neljapäev, 29. märts 2018

ELUST EESTI RIIGIS - Evelin Liiva


ELUST EESTI RIIGIS.

Elust Eesti riigis, mis väidetavalt on õiglane.
Tegelikkuses on meil kastisüsteem, kus vastavalt seisusele on ka kõik lubatud.
Ühes kastis on riigilt palka saav inimene ja teises kastis on mitte riigilt palka saav inimene.
*Riigiteenistuja läheb tööandja poolt korraldatud üritusele, sööb ja joob ja tööandja maksab selle kinni, aus värk igati. Tööandja maksab mõistagi selle riigikassast, mille sisu täidab maksumaksja.
Kui eraettevõte korraldab täpselt samasuguse ürituse, siis ta maksab selle kinni ja LISAKS maksab ta selle pealt riigile erisoodustusmaksu.
*Riigikogu liige läheb sööma ja teeb seda kuluhüvitise eest, näiteks sildi all „kohtumine valijatega“.
Kuluhüvitis tuleb riigikassast, mille sisu täidab maksumaksja.
Eraettevõte maksab kinni oma töötajate lõunasöögi ja ta maksab LISAKS riigile selle eest erisoodustusmaksu.
*Minister või mõni muu tööautot omav riigiteenistuja sõidutab tööautoga oma lapsed kooli ja lasteaeda ja kõik kulud lähevad riigikassast, mille sisu, nagu juba mainitud, täidab maksumaksja.
Eraettevõtte töötaja kasutab tööautot samaks otstarbeks ja tööandja maksab selle eest riigile LISAKS täiendava maksu.
*Riigi palgatud kohtutäiturite tasud on teatavasti kõrged ja väidetavalt sellepärast, et nad teevad rasket tööd.
Tegelikult ei räägita sellest aga mitte kuskil, et täitur ei tee seda tööd, vaid saadab kirja tööandjale, kes PEAB TASUTA tegema ära kogu töö. Tööandja PEAB töötaja palgast kinni pidama summad, kandma need täituri arvele ja täitur SAAB SELLE EEST TASU.
Kui tööandja seda ei tee, maksab ta riigile SUNNIRAHA.
Tööandja on kohtutäituri ori ja see on täiesti seaduslik.
*Kui riigiteenistuja, kui eksib mõne seaduse vastu, siis ei juhtu midagi, äärmisel juhul ettekirjutus.
Näiteks riigikeele oskamise nõue, seaduse tundmine ja selle korrektne rakendamine jne.
Vähemalt mina ei tea ühtegi juhtu, kus riigiteenistuja või riigiasutus oleks trahvi maksnud.
Eraettevõtte eksimused, tegemata jätmised jms arvutatakse ALATI rahasse ringi, ehk siis trahvid ja sunnirahad.
*Riigiettevõttes on seadusega ette nähtud teatud arv töökohti ja vastavalt sellele on asutuse eelarve.
Kui mõni ametikoht on täitmata, siis riigikassast tulevat raha eelarvesse ei jää sugugi üle, kuigi oleks loogiline. See raha jagatakse ära, reeglina makstakse lihtsalt preemiat töötajatele. Üle EI JÄÄ kunagi midagi.
*Riigiteenistuja, näiteks valitsus, kui teeb juhtimisvigu, mille kahjud ulatuvad ka sadadesse miljonitesse, ei vastuta selle eest vähimalgi määral. Kehtestatakse lihtsalt uued maksud ja võetakse raha mujalt vähemaks, et juhtimisvigu lappida.
Eraettevõttes, kui tuvastatakse juhtimisvead, rakenduvad koheselt sanktsioonid - ärikeeld, juhatuse liikme kriminaalkaristus, kahjude välja nõudmine jne.
Kui kogu selline laristamine lõpetada ja see raha suunata näiteks päästjate, õpetajate, meditsiinitöötajate palgatõusuks, hakkaks juba looma ausamat riiki, aga senikaua, kuni kestab selline lauslohakus, vajub see laev aina rohkem kreeni ja ega siis selle pardal olev inimenegi enam püsti suuda jääda….

Evelin Liiva 
2018
/Foto: Janek Laanemäe/

neljapäev, 15. veebruar 2018

Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole


Foto: Mati Kose.


Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole
03. veebruaril 2018
Eesti Vabariik 100 vaimus, on 03.02.2018 Raikkülas loodud Asutav Kogu otsustanud kokku kutsuda parteidevälise Eesti Maakogu, mille peamiseks ülesandeks on rahva tahte selge teadvustamine, välja ütlemine ja selle tahte eest kindlameelselt seismine, tuginedes EV Põhiseadusele.

Eestis on täna suurim mure valitsejate võõrandumine oma rahvast – meie poliitilise juhtkonna soovimatus kuulda meie häält ja arvestada sellega küsimuste puhul, mille otsustamiseks rahvas pole valimistel oma mandaati
andnud. Kodanike, haritlaste ja teadlaste hääle järjekindel eiramine lõhestab riiki ja on tekitanud suureneva usalduskriisi. Asutav Kogu tunneb, et riigiaparaat lähtub oma toimetustes mõne kitsa poliit- ja ärigrupeeringu või välise survegrupi huvides tehtavatest otsustest, mitte Eesti
Põhiseadusest.
Meie elukeskkonna ja kogukondade hävitamine on saanud
nähtavaks üle maa ja nüüd on aeg seista meie laste ja lastelaste tuleviku eest.
Eesti Põhiseadus sätestab: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“. Ning et meie riigi ülesandeks on olla: „…pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade…“. On selge, et kõik see pole kuidagi võimalik, kui meie riiklikud institutsioonid ei suuda või ei taha oma tegemistes arvestada kodumaa looduskeskkonna halvenemisega ja põlisrahva enese tahtega.
Eesti Maakogust saab ühendus taastamaks usaldust ja kaitsmaks meie rahva põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. Maakogu seab eesmärgiks põlisrahvastele omaste, jätkusuutlikkust tagavate väärtuste säilimise.
Maakogule asub keerukates küsimustes oma nõuga toeks haritlastest, teadlastest ja praktikutest loodav priitahtlik Nõukoda.
Olgu Maakogu algatus kingituseks meie vabale riigile tema sajandal sünnipäeval.

reede, 9. veebruar 2018

EESTI ORNITOLOOGIAÜHING - PRESSITEADE.


Foto: Neeme Sihv.

 
Eesti Ornitoloogiaühing
PRESSITEADE
08.02.2018

Algab uue Eesti linnuatlase ettetellimine

Algab uue Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine, mis kestab kuni 15. märtsini. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Kuni 15. veebruarini on võimalik linnuatlase väljaandmise toetuseks ka teha annetusi, annetajate nimed trükitakse raamatus ära.

„Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on kauaoodatud teos, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:
- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,
- üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,
- ülevaatlikud „fenoribad“ iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas:
- kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal,
- millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad,
- kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu,
- milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.

Raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu ettetellimishind on 29 EUR ja see kehtib kuni 15. märtsini. Raamat ilmub märtsi teises pooles.

Mahuka värvifotodega raamatu koostamine ja trükkimine on äärmiselt kulukas ettevõtmine. Taskukohase hinna hoidmiseks kasutab EOÜ selleks nii omavahendeid kui ka aastate jooksul linnuatlasele tehtud sihtannetusi. Linnuatlase väljaandmiseks saab annetusi teha veel kuni 15. veebruarini 2018.
Kõikide hiljemalt 15. veebruaril annetanute nimed trükitakse ära linnuatlases!

Kogu info linnuatlase ettetellimise ja linnuatlasele annetamise kohta leiab EOÜ veebilehelt aadressil https://www.eoy.ee/node/1089.


pühapäev, 4. veebruar 2018

AMEERIKA NÜÜDISAEGNE KONSERVATISM EESTI KONTEKSTIS - Kenno Põltsam



Foto: Kenno Põltsam


Ameerika nüüdisaegne konservatism Eesti kontekstis
Poliitikateoreetik ja kirjanik Russell Kirk avaldas 1953. aastal raamatu The Conservative Mind (“Konservatiivne mõte”). Kirk oli oma kirjutistes esimene tuntud mõtleja, kes määratles Ameerika nüüdisaegse konservatismi. Rusell Kirki sõnul seisab Ameerika nüüdisaegne konservatism kolmel sambal – sotsiaalne konservatism, majanduslik konservatism ja riikliku julgeoleku konservatism. Need suunad ei ole üksteisest välistavad ning paljud poliitikud ja mõtlejad järgivad kõike kolme.
Millised võiksid olla need kolm sammast tänapäeva Eestis? Panin kirja mõned olulised ettepanekud, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Need punktid on kogutud ning pole minu välja mõeldud.
Sotsiaalsete konservatiivide prioriteetide hulgas on usu- ja perekonnaküsimused. Paljud neist eitavad abordi- ja homoõigusi ning pooldavad hariduses ja kultuuris traditsioonilisi väärtusi ja traditsioonilist peremudelit. Sotsiaalne konservatism Eestis
1)      Defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna. Praegune, ilma rakendusaktideta kooseluseadus tuleb tühistada. Reguleerida eriseadusega ülejäänud koos- ja ühiseluviisid? – pigem mitte.
2)   Karmistame abordiseadust nõnda, et abordi jaoks saavad loa vägistamisohvrid ning need kellele lapse sünnitamine on eluohtlik. Teise variandina saab abordiseadust karmistada nõnda, et sünnitust saaks katkestada, kui see on kestnud vähem kui 6 nädalat.
3)   Sotsiaaltoetused ja pensionid peavad käima läbi riigile kuuluva krediidiasutuse. Luua kohustuslik tervisekindlustussüsteem, kus iga inimene valib endale ise kindlustusfirma ja paketi. Riigi roll on hoolitseda, et kindlustusfirmad täidaksid oma kohustused mõistliku hinna eest ja tagada, et patsient saab kiire ja kvaliteetse ravi.
4)   Parandada lapsehoolduspuhkusel olevate vanemate sotsiaaltagatiste süsteemi ja võimaliku töö- ja pereelu ülalpidamiseks. Kehtestada regressiivne astmeline tulumaks lastega peredele: iga kasvatava lapse pealt vähendatakse vanemate tulumaksu.
5)   Tõsta haridussüsteemi rolli tervisekasvatuse edendamisel ning uimastite, alkoholi ja tubaka tarbimist ärahoidvas ennetavas kasvatustöös.
Majanduslike konservatiivide jõud on suunatud poliitikale, mis toetaks majanduskasvu erasektori algatuste ja piiratud valitsemisega. Konservatiivide eesmärgid on maksude alandamine, majanduskasvu ja investeeringuid soodustav maksupoliitika, majanduse reguleerimise vähendamine, vabakaubandus, riigi kulutuste kasvu peatamine või vähemalt aeglustamine.
1)      Toetada maksude, sealhulgas kaudsete maksude alandamist ja uue väärtuse loomist jõukuse kasvu, teenimise, säästmise ja investeerimise kaudu. Pooldada proportsionaalset tulumaksu. Pooldada süsteemi, milles toiduained, lastekaubad, meditsiini- ja kultuurivaldkond oleks väiksema käibemaksumääraga kui luksuskaubad.
2)      Maksupoliitikas on vajalik kohaldada teadus- ja arendusinvesteeringuid, keskkonnasäästlikust ja innovatsiooni soodustavaid meetmeid. Vabastada maksudest tööandja investeeringud, mida ta panustab oma töötaja tervisesse ja haridusse.
3)      Soosida tuleb mahepõllumajandust. Keelustada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamine ja sissevedu ning neid sisaldavate toiduainete ja loomasöötade import. Taastada Eesti maine kalandus- ja mereriigina, toetada rannakalapüüki.
4)      Töötada välja ja rakendada ökoloogiline maksureform, mille käigus maksustada täiendavalt taastumatute loodusvarade kasutamine, taastuvate loodusvarade liigkasutamine, s.h metsa raie!
5)      Taastada ettevõtete tulu õiglane maksustamine. Võtta kontrolli alla ja maksustada Eestist väljaviidav kasum, seda selgelt ja tõhusalt. Piir tuleb panna väliskapitali omavolile Eesti rahva heaolu arvelt.
6)   Tõsta seadusliku seksuaalsuhte piirmäär taas 16. eluaastale. Kui 18-aastane astub suguühtesse noorema kui 14-aastasega või vanem kui 21-aastase isik noorema kui 16-aastasega, siis oleks karistus kuni viis aastat vangistust.
Riikliku julgeoleku konservatiivid rõhutavad tugevat riigikaitset ja Eesti jõulist esindatust NATO-s. Kaitsekulutusi tuleb hoida 2% peal, ent samas tuleb rahalisi vahendeid äärmiselt targalt ja läbimõeldult kasutada.
1)   Reformida avaliku teenistuse seadust, tagamaks läbipaistvama töökorralduse ning taustsüsteemi. Võidelda korruptsiooni, bürokraatia ja avaliku võimu kurikasutamise vastu. Vähendada valitsussektori kulusid ja koosseisu.
2)   Taastada rahvaalgatusõiguse seadus ning presidendi (riigivanema) otsevalimised, luua seaduslik võimalus president oma ametist tagasi kutsuda, Riigikogu valimistel kehtigu Eestis üks valimisringkond. Luua seadus, mis piiraks ajaliselt riigikohtunike ametiaega. Välistada isikute, kes ei valda riigikeelt, kandideerimise Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel. Valimiskünnise piir jäägu 5% peale.
3)   Riigikaitse õpetuse sisseviimine üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidesse. Toetada Kaitseliidu arengut. Suurendada Kaitseliidu eelarvet ja tehnilist varustust.
4)   Võtta vastu rahvastiku- ja rändestrateegia. Seada kontroll migratsioonile, mitte toreleerida illegaalset sisserännet. Jätkata sisulise integratsioonistrateegia elluviimist.
5)   Arendada välja parlamendi koostöö teadlaskonna, kodanikuühiskonna ja  avalikkusega.
Nüüdisaegsel konservatismil on tugevad patriootilised või rahvuslikud jooned. Konservatiivide hulgas on nii immigratsiooni pooldajaid kui ka vastaseid, kuid pea keegi neist ei poolda multikultuursust. Konservatiivid on vastu riigi kui tähtsaima võimukandja ideele ning toetavad kohalike ja kohalike omavalitsuste ideed.
Kui terminil „ameerika konservatism“ kaotada ära sõna „ameerika“, näib see sobivat Eesti kui rahvusriigi põhimõtetega, see teebki sellest kui ühe unikaalse nähtuse. See on nähtus, mis annab poliitika parempoolsele spektrile rahu, tasakaalu ja inimliku näo. Ma usun, et eestlastel seisab nüüdisaegse konservatismi avastamine alles ees, seda lähema kümnendi jooksul. See saabki olema meie uus Põhjala nael, mis hoiab meid Euroopaga majandussuhetes, ent mis annab meile tagasi iseseisvuse ning rahvusliku jõukuse

pühapäev, 21. jaanuar 2018

AVALIK KIRI PEAMINISTRILE - Ülle Jaska


Avalik kiri peaministrile - Ülle Jaska.

Olen korra Teie poole e-kirja teel pöördunud, kuid pöördumisele vastust ei saanud, kuigi seadused peaksid kehtima ka peaministrile. Kuna mind on jäetud Eestis arstiabita, millele järgenb varem või hiljem surm, siis sellest tulenevalt on tekkinud küsimused, mis esitan kirja lõpus. Olen kahel korral pöördunud antud teemaga prokuratuuri poole, kuid uurimist ei ole alustatud, kuigi patsiendiportaalis tehtud muudatusi ei ole võimalik varjata ja uurimise käigus tuleksid need välja. Mitte ükski arst ei saa kontrollida prokuratuuri tegevust, seda saab teha ainult valitsus. Kuna mul on elu- ja tervisekindlustus välismaal asuvas kindlustusfirmas, siis on kõik terviseandmed, nii Lätis tehtud uuringud ja arstide diagnoosid kui ka patsiendiportaali salvestused, edastatud kindlustusfirmale ning kindlustusfirma on mu haigusloo võltsimisest teadlik, samuti ravita jätmisest Eestis. Püsiva tervisekahjustuse ja surma puhul välja makstav kindlustussumma on selleks piisavalt suur, et kindlustusfirma võib hakata välja makstavat summat Eesti Haigekassalt tagasi nõudma ning sel juhul ei ole enam tegemist Eesti sisese asjaga ning muudatuste tegemist varjata ei õnnestu. Lisaks sellele, et kogu mu kirjavahetus Eesti ametkondadega, s.h. ka Teiega on avalik, olen kirjavahetuse edastanud ka kindlustusfirmale, et hiljem ei oleks võimalik väita nagu ei teaks kontrollorganid minu ravita jätmisest midagi. Panen manusesse kaasa ühe ekraanipildi patsiendiportaali väljavõttest, kus näha, et dr. Ljudmila Panenko (perearst) poolt määratud ravikuuri pikkuseks on 60 päeva, kuid retseptiravimeid on välja kirjutatud 10 päevaks. See ei ole ainus kord kui välja kirjutatud retseptiravimitest ei jätku kogu ravikuuriks, kuid kõiki väljavõtteid ei hakka ma Teile saatma. Peamised küsimused peaministrile: Kas on kavas patsiendiportaali muuta turvalisemaks keelates ära igasuguste muudatuste tegemise võimaluse? Miks Eesti peaminister ei täida Eestis kehtivaid seadusi ning ei vasta pöördumistele 30 päeva jooksul? Kas juhul kui kindlustusfirma nõuab minu püsiva tervisekahjustuse korral väljamakstava summa sisse Eesti Haigekassalt, vastutavad ravita jätmise eest ka arstid või hüvitatakse kogu väljamakstav summa Haigekassa rahadest?

