RAHVUSLIKUL EUROOPAL ON TULEVIK!
Europarlamendi valimiste lähenedes saab Postimehe vahendusel lugeda erinevaid arvamusi, näiteks väidab sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand oma arvamusloos, et EL andis meile tagasi hääle, näo ja kindluse; viidates meile kui Eestile. Minu kui universalisti ja konservatiivi seisukohast paljastab säärane paatoslik väide Kaljuranna puhul selle, et tegu on tüüpilise moonakast liiduusulisega, kelle jaoks Eesti ainuõige tulevik saab olla föderatiivses Euroopas.
On teaduslikult tõestatud, et alaväärsus kompleks tekitab vajaduse seda kompenseerida millegi üleväärsega. Nii on ka olnud meie peavoolu poliitikutega viimased 15 aastat, aga tegelikult veel kauem, kuni esimese Eesti 1920-ndateni välja. Esimese Eesti aegset poliitilist olukorda enam oma silmaga kaeda ei saa, küll aga saab viimastel aastatel üha selgemaks, et meie establishment`i jaoks on jutud tõeliselt suveräänsest Eestist s.h oma välispoliitikast rääkimine, või rääkimine sootuks uuest referendumist mis kinnitaks Eesti jäämise Euroliitu – võtnud antipaatse hoiaku, viimase puhul vaadatakse sind kui Kremli ööbikut.
Kuulates erinevaid liberaalseid peavoolu poliitikuid nagu Kaljurand, Kaljulaiud, Ilves, Rõivas, Ansip või Kallased, olen üha veendunud et antud persoonid ei esinda Eesti Vabariigi tõelisi huve. Nemad soovivad ühetaolist, üherahvuselist ja võimalikult kokku kasvanud Euroopa Liitu, mis aga poleks enam erinevatest rahvustest koosnev Euroopa. Võiksin ütelda et hirmud justkui Eesti ei tohi jääda üksi, või et Eesti sugune väikeriik ei saa liiduta hakkama – on tahtlikult või kardan et pigem rumalusest üle huulte lastud, ja teenivad vaid Euroopa superriigi huve, nagu neid nn. hirme levitavad poliitikud.
Mis on siis Euroopa liberaalide probleem? Liberaalid esindavad ühte suurt maailmavaadet milleks on globalism ja multikulti, sellest tulenevalt nad mitte ei seisa rahvusriikide säilimise eest, vaid hävitavad neid, kehtib tugevama õigus ehk pahatihti nagu me teame, on paljudes immigratsiooni sõbralikes riikides linnaosad või muud asumid, kus islam on võtnud võimust. Liberaalid väidavad end seisvat inimõiguste eest, aga siinkohal tuleb küsida, kes on häälekamad sündimata laste tapmise ehk abordi pooldajad – rõhutades naiste õiguseid oma keha üle ise otsustada, rõhutame tegelikult tugevama õigust; toores eugeenika. Paljudes riikides on seadustatud eutanaasia s.h Hollandis ja Belgias eutanaasia ka lastele – vahend millega invaliidid ja vanad teelt koristada, võib ühel päeval muutuda millekski muuks; võimuvaldseks massimõrvaks. Selle peale ütlevad liberaalid et igaüks võib tulla Euroopasse ja saada ja võtta omale meeldiva riigi kodakondsus, devalveerides sellega inimelu unikaalset väärtust.
Ma olen veendunud, et selline EL pole jätkusuutlik: see mitte ei meenuta lihtsalt Nõukogude Liitu vaid ka Natsi-Saksamaad, kus surmakultuuri instrumendid üheskoos toimivad ja kus kristlik tsivilisatsioon kivikivi pealt lammutamisohus on.
Seevastu on rahvuskonservatiivide nägemus inimelu hoidmisest märksa õiglasem, nägemus Euroopast kui erinevate suveräänsete rahvusriikide liidust kus kehtivad kahepoolsed diplomaatilised suhted ning nägemus EL kui majandusliidust mis sekkub nii vähe kui võimalik iseseisvate riikide seadusandlusesse. Ainult rahvuskonservatiivses Euroopas on rahvastel tulevik!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar