLUMAJANDUS - Leevi Kirsimäe


Foto: Neeme Sihv




Mõrtsuklik põllumajandus, aasta 2019.

Hoidu tapmast!

Mõrtsuklik põllumajandus. Kõlab pahasti? Jah, nii on. Hoidu tapmast. Leebe palve? Näib nii.

AASTAL 2002.
Refereerin artklit aastast 2002, 13.06 pealkirjaga „Vale niitmine surmab väikeloomi“, väljaandest „Roheline Värav“.
„Igal aastal hukkub tuhandeid loomi ja linde heinamaadel vikatitera all. Loomade elu päästaksid õiged niitmisvõtted, mida JUBA KOLHOOSIAJAL ÕPETATI. Aga paljud ei järgi neid tänaseni.“

AASTAL 2014
Minu kommentaar: Aga kuis on siis täna, aastal 2014?

Riho Västrik, eelnimetatud artikli autor jätkab: „Mugavusest niidetakse kõigepealt heinamaa otsad, et siis edasi-tagasi liikudes keskele jõuda. Kui heinamaa otsas on juhuslikult mets, on loomad kindlas lõksus. „Uluk on harjunud käima oma radu,“ selgitas Mahtra riigijahipiirkonna juhataja Jaan Mitt. „Kui tal lõigata põgenemistee varjetingimustesse- metsa, siis ta peidab end paraku viimase heinakaare sisse. Tänapäevaste liikurniidukite puhul töhendab see, et VIIMANE NIIDE ON NAGU HAKKLIHA.“


Tasakaal käis ühel Kesk-Eesti põllul, kus traktorid niitsid täpselt nii, nagu ei peaks. Karvased ohvrid jäid heinakaarde.

Eestis pole viimase ajal täpselt uuritud, kui palju loomi põllumajandusmasinate läbi hukkub. Venemaal Moskva lähistel tehtud uurimuse kohaselt ON TAPATÖÖ SÜGISE VILJAKORISTUSE AJAL AGA ISEGI SUUREM KUI HEINATEOL.

„KOHTADES, KUS ON INTENSIIVNE PÕLLUNDUS, VÕIB HUKKUDA 50-70 % NOORLOOMI“ ütles Mitt.
....Keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõuniku Tiit Sillaotsa sõnul pole seadust heinaniitmise võtete ja tähtaegade kohta, tegu on eetikaküsimusega „KUI RÄÄGIME, ET LOODUS VAJAB HOIDMIST JA KULUTAME SELLEKS RAHA, VAJAB KA SEE PROBLEEM ARVESTAMIST“
Ainsat väljapääsu näeb Sillaots inimeste veenmises.

Minu kommentaar: Kahju, kui eetika puudus on loomatapja. Aga inimene?

AASTAL 2014
Kuis on täna inimeste veenmisega. Kelle ülesanne see oleks? Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, EPA- Eesti Põllumajandus Akademia? Põllumajandusministerium või hoopis Looduskaitseamet? Kes peaks põllumehi veenma? Või võtma vastu seaduse või määruse või juhendi heinaniitmise (viljakoristuse) võtete ja tähtaegade kohta? Näiteks jahimeestel on ju oma jahiseadus ja jahieetika koodeks.

EETIKA:
Meenub, kuidas Teet Koitjärv, Keskkonnaameti nõunik, õpetas ja juhendas 5. mail 2014 raadioeetrist meie elanikkonda, et ära näpi pesast tulnud ja abituna tunduvat linnupoega ega too metsast koju abituna tunduvat kitsetalle ega muud loomalast. Kas ei võiks tema või keegi teine nõunik või spetsialist nõnda samuti ÕPETADA põllumeest, et armas põldur, HOIDU TAPMAST! Sedasama linnupoega või kitsetalle.

Ajalehelugu jätkub:
Mitt usub, et enamik traktoriste ei tee loodusele tahtlikult kurja. „Mees, kes on ise näinud, kuidas viimase kaare sees on jänese pojad või on mõnel kitsetallel jalad alt ära sõitnud, teeb omad järeldused“, ütles ta. Ta möönab aga, et inimesi on nii- ja naasuguseid. „Mõnele ei aita see ka.“

ÕIGE NIITMINE:
„Parim variant on, kui masinaga sõidetakse niidutüki keskele ja alustatakse sealt.Tegemist on n.n. lahkuniitmisega, KUS KESKOSA NIIDETAKSE LAHTI ENNE ja minnakse edasi äärte poole. Siis saavad kõik, kes ennast peita tahavad, seda teha. LUBAMATU ON, kui traktor hakkab servast võtma ja jõuab spiraalselt keskele. Nii lihtne see ongi.
Riho Västrik õpetab ka oma loos, et linnupoegade säästmiseks tuleks heinateoga pisut oodata, et linnupojad jõuaksid pesadest lahkuda.

IKKA RATASRINGI, IKKA RINGIRATAST:
Olen jälginud meie põldurite heinaniitmist ja viljavõtmist. Seda jälgida on eriti hea, oh, seda pole sugugi hea näha, hea on jälgida seda bussiaknast. Mis on muutunud nende aastatega, mis jäävad 2002 ja 2014 vahele?
Muutunud on peaasjalikult põldude suurus.
Praegune põllumajanduslik maaviljelus on üliintensiivne ja kogub veelgi tuure, toetudes peaasjalikult väljavõideldud?! eurotoetustele ja väljavõideldud?! Euroliidu Rohelise Põllumajanduse nõuete mittearvestamisele, sõnaga, Eesti Vabariigi põllumajanduspoliitikale.
Põllud on ülisuured. Kui ma oma kodutänavast välja sõidan kas siis põhja või lõunasse, siis tundub, et kõik see maa, mida silm haarab, on vaid üksainus suur põld. KODUTANUMALT mujale kodumaa paigusse sõites, eriti just bussiga, on näha sedasama trendi mujalgi Eestis.

Ikka ringiratast.
SIIS ONGI NII VÄGA SELGESTI NÄHA, KUI LIIKURNIIDUKID VÕI KOMBAINID SÕIDAVAD üksnes ja ainult RATASRINGI.
Vahel on suurel viljapõllul näha selles RATASRINGIS kimamas lausa mitut kombaini, justkui sotsialistlikku võistlust tegemas, et kes kiirem ja tublim.

Lisan siia veel paar kildu:
Eelmisel aastal õnnestus mul avaldada kohalikus ajalehes „Sakalas“ samateemaline lugu pealkirjaga „Hoidu tapmast“. Seejärel kohtasin üht kohalikku agronoomiharidusega põllumeest, kes ütles: „Lugesin su lugu. Sain targemaks. Pean tunnistama, et mina pole varem küll midagi sellist kuulnud. Olen ikka ja alati ainult ringikujuliselt niitnud.“

KURB.
Eelmisel aastal oli ühes telekanalis, vist kanal 2.s viljavõtmise ajal intervjuu eesti KÕIGE KÕIGE (OLIGI SELLISE PEALKIRJAGA SAADE) suurema kombaini juhiga, kes oli ka juhtumisi eesti pikim kombainer, nii kahemeetri mees. Seal nad siis seisid TELEPILDIS põllu veeres, mees ja tema hiigelkombain, kui reporter küsis, et kuidas siis on ka töötada eesti kõige võimsama kombaini peal. Kombainer vastas eestlaslikult tagasihoidlikult, et oh, ei midagi erilist. Töö käib nagu ikka. Algul niidame viljaringid lahti ja siis läheb võtmiseks.

Järeldub, et see põllumees ei tea midagi ei õigest ega valest niitmisest. Tema niidab kestlikult nii, nagu on harjunud. Pöördun jälle tagasi juba öeldud mõtte juurde, et kes on see, kes peaks õpetama meie põllumehi, kuidas niita keskkonnasõbralikult ja loodust säästvalt. Ehk seesama Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv, kes on korduvalt Rahvusringhäälingus Vikerraadio saadetes esinenud linnu- ja loomakaitse teemadel, oskab minu küsimusele vastata?

VEEL KILLUKE AASTAST 2003.
Minu ees on 2003 aasta 17.juuli Maalehe lisa Targu talita oma artikliga „Hoidu tapmast“, mille on kirjutanud põllumajanduse projektijuht Maaria Semm. Ta ütleb nii: „Ärge niitke heina nii, et sõidate traktoriga heinamaa servast selle keskpunkti suunas! Heinamaa niitmist peaks alustama keskelt väljapoole. Üks turvalisemaid niitmisviise on esimese niite tegemine rohumaa keskelt, et siis järk-järgult servade suunas liikuda.“

LIHTNE ÕPETUS, AINULT KES ON SEE, KES SELLE MEIE PÕLLUMEESTENI PEAKS VIIMA.
Lisan siia lõpetuseks, et on aasta 2018 ja kohe-kohe on see aastakene saamas juba uut numbrit, milleks on 2019.
NÜÜD, AASTAL 2019 on meil MAAELUMINISTEERIUM, KESKKONNAMINISTEERIUM ON KA, aga siin kirjeldatu on ikka seesama ja küsimus on ka endine, et kes peaks teadvustama probleemi? Äkki mingi põllumeestele haridust andev õppeasutus? Või kes?

8 LUULETUST - Kenno Põltsam


Foto: Maria Rannala


 8 LUULETUST KENNO PÕLTSAMI alias BELAMI LUULERAAMATUST

Jagan sõpradega, tuttavatega, toetajatega ning võõrastega kaheksat luuletust oma 2012. aastal ilmunud õhukesest luuleraamatust „Hetked tuhandeks ööks“. 28 erinevat luuletust sai kirja pandud valdavalt Tallinna südalinnas jalutades: ebaõnnestunud teose alt vaatab praegu vastu siiski ka sügavat mõttelaadi. Nagu kristlus korjas üles Rooma keisririigi riismed esimeste sajandite paiku, võttes kaasa endaga vaid hea – nii tegin ka mina, võtsin endaga need 8 luuletust et teiega neid täna jagada.
Luuletusi võib jagada internetis, etelda auditooriumis jne. minu kui autorile viidates. Vajadusel võib võtta minuga julgesti ühendust aadressil KennoPoltsam@hot.ee


Õde
Sügises ma otsin kindlat tõde
kohates sinu kaunist õde,
ta ei näe et mu meel on sõge
ega mus’ voolavat, pisarate jõge.
Su lähedasi hoides hallil teel
armastus su vastu, püsib veel.
2012. sügis
Oodates
Loominguline kriis ja väikesed prügikastid
pikad hommikud ja väikesed kohvitassid
rahutud ööd ja lahjad unetabletid
hallid õhtud ja jamad telepaketid
Kõnnin tühje tänavaid kui väljas sajab lund
su tulekuni nädalaid lennujaama minna tung
sind nii oodates mul ei tule und
su nime ohates õitseb armupung.
2012. sügis
Kamin
Igal suudlusel on tähendus
iga sõna eriliselt kõlab
iga suudlus kui lahendus
sinu põsed, kael ja õlad
Näitan kuidas olla võin hell
su lõhn on sama mis lilledel
sel õhtul sa ei tunneks puudust
vaid puudutuse õrna suudlust.
2012. sügis
Uni
Tahan olla uni mis sind öösel võtab
tahan olla uni mis sind päevaks jätab
tahan olla uni mis tungib sulle silma
Tahan olla uni mis ei jäta sind ilma
tahan olla uni mis puhkust jagab
tahan olla uni kui veel magad.
2012. sügis

Midagi enamat
Elus on enamat kui Volvo, midagi palju-palju enamat
elus on enamat kui Volvo, midagi palju rohkem kenamat.
elus on enamat kui Volvo midagi suurel hulgal paremat
elus on enamat kui Volvo, ma ootan sind keset tänavat.
elus on enamat kui Volvo, tajun huultelt tunnet, palavat.
elus on enamat kui Volvo, koos alustatud uut nädalat.
2011. sügis
Üks masin
Mul keldris seisab üks masin
ta peale kogunend tolmu,
tema seis on päris kasin
ta on tüdinend ning solvund
Mul keldris seisab üks masin
tema toodanguks pole vein
ta pihta püssist lasin
talle osaks saab vaid lein.
Mul keldris seisab üks masin
ta ootab et sa tuleks
tema olukord on üsna kasin
ta tahab kurta mis tal mureks
Ja ta tõuseb, fööniks tuhast
lootes leida armastust-puhast !
2011. sügis