esmaspäev, 8. jaanuar 2018

ORAVAPARTEI ALLAKÄIK - MARGUS SOOM - Kenno Põltsam.



Foto: arhiiv.


Oravapartei allakäik - Margus Soom

Kohalike volikogude valimised Kuusalu vallas möödusid pealtnäha rahulikult – keegi kedagi avalikult ei mõnitanud ja skandaalid jäid olemata. Sotsiaaldemokraatlike vaadetega inimesed, kui neid üldse oli, kandideerisid valimisliitudes ning IRL ei suutnud enam oma nimekirja moodustada. Keskerakond hoidis madalat profiili, kuid seevastu korraldas tsirkust Kuusalu vallavolikogu liige ja Reformierakonna Kuusalu esimees Margus Soom (58).

Selle aasta suvel, kohe peale seda kui Margus Soomist oli saanud Reformierakonna Kuusalu osakonna esimees, hakkas ta tegema omale valimiskampaaniat. Ta postitas sotsiaalmeediasse video, kus ta lubab tegeleda ASile Alexela Oil kuuluv tanklaga, mis asub Kuusalu aleviku külje all, Tallinna-Narva maantee viaduktil Narva poole suunduva sõiduraja ääres. Kuusalu ja selle ümbruse inimestest rikuvad seetõttu juba mitu aastat liik­luseeskirja, kui nad suunduvad viaduktile tankima kõrvalteedelt.

Kas Margus Soom polnud teadlik või unustas ta meelega asjaolu, et juba 2011. aastal võeti see teema vallavolikogus arutusse? Volikogu liige Sulev Valdmaa kirjeldas liiklusohtliku olukorda ning palus vallavalitsusel probleemile lahenduse leida. Sama aasta sügisel arutas vallavalitsus olukorda ning uuris kas Alexela Oil oleks valmis paigaldama teise tankla Kuusalust Tallinna-Narva maanteele suunduva peale sõidu äärde Bensiinijaama kinnistule. ASi Alexela Oil müügi­arendusdirektor Aivar Räim ütles: „Arvestades Kuusalu elanike hulka, on kaheldav, kas teise tankla rajamine viadukti alla oleks mõistlik. Paraku on suurte asulate läheduses ikka selliseid olukordi, kus bensiinijaam paikneb põhimaantee kõrval ning kohalikel elanikel on selle juurde keeruline pääseda.“ Küsimusele, kas olemas­oleva tankla lähedusse pealesõidu juurde võiks tuua lisatankuri, vastas ta, et see tähendaks ikkagi otsekui teise tankla rajamist.

