TSELLUKA MÜSTEERIUM - Pete Meel

 

Emajõgi.

Foto: Neeme Sihv

TSELLUKA MÜSTEERIUM - Pete Meel

keerutasid küll aga leidis lahenduse see Tselluka müsteerium
alul Lible pand tankistiks
et vaadata küll ilus oleks
kui Emajõe tagurpidi
voolama ta paneks
siis tselluliiti valgumas võib näha
Raatusele hoidla teha
hiljem tõde selgeks sai
ekrelastel hiinlased on teinud
suure pika pai
koostööleping kasu tooks
ei kodumaast asumaad
õõnespuidu
ära
kõikse kasutaks
rahval lõpuks villand saand
ei villavabrikandi lood
tankistidele polügoniks loodu
vaid ahnusega võõra raha
sisse olla toodud
tehku omal koju see
iga roju tunda saaks
et papp on läinud haisema
vastand ärikad siis kärmelt
tüdrukud küll Haanjast
ise elame Hispaanias
kus piimajõed
pudrumäed meil
kolmekesi tulevat
tselluliidi maalt
nad
saksad kõik kes elavad
tselluliiti täis
pool päike ära põletab
ja lausa hea meelega
teise viiskend prossa
siia meile
annetaks
läbi lükata ju vaja
pappi alla pandud sajad
miljonitest rääkimata
kohta mitut prooviti
Ida -Virukatel pojad
kätte võtnud malakad
lõpuks käiku lasti viimne
viies plaan
asutame seltsi otse
Saaremaal
saarlastel polnd pikka mahti
vaidlust pidada
kohe vastus valmis
meil endilgi siin tselluliiti
sitaks
soomlased on
maha pand
ei saandki lõpuks asu kuskil
viimaks lätlastele laulud
ilusad
peenelt kõrva kusti
me teitelt õltsi tonnides
te meitel haisva tehase
Valmiera kandis
valmis teete meil
lätlased saand haisu ninna
kirbet lehka täis
kõik Baltik
päästnud venkud lõpuks asja
nimeks olnud biznes-plan
Peipsi taha ääremaale
sääl kus mahajäetud külad
teadagi polügon
plutooniumiga tselluliiti
segati nüüd hoolega
uut tehnoloogiat nimetati
imeks
AU
ta kõrval laus- kahvataks
200 kiirusega
kiirgus eraldus kui jube
sõjamassinate kütust
raketidki said
lendama
hiinlastele müüdi maha
lõpuks nende endi
antud rahaga

SÜNDIMATA LASTE ELU KAITSEL -Kenno Põltsam

SÜNDIMATA LASTE ELU KAITSEL

Oleme inimkonnana jõudnud ajajärku, mida ühelt poolt iseloomustab kiire tehnoloogia areng, kuid mis armastab oma pimedas fanatismis vanu sotsiaalseid eksperimente. Tänapäeva uuendusmeelne inimene sõidab siiani aurujõu leegitsevatel tiibadel, igaüks peab end kirjanikuks, teadlaseks või lausa jumalaks – üha tugevamaks muutuv viletoon vaigistab nende hääle, kes sündimata jäid.

1998. aastal võeti vastu praegu kehtiv abordiseadus, mis lubab raseduse katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat, samas kui kaheksandal rasedusnädalal lootel moodustunud kõik peamised siseorganid ning on hakanud lööma süda. Abordiõigus sai legaalseks 1922. aastal Nõukogude Liidus, Eestis hakkas see kehtima 1955. aastal. Sellest ajast saati on maarjamaal abordi läbi elu kaotanud 1,5 miljonit inimest – olen täiesti päri, et nende numbrite kõrval kahvatuvad küüditamised ja repressioonid.

Abordiõiguse teeb problemaatiliseks see, et sündimata inimeste tapmist võetakse kui “tervishoiuteenuse” rahastamist – nagu see oli ka Obama-aegses Ameerikas. Nagu näha, pole vabariigi valitsus huvitatud valikabortide vähenemisest – pigem vastupidi, sotsiaalministeerium on valmis rasedust isegi haigusena käsitlema. Ometi on valitsevatel rahvaesindajatel põhiseaduslik kohustus kaitsta laste õigust elule, just nagu kaitstakse kõigi teiste inimeste eluõigust.

2015. aasta alguses võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mille järgi lapseootele jäänud alaealine võib nõuda oma raseduse katkestamist ilma vanemate nõusolekuta. Riigikogu sotsiaalkomisjon õigustas seda tollal naiste enesemääramisõigusega, kuid unustades ära, et tegu on siiski lastega. Minu jaoks on riik, mis aina lõdvendab abordiõiguseid, kaotanud veel ühe osa oma tervest mõistusest ohtlikule surmakultuurile.

Ma küsingi abordiõiguste eest kõnelejatelt: kes on teid kohustanud seista naiste õiguste eest tappa oma sündimata laps? Ma räägin süütust inimolendist, kellelt saab võtta õiguse elule; see, kas temast saab hea või halb inimene, on juba tema vanemate ja hiljem selle inimese enda valikute küsimus – meil ei tohiks olla võimalust otsustada inimese sünniõiguse üle.

Vähim, mida me ühiskonnana tegema peame, on väärtustada laste sünniõigust – lõpetada igasugune riigipoolne rahastus aborditööstusele, seada seadusliku raseduse katkestamise piiriks 6 nädalat ja anda õigus otsustada alaealise abordi üle vanemale või tema eestkostjale – võimalusel taotleda rahvahääletusega abordiõigust, mis lubab raseduse katkestamise vaid naise tõendatud vägistamise korral või kui see seab ohtu tema tervise.

Elupooldajana on minu sooviks see, et meie rahvas asuks võitlusesse laste õiguse eest sündida, mille tulemusena saaksime täita Eestimaa taaskord lastega ning olla väikerahvana eeskujuks Euroopale õigete väärtushinnangute kandjana. Seevastu sündimata laste armee ülalpidamine läheb inimkonnale maksma rohkem kui ükskõik mis sõda maailma ajaloos.

Kenno Põltsam

ELUST EESTI RIIGIS - Evelin Liiva

ELUST EESTI RIIGIS.

Elust Eesti riigis, mis väidetavalt on õiglane.
Tegelikkuses on meil kastisüsteem, kus vastavalt seisusele on ka kõik lubatud.
Ühes kastis on riigilt palka saav inimene ja teises kastis on mitte riigilt palka saav inimene.

*Riigiteenistuja läheb tööandja poolt korraldatud üritusele, sööb ja joob ja tööandja maksab selle kinni, aus värk igati. Tööandja maksab mõistagi selle riigikassast, mille sisu täidab maksumaksja.
Kui eraettevõte korraldab täpselt samasuguse ürituse, siis ta maksab selle kinni ja LISAKS maksab ta selle pealt riigile erisoodustusmaksu.

*Riigikogu liige läheb sööma ja teeb seda kuluhüvitise eest, näiteks sildi all „kohtumine valijatega“.
Kuluhüvitis tuleb riigikassast, mille sisu täidab maksumaksja.
Eraettevõte maksab kinni oma töötajate lõunasöögi ja ta maksab LISAKS riigile selle eest erisoodustusmaksu.

*Minister või mõni muu tööautot omav riigiteenistuja sõidutab tööautoga oma lapsed kooli ja lasteaeda ja kõik kulud lähevad riigikassast, mille sisu, nagu juba mainitud, täidab maksumaksja.
Eraettevõtte töötaja kasutab tööautot samaks otstarbeks ja tööandja maksab selle eest riigile LISAKS täiendava maksu.

*Riigi palgatud kohtutäiturite tasud on teatavasti kõrged ja väidetavalt sellepärast, et nad teevad rasket tööd.
Tegelikult ei räägita sellest aga mitte kuskil, et täitur ei tee seda tööd, vaid saadab kirja tööandjale, kes PEAB TASUTA tegema ära kogu töö. Tööandja PEAB töötaja palgast kinni pidama summad, kandma need täituri arvele ja täitur SAAB SELLE EEST TASU.
Kui tööandja seda ei tee, maksab ta riigile SUNNIRAHA.
Tööandja on kohtutäituri ori ja see on täiesti seaduslik.

*Kui riigiteenistuja, kui eksib mõne seaduse vastu, siis ei juhtu midagi, äärmisel juhul ettekirjutus.
Näiteks riigikeele oskamise nõue, seaduse tundmine ja selle korrektne rakendamine jne.
Vähemalt mina ei tea ühtegi juhtu, kus riigiteenistuja või riigiasutus oleks trahvi maksnud.
Eraettevõtte eksimused, tegemata jätmised jms arvutatakse ALATI rahasse ringi, ehk siis trahvid ja sunnirahad.

*Riigiettevõttes on seadusega ette nähtud teatud arv töökohti ja vastavalt sellele on asutuse eelarve.
Kui mõni ametikoht on täitmata, siis riigikassast tulevat raha eelarvesse ei jää sugugi üle, kuigi oleks loogiline. See raha jagatakse ära, reeglina makstakse lihtsalt preemiat töötajatele. Üle EI JÄÄ kunagi midagi.

*Riigiteenistuja, näiteks valitsus, kui teeb juhtimisvigu, mille kahjud ulatuvad ka sadadesse miljonitesse, ei vastuta selle eest vähimalgi määral. Kehtestatakse lihtsalt uued maksud ja võetakse raha mujalt vähemaks, et juhtimisvigu lappida.
Eraettevõttes, kui tuvastatakse juhtimisvead, rakenduvad koheselt sanktsioonid - ärikeeld, juhatuse liikme kriminaalkaristus, kahjude välja nõudmine jne.

Kui kogu selline laristamine lõpetada ja see raha suunata näiteks päästjate, õpetajate, meditsiinitöötajate palgatõusuks, hakkaks juba looma ausamat riiki, aga senikaua, kuni kestab selline lauslohakus, vajub see laev aina rohkem kreeni ja ega siis selle pardal olev inimenegi enam püsti suuda jääda….

Evelin Liiva 

2018

/Foto: Janek Laanemäe/

Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole

 

Foto: Mati Kose.

Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole
03. veebruaril 2018
Eesti Vabariik 100 vaimus, on 03.02.2018 Raikkülas loodud Asutav Kogu otsustanud kokku kutsuda parteidevälise Eesti Maakogu, mille peamiseks ülesandeks on rahva tahte selge teadvustamine, välja ütlemine ja selle tahte eest kindlameelselt seismine, tuginedes EV Põhiseadusele.
Eestis on täna suurim mure valitsejate võõrandumine oma rahvast – meie poliitilise juhtkonna soovimatus kuulda meie häält ja arvestada sellega küsimuste puhul, mille otsustamiseks rahvas pole valimistel oma mandaati
andnud. Kodanike, haritlaste ja teadlaste hääle järjekindel eiramine lõhestab riiki ja on tekitanud suureneva usalduskriisi. Asutav Kogu tunneb, et riigiaparaat lähtub oma toimetustes mõne kitsa poliit- ja ärigrupeeringu või välise survegrupi huvides tehtavatest otsustest, mitte Eesti
Põhiseadusest.
Meie elukeskkonna ja kogukondade hävitamine on saanud
nähtavaks üle maa ja nüüd on aeg seista meie laste ja lastelaste tuleviku eest.
Eesti Põhiseadus sätestab: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“. Ning et meie riigi ülesandeks on olla: „…pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade…“. On selge, et kõik see pole kuidagi võimalik, kui meie riiklikud institutsioonid ei suuda või ei taha oma tegemistes arvestada kodumaa looduskeskkonna halvenemisega ja põlisrahva enese tahtega.
Eesti Maakogust saab ühendus taastamaks usaldust ja kaitsmaks meie rahva põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. Maakogu seab eesmärgiks põlisrahvastele omaste, jätkusuutlikkust tagavate väärtuste säilimise.
Maakogule asub keerukates küsimustes oma nõuga toeks haritlastest, teadlastest ja praktikutest loodav priitahtlik Nõukoda.
Olgu Maakogu algatus kingituseks meie vabale riigile tema sajandal sünnipäeval.

EESTI ORNITOLOOGIAÜHING - PRESSITEADE.

 

Foto: Neeme Sihv.

 

Eesti Ornitoloogiaühing

PRESSITEADE

08.02.2018

Algab uue Eesti linnuatlase ettetellimine

Algab uue Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine, mis kestab kuni 15. märtsini. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Kuni 15. veebruarini on võimalik linnuatlase väljaandmise toetuseks ka teha annetusi, annetajate nimed trükitakse raamatus ära.

„Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on kauaoodatud teos, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,

- üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,

- ülevaatlikud „fenoribad“ iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas:

- kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal,

- millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad,

- kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu,

- milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.

Raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu ettetellimishind on 29 EUR ja see kehtib kuni 15. märtsini. Raamat ilmub märtsi teises pooles.

Mahuka värvifotodega raamatu koostamine ja trükkimine on äärmiselt kulukas ettevõtmine. Taskukohase hinna hoidmiseks kasutab EOÜ selleks nii omavahendeid kui ka aastate jooksul linnuatlasele tehtud sihtannetusi. Linnuatlase väljaandmiseks saab annetusi teha veel kuni 15. veebruarini 2018.

Kõikide hiljemalt 15. veebruaril annetanute nimed trükitakse ära linnuatlases!

Kogu info linnuatlase ettetellimise ja linnuatlasele annetamise kohta leiab EOÜ veebilehelt aadressil https://www.eoy.ee/node/1089.

AMEERIKA NÜÜDISAEGNE KONSERVATISM EESTI KONTEKSTIS - Kenno Põltsam

Foto: Kenno Põltsam

Ameerika nüüdisaegne konservatism Eesti kontekstis

Poliitikateoreetik ja kirjanik Russell Kirk avaldas 1953. aastal raamatu The Conservative Mind (“Konservatiivne mõte”). Kirk oli oma kirjutistes esimene tuntud mõtleja, kes määratles Ameerika nüüdisaegse konservatismi. Rusell Kirki sõnul seisab Ameerika nüüdisaegne konservatism kolmel sambal – sotsiaalne konservatism, majanduslik konservatism ja riikliku julgeoleku konservatism. Need suunad ei ole üksteisest välistavad ning paljud poliitikud ja mõtlejad järgivad kõike kolme.

Millised võiksid olla need kolm sammast tänapäeva Eestis? Panin kirja mõned olulised ettepanekud, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Need punktid on kogutud ning pole minu välja mõeldud.

Sotsiaalsete konservatiivide prioriteetide hulgas on usu- ja perekonnaküsimused. Paljud neist eitavad abordi- ja homoõigusi ning pooldavad hariduses ja kultuuris traditsioonilisi väärtusi ja traditsioonilist peremudelit. Sotsiaalne konservatism Eestis

1)      Defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna. Praegune, ilma rakendusaktideta kooseluseadus tuleb tühistada. Reguleerida eriseadusega ülejäänud koos- ja ühiseluviisid? – pigem mitte.

2)   Karmistame abordiseadust nõnda, et abordi jaoks saavad loa vägistamisohvrid ning need kellele lapse sünnitamine on eluohtlik. Teise variandina saab abordiseadust karmistada nõnda, et sünnitust saaks katkestada, kui see on kestnud vähem kui 6 nädalat.

3)   Sotsiaaltoetused ja pensionid peavad käima läbi riigile kuuluva krediidiasutuse. Luua kohustuslik tervisekindlustussüsteem, kus iga inimene valib endale ise kindlustusfirma ja paketi. Riigi roll on hoolitseda, et kindlustusfirmad täidaksid oma kohustused mõistliku hinna eest ja tagada, et patsient saab kiire ja kvaliteetse ravi.

4)   Parandada lapsehoolduspuhkusel olevate vanemate sotsiaaltagatiste süsteemi ja võimaliku töö- ja pereelu ülalpidamiseks. Kehtestada regressiivne astmeline tulumaks lastega peredele: iga kasvatava lapse pealt vähendatakse vanemate tulumaksu.

5)   Tõsta haridussüsteemi rolli tervisekasvatuse edendamisel ning uimastite, alkoholi ja tubaka tarbimist ärahoidvas ennetavas kasvatustöös.

Majanduslike konservatiivide jõud on suunatud poliitikale, mis toetaks majanduskasvu erasektori algatuste ja piiratud valitsemisega. Konservatiivide eesmärgid on maksude alandamine, majanduskasvu ja investeeringuid soodustav maksupoliitika, majanduse reguleerimise vähendamine, vabakaubandus, riigi kulutuste kasvu peatamine või vähemalt aeglustamine.

1)      Toetada maksude, sealhulgas kaudsete maksude alandamist ja uue väärtuse loomist jõukuse kasvu, teenimise, säästmise ja investeerimise kaudu. Pooldada proportsionaalset tulumaksu. Pooldada süsteemi, milles toiduained, lastekaubad, meditsiini- ja kultuurivaldkond oleks väiksema käibemaksumääraga kui luksuskaubad.

2)      Maksupoliitikas on vajalik kohaldada teadus- ja arendusinvesteeringuid, keskkonnasäästlikust ja innovatsiooni soodustavaid meetmeid. Vabastada maksudest tööandja investeeringud, mida ta panustab oma töötaja tervisesse ja haridusse.

3)      Soosida tuleb mahepõllumajandust. Keelustada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamine ja sissevedu ning neid sisaldavate toiduainete ja loomasöötade import. Taastada Eesti maine kalandus- ja mereriigina, toetada rannakalapüüki.

4)      Töötada välja ja rakendada ökoloogiline maksureform, mille käigus maksustada täiendavalt taastumatute loodusvarade kasutamine, taastuvate loodusvarade liigkasutamine, s.h metsa raie!

5)      Taastada ettevõtete tulu õiglane maksustamine. Võtta kontrolli alla ja maksustada Eestist väljaviidav kasum, seda selgelt ja tõhusalt. Piir tuleb panna väliskapitali omavolile Eesti rahva heaolu arvelt.

6)   Tõsta seadusliku seksuaalsuhte piirmäär taas 16. eluaastale. Kui 18-aastane astub suguühtesse noorema kui 14-aastasega või vanem kui 21-aastase isik noorema kui 16-aastasega, siis oleks karistus kuni viis aastat vangistust.

Riikliku julgeoleku konservatiivid rõhutavad tugevat riigikaitset ja Eesti jõulist esindatust NATO-s. Kaitsekulutusi tuleb hoida 2% peal, ent samas tuleb rahalisi vahendeid äärmiselt targalt ja läbimõeldult kasutada.

1)   Reformida avaliku teenistuse seadust, tagamaks läbipaistvama töökorralduse ning taustsüsteemi. Võidelda korruptsiooni, bürokraatia ja avaliku võimu kurikasutamise vastu. Vähendada valitsussektori kulusid ja koosseisu.

2)   Taastada rahvaalgatusõiguse seadus ning presidendi (riigivanema) otsevalimised, luua seaduslik võimalus president oma ametist tagasi kutsuda, Riigikogu valimistel kehtigu Eestis üks valimisringkond. Luua seadus, mis piiraks ajaliselt riigikohtunike ametiaega. Välistada isikute, kes ei valda riigikeelt, kandideerimise Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel. Valimiskünnise piir jäägu 5% peale.

3)   Riigikaitse õpetuse sisseviimine üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidesse. Toetada Kaitseliidu arengut. Suurendada Kaitseliidu eelarvet ja tehnilist varustust.

4)   Võtta vastu rahvastiku- ja rändestrateegia. Seada kontroll migratsioonile, mitte toreleerida illegaalset sisserännet. Jätkata sisulise integratsioonistrateegia elluviimist.

5)   Arendada välja parlamendi koostöö teadlaskonna, kodanikuühiskonna ja  avalikkusega.

Nüüdisaegsel konservatismil on tugevad patriootilised või rahvuslikud jooned. Konservatiivide hulgas on nii immigratsiooni pooldajaid kui ka vastaseid, kuid pea keegi neist ei poolda multikultuursust. Konservatiivid on vastu riigi kui tähtsaima võimukandja ideele ning toetavad kohalike ja kohalike omavalitsuste ideed.

Kui terminil „ameerika konservatism“ kaotada ära sõna „ameerika“, näib see sobivat Eesti kui rahvusriigi põhimõtetega, see teebki sellest kui ühe unikaalse nähtuse. See on nähtus, mis annab poliitika parempoolsele spektrile rahu, tasakaalu ja inimliku näo. Ma usun, et eestlastel seisab nüüdisaegse konservatismi avastamine alles ees, seda lähema kümnendi jooksul. See saabki olema meie uus Põhjala nael, mis hoiab meid Euroopaga majandussuhetes, ent mis annab meile tagasi iseseisvuse ning rahvusliku jõukuse

AVALIK KIRI PEAMINISTRILE - Ülle Jaska

Avalik kiri peaministrile - Ülle Jaska.

Olen korra Teie poole e-kirja teel pöördunud, kuid pöördumisele vastust ei saanud, kuigi seadused peaksid kehtima ka peaministrile. Kuna mind on jäetud Eestis arstiabita, millele järgenb varem või hiljem surm, siis sellest tulenevalt on tekkinud küsimused, mis esitan kirja lõpus. Olen kahel korral pöördunud antud teemaga prokuratuuri poole, kuid uurimist ei ole alustatud, kuigi patsiendiportaalis tehtud muudatusi ei ole võimalik varjata ja uurimise käigus tuleksid need välja. Mitte ükski arst ei saa kontrollida prokuratuuri tegevust, seda saab teha ainult valitsus. Kuna mul on elu- ja tervisekindlustus välismaal asuvas kindlustusfirmas, siis on kõik terviseandmed, nii Lätis tehtud uuringud ja arstide diagnoosid kui ka patsiendiportaali salvestused, edastatud kindlustusfirmale ning kindlustusfirma on mu haigusloo võltsimisest teadlik, samuti ravita jätmisest Eestis. Püsiva tervisekahjustuse ja surma puhul välja makstav kindlustussumma on selleks piisavalt suur, et kindlustusfirma võib hakata välja makstavat summat Eesti Haigekassalt tagasi nõudma ning sel juhul ei ole enam tegemist Eesti sisese asjaga ning muudatuste tegemist varjata ei õnnestu. Lisaks sellele, et kogu mu kirjavahetus Eesti ametkondadega, s.h. ka Teiega on avalik, olen kirjavahetuse edastanud ka kindlustusfirmale, et hiljem ei oleks võimalik väita nagu ei teaks kontrollorganid minu ravita jätmisest midagi. Panen manusesse kaasa ühe ekraanipildi patsiendiportaali väljavõttest, kus näha, et dr. Ljudmila Panenko (perearst) poolt määratud ravikuuri pikkuseks on 60 päeva, kuid retseptiravimeid on välja kirjutatud 10 päevaks. See ei ole ainus kord kui välja kirjutatud retseptiravimitest ei jätku kogu ravikuuriks, kuid kõiki väljavõtteid ei hakka ma Teile saatma. Peamised küsimused peaministrile: Kas on kavas patsiendiportaali muuta turvalisemaks keelates ära igasuguste muudatuste tegemise võimaluse? Miks Eesti peaminister ei täida Eestis kehtivaid seadusi ning ei vasta pöördumistele 30 päeva jooksul? Kas juhul kui kindlustusfirma nõuab minu püsiva tervisekahjustuse korral väljamakstava summa sisse Eesti Haigekassalt, vastutavad ravita jätmise eest ka arstid või hüvitatakse kogu väljamakstav summa Haigekassa rahadest?