Sa oled kui...
Sa oled kui leek, milleks muutud igal ööl
oled vaba või tööl
Sa oled kui leek, mis süttib vaikselt
ja põleb õigeaegselt
Sa oled kui leek, kes jäljendab kuud
ja põletab suud
Sa oled kui leek, kes sütitab keelt
ja soojendab meelt
Sa oled kui leek, mis hinge mul läind
ja hõõguma jäid.
2011. sügis

Sinuta
Sinuta neiu mu õhtu on tühi
sinuta neiu ma pisaraid pühin
sinuta neiu ma oleks kui neetud
sinuta neiu mu elu on peetud!
Kus ma olin kui aeg oli õige?
kus ma olin kui lill läks õide?
kus ma olin kui Su käsi oli vaba?
kus ma olin kui tahtsid armastada?
2011. suvi

KLIIMA JAHUTAJAD - Leevi Kirsimäe


Foto: Neeme Sihv




KLIIMA JAHUTAJAD.

Ärkan hommikul ja aknast vaatab vastu imeline sinitaevas, ilma ühegi pilveribata, väljun siis tagauksest ja näen, et taevas ei olegi enam (?) sinine, vaid hall ja päike paistab justkui läbi sudu. Külm on ka..Temeratuur on 0 kraadi.
SUDU. Meenub ammu aeguseid, vist oli see veel nõuka aeg, kus taevas oli kaetud suduga ja meedia valgustas selle ülimat ohtlikkust. Meenub, et see oli tööstusreostus ja KOHE asuti SEDA ka vähendama, näiteks Lääne -Eurooopas, kus suleti mitmeid kivisöel baseeruvaid elektrijaamu ja tööstusettevõtteid.. Kõige hullem oli olukord Hiinas, kus inimesed olid sunnitud kandma isegi maske, et mitte mürgiseid aure sisse hingata. Varsti aga õnnestus MEIL seda sudu vähendada ja inimeste elu läks õnnelikumaks.
OSOONIAUK. Umbes samal ajal oli juttu ka n.n. osooniaugust, mis asus atmosfääris, väidetavalt kusagil maa pöhjapooluse kohal. Siis oli see atmosfääri reostamise tagajärg.
Täna on teised jutud ja globaalsed mured, mida nimetatakse kliima soojenemiseks. Juba streigivad kooliõpilased ja isegi väikesed lapsed- kliima soojenemise vastu. Samas on olemas ka keegi eesti teadlane, kes nimetab seda kliima soojenemise juttu naeruväärseks pettuseks. Selle eesti teadlase nimi on Anto Raukas.
MINU mureks on aga mesilased, kes lendavad tavaliselt õietolmu korjele, kui õitseb lepp ja sarapuu. Mõlemad õitsevad täie hooga, aga mesilane pole veel isegi puhastuslendu teinud, sest on külm, temperatuur on olnud pidevalt nii 0 kraadi ümber, aga mesilane vajab vähemalt 10 kraadi, et nina välja pista. Lumele kukkunud mesilane tavaliselt jahtub maha ja sureb. Lund enam ei ole, peaaegu aga mesilane ei lenda ikka veel. Kuigi oleks aeg. Meenub eelmine kevad sama mustriga ja murega. Veel meenub, et lindudel oli selllise külma kevadega raske pesitseda. Nägin ise, kui pesast „valel“ ajal välja vupsanud linnupojad külma ja vihmase ilmaga hukkusid, jahtusid lihtsalt maha.

KLIIMA JAHUTAMINE !

KES TEAB, kas see jahutus JUBA KÄIB, või alles ALGAB..Meie RR on viimaseil päevil rääkinud mingist kriisiolukorrast, mis võib tulla ja õpetanud, kuidas selle kriisiga toime tulla. Mis kriis? Kuidas suudetakse kriisi ette näha ja samas sellest ei räägita. Imelik
Samas eile tuli mulle meil, ma ei tea, äkki kõigile eestlastele. See oli hoiatus OHU OLUKORRAST !!! Ei tea kas hakkab sõda tulema või ??? Imelik. Siseministeerium teatab muuseas, et Eesti on turvaline koht, aga samas võib ette tulla pikki kriise.Eestlasel olevat suurim tõenäosus leida ennast ilma põhjustatud kriisist.

LUGU BALLOONIST. Juhtusin lugema internetist, Facebookist, aga võimalik, et ka Uudistest, sest seda meili oli mitmes variandis, aga üks tuli otsesest allikast, mida tahaksin siin jagada.
FORBES, 5. DETSEMBER 2018, 19.03. 2019 EESTI INTERNETIS.
HARVARDI TEADLASED ALUSTAVAD PÄIKESE BLOKEERIMIST.
Info jagaja on Trevor Nace, Kaasaja teadus.

Info ise: Grupp Harvardi teadlasi alustavad tööd, Bill Gatesi osalusega ja tema enda loodud fondi abil kulutatakse 3 miljardit dollarit, et testida mudelit kliima jahutamiseks, mis peaks aset leidma 2019 a. kevadel.
On öeldud, et kunstlikult peegeldava päikese mõiste on olnud käibel ammu, kuid meid ees ootav on esimene tõeline katse kontrollida Maa temperatuuri päikeseenergia abil.

( Samas on ka kunstlikult peegeldava päikese eelharjutuste regemine ehk taeva süstimine lennukitelt olnud meil pea igapäevane tegevus, kusjuures algul tehti seda vääveloksiidiga, siis aga suurima odavuse tõttu alumiiniumoksiidiga. Minu märkus. )
Lisaksin siia veel muud infot juurde, et on olemas selline programm, mida nimetatakse HAARP ja see on HIGH FREQUENCY ACTIVE AURORAL RESEARCH PROGRAM- Kõrgsagedusliku Päikese Aktiivsuse Uuringu Programm, mis on SDI ehk Strategic Defense Initiative -Strateegilise Kaitse Algatuse üksharu. „Star Wars“-st

Sõjalisest vaatest on HAARP atmosfääris töötav ja põllumajanduslikke ja ökoloogilisi süsteeme destabiliseeriv ülemaailmne massihävitusrelv. „Ilma manipulatsioonid“, mis on nii ründe, kui kaitse kui (kliima manipulatsioonid) hoiatuse eesmärk. Omab võimet tekitada maal sademeid, udu, torme, või muuta kosmose ilma....kunstliku ilma tekitamine, need on kõik osa (sõjalisest) integreeritud komplektist.

Pikin siia juurde viimasel ajal kliima soojenemise mõiste pehmest muutumisest kliima neutaalsuseks. KASUTATAKSE taastuvenergia pähe puidu põletamist fossiilse kütuse asemel, kuna fossiili toss olevat mürgine ja paha, aga puidu toss olevat loodusele väga neutraalne ja et siis tuleb meie metsa kui taastuvenergiat jätkuvalt üha rohkem ja rohkem kasutada.
AGA kui minna edasi kliima jahutamise teemaga, siis veel tilluke kõrvalpõige ILUSA NIMEGA HAARP-i juurde. HAARP asub Alaskal, Gokono lähistel ja loodi 1992 a.
1992 . leidis aset ÜRO Peaassamblee Rahvusvaheline kliima mutuste konverents.
1997a. Kinnitati see uuesti. Sellest ajast alates on DEBATT ILMA MUUTMISE ÜLE SÕJALISTEL EESMÄRKIDEL, TABUTEEMAKS...

SÕJAANALÜÜTIKUD ON TUMMAD, METEOROLOOGID KA JA KESKKONNAKAITSJAD ON KESKENDUNUD KYOTO PROTOKOLLIL PÕHINEVAILE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTELE.
Kuna ma ei ole teadlane, siis saan siin rääkida vaid seda, mis ma olen lgenud allikatest, kust jookseb välja teave, et Haarp püüab soojust ja suurendab seega globalset soojenemist.
Teemaga harmoonias meenub mulle ka 18. 03. Vikerraadio Ökoskoop, kus Krista Taim Intervjueeris üht Cambridge (?) ülikooli naisprofessorit, kes rääkis ka kliima soojenemisest, bioenergiale üleminekust ja puidutossu neutaalsuset ja veel lisas, et praegu juba tegeletakse ka CO2 püüdmisega ja maa alla ladustamisega, kus CO2 väga hästi säilib, kui torudel punn ees on.. Näiteks Royal Dutch Shell on ehitanud koos Kanada ja Austraalia valitsustega (?) suuri CO2 sidumise taristuid. Ta ei unustanud ka lisamast, et inimesed peavad harjuma uue olukorraga, kus toimub kliima muutumine. Ta ütles ka, et Poolas ÜRO kongressil arutati kliimateemat ja Maailmapank olevat teinud ettepaneku ka CO2 maksustamiseks.

INFO:. Praegu käivitamisel olev projekt nimega STRATOSPHERIC ONTROLLED PERTURBATION EXPERIMENT - SCOPEX- kulutab , nagu juba öeldud, 3 miljardit dollarit, et TESTIDA OMA MUDELIT, KÄIVITADES JUHITAVA HIIGELBALLOONI USA-s 20 KM kõrgusele STRATOSFÄÄRI, vabastades seal kaltsiumkarbonaadi nano (tiny) osakesed. Osakeste väljapritsumisel moodustuvat ümber maa midagi loori või mähise taolist, imiteerides suure vulkaanipurske mõju.. Katse põhjus ongi suurte vulkaanipursete mõju uurimine planeedi temperatuurile.

1991.a. toimus Filipiinidel Pinatubo mägedes tugev vulkaanipurse, vabastades stratosfääri 20 miljardit tonni vääveldioksiidi, see mähkis Maa pilve sisse, mis jahutas Maad 0,5 kraadi juures umbes 1,5 aastat.
(Ma ise olen arvanud juba vahepeal, et on nali see uudis, aga kuidas seletada siseministeeriumi mingit kriisi hoiatust, mis võib seotud olla ilmaga ???)

Siin avaldatav Otseallikas ise tegeleb ka ise eesmärgiga maa soojenemist vähendada. Hiljutisel ÜRO kliimakonverentsil arutati, milline meetodid on parim kasvuhoonegaaside vähendamiseks, kas teha seda maale jõudva päikesevalguse vähendamise teel, kuna kunstlik pilvkate peegeldab päikesekiired kosmosesse tagasi ja maale need ei jõua või siis atmosfäärist CO2 imemise teel, veel ka kaasuv taastuvenergia tuule, päikese ja biomassi põletamise teel, kus lõpetatakse fossiilsete kütuste kasutamine.
Nüüd kavatseb Harvardi Uurimiskeskus läbi viia kontrollitud (?) eksperimendi- pihustada kaltsiumkarbonaati atmosfääri. Geoinfotehnika arvutimudelid prognoosivad, et on õige aeg selliseks katsetuseks.
Siis öeldakse veel, et kuigi võimalikke negatiivseid mõjusid 100% ei ole veel avaldatud/ avastatud, on see atraktiivne lahendus, kui Maa temperatuuri saab juhtida tema stratosfääri nano-osakesi (tiny) pihustades.

G20 liikmete hiljutine kohustus (USA oli vastu) Pariisi lepinguga aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Meetod, mis blokeerib päikesevalguse, on teadusringkondades vastuoluliste arvamustega. Tagajärjed pole üheselt mõistetavad. Üleilmse temperatuuri vähenemine on arusaadav, aga siiski selle meetodi mõju sademetele, osoonile ja taimede saagikusele on küsitav.

Hiljutine valitsustevahelise kliimamuutuste rühma -IPCC- aruanne näitas, et see peatselt kavatsetav meetod on atraktiivne, kui võrrelda seda fossiilkütuste kasutamise lõpetamisega või CO2 üleilmse sidumisegavõi või veel millegagi.
Selle meetodi odavus ja tõhusus tasakaalustab võimalikud ohud põllumajandusele, ilmastikule ja põudadele.
Lõppeks olevatki ainus võimalus riskide täielikumaks nägemiseks reaalsete eksperimentide tegemine, nagu Harwardi meeskond seda alustab. Trevor Nance.