Maanteeametist vastati, et see tankla on mõeldud vaid Tallinn-Narva suunalise liikluse teenindamiseks ning nõuetekohane juurdepääs on tagatud. Sulev Valdmaa kommenteeris:: „Lahendus oleks panna tankla alla pealesõidu äärde lisatankur koos makseterminaliga.“ Veel sama aasta sügisel kirjutas Sõnumitooja, et Alexela Oil pole selles küsimuses otsustaja rollis ning Alexela Oili turundusjuht Merlis Orion kommenteeris: „Oleme valmis pakkuma tankurit ja kõike muud selle juurde käivat ehk kogu tehnilist lahendust.“ Ta lisas veel: „kõigepealt peab astuma oma sammu projektist huvitatud osapool ehk Kuusalu vald.“
8. aprilli 2016. aasta Sõnumitooja numbris tõdes maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm et, maanteeamet plaanib teha liiklussõlme ohutuse parandamiseks vajalikke investeeringuid nii sel kui järgneval aastal. «Peamiselt on liiklusohutuse parandamiseks kavas paigaldada piirdeid, mis vähendaksid ka võimalust liiklusohtlike manöövrite sooritamiseks, mis on piirkonnas sage tegevus,“
Margus Soom, miks Te varem seda probleemi ei tõstatanud ning mida Te tegite kõik need neli aastat, kui probleem nii aktuaalne oli? Siis kui valimiskampaania käis, esinete kaamera ees, lubades kiiret lahendust ning ütlesite et: „Meie ühine soov on teenida kogukonda“.

Valimiste ajal läksid sündmused veel markantsemaks, kui ühel kaunil augusti õhtul helistas mulle EKRE Kuusalu osakonna aseesimees, ning rääkis mulle mismoodi Margus Soom meie nimekirja ühte kandidaati on laimanud. Nimelt oli Soom helistanud Tallinnas Toompuiestee 4 asuvasse EKRE peakontorisse, ning nimetanud meie kandidaat X.-i pedofiiliks. Loomulikult reageeriti, ent ühtegi tõendit selle kohta et meie nimekirjas kandideerib pedofiil, lihtsalt polnud. Soom ei julgenud isegi politseisse vastavat avaldust teha, sest ilmselt sai ta ise ka aru, kui absurdselt oli ta käitunud. Muidugi tekitas EKRE Kuusalu konkurentides teatud ärevust, kuid ükski teine peale Soomi meid ei laimanud.

Margus Soomi kohta võis lugeda juba 15 aastat tagasi. 2002 aasta suve lõpus sai Margus Soomist ajalehe vastutav väljaandja ning peale tema olid kambas veel kaks salajast eraisikut. Peale selle oli Soom veel OÜ Kiiu Metall 75 osanik ja põllumajandustehnika firma ASi KTK grupp omanik. Harju Uudiste peatoimetajaks sai endine Eesti Ekspressi ajakirjanik Jaanus Kulli. 
3. oktoobri 2002 aastal kirjutas Eesti Ekspress Margus Soomist artikli, mis avalikustas kahtlased asjaolud OÜ Harju Uudistega. Toimetuses algasid kohe jamad. Selgus, et arvutid olid tegelikult vaid monitorid: ei mingeid programme, internetist rääkimata. Üks töötaja tõi kodust piraatprogrammi. Lubatud seitsme tuhande kroonisest netopalgast võisid ajakirjanikud ainult unistada. Ka fotode eest on siiani maksmata, reklaamitöötajad on palgata ja kaastöötajad saavad oma honorari ilmselt kohtu või töövaidluskomisjoni kaudu.
OÜ Kiiu Metall juhatajal Margus Soomil oli aga varemgi rahalisi probleeme olnud. Ajalehele Harjumaa, kellega Harju Uudistel oli 2002. aasta alguses plaanis ühineda, võlgnes Soom metalliärireklaamide eest umbes 10 000 krooni. "Saadame talle aeg-ajalt meeldetuletusi, aga ei midagi," kaebab Harjumaa peatoimetaja Ahto Kaljusaar. Piraattarkvara kasutamise pärast tegeles Soomiga maksupolitsei ning oma töötajatele maksis Soom, kui üldse, siis ümbrikupalka. Soomi võlg töötajatele on ligi 50 000 krooni ja sama palju võlgnes tema firma Trio LSL Raadiogrupile reklaamide eest raadiojaamades Eeva, Elmar ja Kuku. Margus Soom ei vastanud pikka aja jooksul kontori-, kodu- ega ka mobiiltelefonidele. Reformierakonna Saue piirkonna juhatus, arutas tollal Soomi väljaviskamist erakonnast. 
Margus Soom kogus viimastel valimistel 99 häält, kindlustades omale koha Kuusalu vallavolikogus, ent juba 21. oktoobril ilmus Delfis artikkel, mis kirjutas et Margus Soomi kohta on tehtud politseile mitu avaldust, seoses häälte ostmisega. Seda, et kriminaaluurimine Soomi suhtes algatanud on, kinnitas ka Kuusalu valla valimiskomisjoni esimees Maire Link. "Ütlen aga veel seda, et esmaspäeval kinnitatakse volikogu ära," sõnas ta. See tähendab, et kuna Soom pole veel milleski süüdi mõistetud, pääseb ta vallavolikokku. Delfile ütles Soom, et on kopsupõletikuga kodus ja kommenteerib teemat teisipäeval. Niisiis kordub sama muster mis 15 aastat tagasi, mees jääb äkki haigeks.
Hiljem on räägitud ja Postimehes ka kirjutatud, kuidas Margus Soom Reformierakonna Kuusalu osakonna juhiks sai – läbi kavala skeemi - //Soomi seltskond võeti Raasikul vastu ja tõsteti Kuusallu üle. 28. juulil toimus Kuusalus üldkoosolek ja uueks piirkonnajuhiks valitigi Soom. Nagu arvata võis, sai ta hääletusel 12 häält nelja vastu//. Ma tuletan lugejatele meelde, et kohalikel valimistel kandideerisid ka paar üksikkandidaati, kes nagu arvata võis, kuulusid Reformierakonda aga ilmselgelt ei tahtnud nad Soomiga samas nimekirjas olla.
On spekuleeritud, et viimasel Kuusalu vallavolikogu istungil hääletas Margus Soom praeguse vallavanema Urmas Kirtsi jätkamise poolt, hoolimata sellest et valimisliit Ühine Kodu omab 19-liikmelises volikogus kaheksat kohta. Sellisel juhul on Kuusalu vallavõim osaliselt valitud kriminaaluurimise all oleva isiku poolt.
Ma arvan et paljud kohalikud ja enamus Kuusalu vallavolikogu liikmetest on seda meelt, et Margus Soom ei sobi enam rahvaesindajaks. Kahju! Aga kui inimene mees või naine rikub mängureegleid, tuleb tal poliitikast lahkuda.

Kenno Põltsam.

pühapäev, 31. detsember 2017

AVALDUS SEOSES VABARIIGI VALITSUSE OTSUSEGA MAKSTA KIRIKULE SÕJA JA OKUPATSIOONI KÄIGUS OMANDIÕIGUSE RIKKUMISEGA TEHTUD ÜLEKOHTU HEASTAMISEKS TOETUST - Urmas Viilma



AVALDUS SEOSES VABARIIGI VALITSUSE OTSUSEGA MAKSTA KIRIKULE SÕJA JA OKUPATSIOONI KÄIGUS OMANDIÕIGUSE RIKKUMISEGA TEHTUD ÜLEKOHTU HEASTAMISEKS TOETUST
28. detsember 2017
Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja aastateks patiseisu jõudnud omandivaidluste kiireks, samas rahulikuks ja osapooli rahuldavaks lahendamiseks.
Omandireform käivitati 25 aasta eest muuhulgas selleks, et saaks heastatud omandiõiguse rikkumisega okupatsiooni ajal sooritatud ülekohus ning tagastatud või kompenseeritud õigusvastaste repressioonidega või muul omaniku õigusi rikkuval viisil võõrandatud vara. Loomulikult ei ole Eesti Vabariik ise olnud sõja- või okupatsiooni ajal tekitatud omandiõiguse rikkumisega seotud ülekohtu tekitaja. Eesti Vabariik on olnud siiski veerandsaja aasta kestel omal soovil selle ülekohtu heastaja. Kodanikud ja paljud juriidilised isikud, kelle õigusjärgsus sai kinnitatud, esitasid avaldused oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi saamiseks või kompenseerimiseks. Samasuguse avalduse kogu oma ajaloolise vara tagasisaamiseks või kompenseerimiseks esitas teiste hulgas ka EELK. Eesti Vabariik rahuldas need avaldused jõudumööda vastavalt seadusele.
Reeglina ei tõstatatud selles ülekohtu heastamise protsessis küsimust, miks küsitakse hüvitust Eesti Vabariigilt, mitte kahju reaalselt tekitajalt, sest iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kodanike ja juriidiliste isikute omandiõigusele loodigi alus sellega, et Eesti Vabariik heastas ise endistele omanikele sõja ja okupantide poolt omandiõiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu. On loomulik, et ka paarkümmend aastat hiljem hoiab Vabariigi Valitsus kinni oma tookord võetud väärtuspõhisest seisukohast ning tegi lähtuvalt sellest ka EELK-le ülekohtu heastamise otsuse. EELK jaoks ei ole vähetähtis, et see otsus langetati tingimusel, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise ja kompenseerimise taotlusest. Nõnda jääb Niguliste kirik koos omaaegsele kogudusele kuulunud varadega okupatsiooni “paratamatu pärandina” Eesti Vabariigile.
Riik on selle ajaloolise ja kunstiväärtusega vara endale jätmise eest nõus EELK-le uute kirikute rajamiseks, ajaloolise Tallinna toomkiriku restaureerimiseks ja muudeks kiriku põhikirjalisteks tegevusteks nõus eraldama omandireformi reservfondist poolte vahel pikkade ja pingeliste läbirääkimiste tulemusel kokkulepitud summa. Nõnda ei ole tänane otsus lihtsalt raha kinkimise otsus, vaid eeldab EELK-lt valmisolekut omale õigusega kuuluva vara tagasinõudmisest loobumiseks.
Põhjus, miks EELK esitas rahandusministeeriumile eelmisel nädalal taotluse, milles palutakse heastada just sõja- ja okupatsiooni ajal omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus, oli Vabariigi Valitsuse poolt sõnastatud tingimus. See konkreetne sõnastus lähtus nädal varem muudetud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. määruse nr 221 “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ otsusest. EELK peapiiskop on oma taotluses kasutatud sõnastuse pärast pälvinud jõulueelsel nädalal palju avalikku kriitikat ning isegi hukkamõistu. Ometi väljendas kiriku esitatud taotlus ja Vabariigi Valitsuse tänane otsus sedasama väärtuspõhimõtet, mille Eesti Vabariik ise omandireformi käivitades oli kogu reformi aluseks seadnud – ülekohtu heastamine ja tekkinud kahjude hüvitamine. Tuleb rõhutada, et need põhimõtted on õigusjärgsete omanike omandiõiguse taastamiseks, omandireformi läbiviimiseks ja ülekohtu heastamiseks kehtinud Eesti Vabariigis juba veerandsada aastat.
Olulisim on, et tänase otsuse täitmise järel lõppeb Eesti Vabariigi ja EELK vahel paar aastakümmet kestnud omandivaidlus Niguliste kiriku kinnistu, hoone ja omaaegsele Niguliste kogudusele kuulunud varade küsimuses. See probleem on olnud nende pikkade aastate kestel kõikide peaministrite ja peapiiskoppide, samuti kultuuriministeeriumi ja konsistooriumi heade ja töiste suhete varjutajaks. Vaidlus nimetatud küsimuses Eesti Vabariigi ja Tallinna Linnavalitsuse vahel jõudis isegi Riigikohtuni, kus EELK õigus Niguliste kinnistule sai lõpliku kinnituse. Sellest hoolimata jäi viimane samm Vabariigi Valitsuse poolt aastateks astumata. Peaminister Jüri Ratase ja tema juhitud valitsuskoalitsiooni ametisse asudes algasid läbirääkimised riigi ja kiriku vahel lõppeva aasta alguses uuesti ning vältasid kogu aasta. Kõrgetasemelised ja valitsuskoalitsiooni kõigi erakondade mitmete ministrite osalusel toimunud läbirääkimised päädisid talve hakul kokkuleppega, mis väljendus EELK poolt esitatud ametlikus taotluses ja Vabariigi Valitsuse äsjases otsuses.
Mul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, mille olemasolu noor Eesti Vabariik omandireformi käivitades paarikümne aasta eest tõestas ning paari aasta eest Narva Aleksandri kirikut pankrotipesast välja osta aidates kinnitas. EELK on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega.