Kohus keeldub ametiasutuste ja ametnike karistamisest - Risto Nahkor

Kohus keeldub ametiasutuste ja ametnike karistamisest

Eesti Vabariigis on tõsiseks teemaks ametnike allumatus ja "kohtulik aktivism", kus kohtunikud teevad otsuseid isiklikust suvast lähtudes ja mitte Eesti Vabariigi õigusnormidele tuginedes.

Tervet mõistust omav inimene saab aru, et õigusriigile kohaselt peab seaduste rikkumisele järgnema rikkumise fikseerimine ja karistus-õpetus tehtu eest, et distsiplineerida rikkujat ning tagada korrektne Eesti Vabariigis kehtivate seaduste täitmine. Õiglane kohtupidamine ei saa toimuda ilma seadusi rikkunud isikute tuvastamiseta ning karistuse määramiseta.

Olen enese õiguste kaitseks kohtusse pöördunud ja sellega seoses vajasin infot-tõendeid. Ametiasutus kellele teabenõude esitasin keeldus info esitamisest ja valetas enese tegevuse-tegevusetuse õigustamiseks. Ametiasutus ignoreeris pika perioodi jooksul nõuet ning keeldus enese tegevust, kehtivatele seadustele viitamata, põhjendamast.
Kohus leiab, et kui ametiasutus mitmed kuud hiljem kodaniku tahtele allub, siis kuritegu nagu ei oleks olemas, sest nüüd on ju kodaniku tahe täidetud. Kohus lausa väidab, et ta ei saa karistada Eesti Vabariigi õiguskorrale vastu hakanud isikuid. -kes siis saab?

Kohtunikud teevad kohtupidamisel vahet, kas õigust mõistetakse tavakodanike või ametnike suhtes. On faktid selle kohta, et kohtunikud eiravad kehtivaid seadusi ja vajadusel valetavad enda volitusi väiksemaks või suuremaks, et seeläbi moonutada kohtupidamise tulemusi tavakodaniku kahjuks. Kui kohtunikele viidata, et neil on vajalikud seaduslikud alused vajalikeks tegevusteks olemas, siis otsivad kohtunikud uued "põhjendused" või julmalt ignoreerivad faktilisi viiteid ja tavakodaniku tahet. On faktid selle kohta, et kohtunikud keelduvad ametnike suhtes uurimist teostamast ning karistusi määramast.

Ametnikud tohivad tavakodanikuga suhelda üksnes kehtivatele seadustele tuginedes ja igasugune ametnike isetegevus on korruptiivse tegevuse algallikas.
Ametnike kiusav suhtumine tavakodanikesse on laialt teada - kius tugineb pea täielikult seaduste mittetundmisele ja soovis ametnikuna tavakodanik "võimukalt paika panna".
Ametnikud keelduvad tihti seadustele allumast, kuigi seadus seda käsib ning tihti asuvad tavakodanikega isiklikesse vaidlustesse ning soovitavad tavakodanikul ülbelt "kohtusse pöörduda".

Ametnikud ei tohi, seadusest tulenevalt, tekitada olukordi, kus tavakodanik peab enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Riiklikud kontrollsüsteemid ja kohtud peavad tagama ametnike seadusekuulekuse.

Liiga vähene kodanike sekkumine ja enese õiguste eest seismine on tekitanud olukorra, kus ametnikud eiravad igapäevaselt kehtivaid seadusi ning seaduste rikkumine on muutunud ametnike seas normiks. Selline suhtumine, et ametnike isetegevus ongi normaalne peab saama ühiskonnas välja juuritud. Inimesed peavad enda juhtumeid üha rohkem avalikustama ning ametnike vastu kohtusse minema ning kohtunike silmakirjaliku tegevuse nähtavale tooma. Mina "raiskan enda aega", sest soovin näidata ametnike-kohtunike tõelist palet ning seda ka faktidega kinnitada.

Personaalse vastutuse printsiip peab olema tugeva-toimiva õigusriigi üks põhilistest alustaladest, et tagada asjatundlikkus ja seadusekuulekus!
Karistamatus on kõigi teadlike kuritegude põhjus! Karistamatus tuleb Eesti Vabariigist välja juurida!

Rahvas peab peast väsinud "valitsejate" vastu üles tõusma!

Jõudu ja Väge!
Risto Nahkor
nahkor.riigikogu@gmail.com

NB! Küsige kui soovite dokumente tervikuna enese valdusesse, saadan info lahkelt e-postkasti.

Allolevalt väikene ülevaade kohtuga suhtlemisel.
-------------------------------------------------------
(Lisa1) Kaebaja pöördus halduskohtusse 07. november 2017, asi nr. 3-17-2290.

Kaebaja nõuab rõhutatult, et kohus tuvastaks absoluutselt kõik kaebaja suhtes toimunud õigusvastased tegevused ja vastutavad isikud. Kaebaja väljendab kohtule selgelt ja arusaadavalt , et nõuab kaebaja õigusi ja vabadusi piiranud isikute karistamist.

Rikkumine ei ole üksnes ebaseaduslikult tehtud või tegemata jäänud otsus dokumendina vaid igasugune kodaniku suhtes hoolimatu-lugupidamatu muu tahteavaldus, tegevus, tegevusetus. Kui kodanikule on valetatud ja kodaniku tahet on ignoreeritud, siis on tegemist kodaniku tahte vägistamisega ning Eesti Vabariigis kehtivale õiguskorrale vastuhakuga – toimunud rikkumiste tuvastamine ja menetlemine on olulise tähtsusega kodanikule Eesti Vabariigi põhiseaduslike õiguste tagamise seisukohalt ja Eesti riigile enesele õiguskuulekuse seisukohalt.

(Lisa2) Kohus võttis asja nr. 3-17-2290 menetlusse osaliselt, leides, et oluline on tagada üksnes teabenõude täitmine.(kohus ei kirjutanud menetluse infosse täit kaebaja tahteavaldust ja moonutas seeläbi puuduliku info esitamise kaudu kohtusse pöördunud kaebaja tahet ning menetluse edasist suunda.) Kohus eiras fakti, et teabenõude esitamisega-vastamisega seotud sündmuste ajal juba piirati ebaseaduslikult kaebaja Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid õigusi-vabadusi ning kahjustati kaebaja huve ning tekitati vaimseid-hingelisi kannatusi.

(Lisa3) Kohus, kellele kaebaja juba on teinud tahteavalduse kus nõuab absoluutselt kõigi kaebaja suhtes toimunud õigusvastaste tegevuste ja vastutavate isikute tuvastamist, küsib kaebajalt kas kaebaja soovib menetluse jätkamist teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamiseks. (Oletame, et üks inimene küsib teiselt joomiseks vett, sest tal on janu ja see teine inimene keeldub vee andmisest. Mõne aja pärast aga vett omav isik küsib januselt kas too tahaks juua, sest seadus käsib vett anda, ise teades, et ta ei kavatsegi janusele juua anda ning küsib vaid seepärast, et hiljem viidata enese tegevuse seadustele vastavuses – samal ajal aga varjates, moonutades, eitades januse tahteavaldusi. Tegemist on tahtliku vaimse terroriga!

Kohus sunnib kaebajat kordama tahteavaldust, olles ise kaebaja varasema tahteavalduse osas üleolevalt „pime“. Kohtu tegevus on silmakirjalik ja kaebaja tahtevaladust mõnitav, millele annab täie selguse hilisem „lõplik otsus“.

(Lisa4) Õigusriigile kohaselt peab seaduste rikkumisele järgnema rikkumise fikseerimine ja karistus-õpetus tehtu eest, et distsiplineerida rikkujat ning tagada korrektne Eesti Vabariigis kehtivate seaduste täitmine. Kaebaja püüab kohtule loogiliselt selgitada, et toimunud sündmused juba on kaebaja õigusi rikkunud ning neid ei saa olematuks muuta või tähelepanuta jätta. Kaebaja viitab seaduse kaitsele ja nõuab seadusi rikkunud isikute tuvastamist ning karistamist.

Eesti Vabariigi põhiseadus. § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

(Lisa5) Kohus lõpetab menetluse, viidates, et teabenõudele on nüüdseks vastatud ning kaebaja tahteavaldustest ei väljendu kaebaja õiguste kaitsmise vajadus. Kohus on viidanud HKMS § 38 lg 4 ja nõudnud kaebajalt selgitusi enese õiguste kaitsmise vajaduste osas. HKMS § 38 lg 4 on kaebaja õiguste tagamise seisukohalt ebaseaduslik, kohtul ei ole õiguste ja vabaduste kaitsel valikulist vabadust! Kohtu seisukoht on sisuliselt debiilne, sest kaebaja pöördus kohtusse absoluutselt kõikide oma õiguste ja vabaduste kaitseks ning kaebaja õigusi ja vabadusi on juba faktiliselt piiratud-rikutud ning seeläbi kaebajale kannatusi põhjustatud!

Kohus kirjutab otsusesse sisuliselt peast väsinud isiku „mõtteid“, sellest kuidas kohtul ei olegi õigust haldusorganit ebaseadusliku tegevuse eest distsiplineerida-karistada ning jätab jultunult kaebaja põhiseadusest tulenevad õigused kaitseta ning keeldub seadusi rikkunud isikute tuvastamisest ning karistamisest. -kellel siis veel on õigus karistada, kui see ei ole kohus?

„Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda vastustaja distsiplineerimise eesmärgil. HKMS §-st 5 tulenevalt ei ole halduskohtul volitust haldusorganit distsiplineerida ega karistada. Õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda ka selleks, et kaebajale tekitatud ebameeldivusi heastada, sest vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole hüvitis kaebaja õiguste rikkumise eest.“

„Kopli Ametikool on kaebaja teabenõuetele vastanud ning kaebaja avaldustest ei nähtu, et teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamine oleks tema õiguste kaitseks vajalik. Seega lõpetab kohus haldusasja menetluse.“

(Lisa6) Kaebaja pöördus ringkonnakohtusse, 2. jaanuar 2018 , asi nr. 3-17-2290.

Kaebaja viitab, et halduskohtul on seaduslik alus karistamiseks.

Avaliku võimu teostamisel toimunud seaduste rikkumise eest tuleb vastutust kanda!

Kohtul on pädevust ja volitusi teha järelevalve teostajaga koostööd ning ettekirjutusi.

HKMS § 24 Kaasatud haldusorgan

(1) Halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani:

1) kes teostab vastustaja üle järelevalvet;

2) kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab;

3) kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis;

4) kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele.

(2) Kaasatud haldusorganil on kõik käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes.

§ 69. Distsiplinaarsüütegu

„Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine.“

ATS § 70.“ Distsiplinaarkaristuse liigid

Distsiplinaarkaristuse liigid on:

1) noomitus;

2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;

3) teenistusest vabastamine.“

+ kõik muud(viimse kui üheni!) asjasse puutuvad seadused, määrused, korraldused jne.

Kaebaja nõuab. Viidates, et HKMS § 38 lg 4 on vastuolus õiguse mõistmise põhimõtetega ja seega vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtul ei ole õiguste ja vabaduste kaitsel valikulist vabadust! Kohus tagab kohustuslikus korras absoluutselt kõik õigused ja vabadused ning tuvastab iseseisvalt kõik rikkumised! Kuna HKMS § 38 lg 4 ei aita mitte vähimalgi määral kaasa õigusemõistmisele, siis tuleb see sedus põhiseadusevastaseks tunnistada.

PS „§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.“

Kaebaja nõuab. Tuvastada teabenõuete mittetäitmise õigusvastasus. (Tuvastada Tallinna Kopli Ametikooli õigusvastased tegevused ja vastutavad isikud.)

Kaebaja nõuab. Tuvastada Tallinna Halduskohu 13. detsembri 2017 otsuses( asja nr 3-17-2290) kaebaja õiguste ja kehtivate seaduste rikkumised ning halduskohtumenetluse ülesannetest ja üldpõhimõtetest kõrvale hoidumised. Ühtlasi tuvastada halduskohtu asja nr 3-17-2290 menetlemises olevad võimalikud rikkumised, kaebaja pöördumisest alates.

Kaebaja esitab tahteavalduse, kõikide kaebaja õiguste-vabaduste tagamiseks.

(Lisa7) Kohus: „HKMS § 205 lg 1 p 3 kohaselt määruskaebuses märgitakse määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse. Määruskaebus sellele nõudele ei vasta. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on puudusega, mistõttu tuleb HKMS § 187 lg 4, ja § 207 lg 1 alusel anda määruskaebuse esitajale tähtaeg määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks.“

Ükskõik mida kaebaja kohtule ei esita, kõik on valesti ja kohus peab lõputult täpsustama mida kaebaja ikkagi soovib? Ainus mida kohus ei saa teha on kaebaja õiguste ja vabaduste tagamine, kuigi seaduste rikkumised on ilmselged ja faktidele tuginevad ning kohtu kasutuses, kas pole kummaline?

(Lisa8) Kaebaja esitab kohtule uue täpsustava tahteavalduse:

Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on tagantjärele täitnud apellandi 14.08.2017, 21.08.2017 ja 18.10.2017 esitatud teabenõuded. -seoses selle asjaoluga tuleb halduskohtu määrus tühistada osaliselt.

Vaidlus on selles, et vastustaja on rikkunud apellandi põhiseadusest tulenevaid õigusi ja enda tegevusega-tegevusetusega alandanud apellandi väärikust. Selline käitumine kus vastustaja valetab(vastustaja vastus 21.08.2017 nr 1-14/126) ja ignoreerib pika perioodi jooksul apellandi tahteavaldusi on väärikust alandav käitumine. –vastustaja näitas enda käitumisega üleolevat suhtumist, hoolimatust, tahtlust apellandi huve kahjusada.(apellant viis läbi uurimist ja vajas tahteavaldustes soovitud infot - vastustaja takistas uurimise teostamist.) Vastustaja on enda tegevusega-tegevusetusega õõnestanud riigi usaldusväärsust. -apellandile on tekitatud moraalset kahju.

PS § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

„Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. ...“(tsiteeritud osaliselt, asjasse puutuvas osas.)

Vaidlus on selles, et apellant esitas halduskohtule korduvad tahteavaldused, kus soovis, et tuvastataks vastustaja õigusvastased tegevused ja vastutavad isikud, kuid kohus viitas, et apellant peab esitama enda soovide kohta põhjendatud tahteavalduse. Kaebaja esitas halduskohtule seisukoha, et õiguste kaitse selgitamise nõudmine on ebanormaalne-ebavajalik ja rikub põhiseadust.

Vaidluste lahendamisel kohaldub avaliku teenistuse seadus üldseadusena.

Karistus tuleb määrata, et hilisemalt oleks tuvastatav korduvus seaduste rikkumistes ning oleks võimalik süütegude kogumi põhjal määrata järgnevaid karmimaid karistusi.

„ATS § 50. Ametniku tegevuse seaduslikkus

Ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele.“

„ATS § 74. Süü hindamine. (5) Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine.“

Vastustaja tegevuse näol ei ole tegemist hooletuse või raske hooletusega vaid faktiliselt on korduvas tegevuses tuvastatav tahtlus. ( vastustaja on korduvalt teadlikult ja märkustest hoolimata rikutud kehtivaid seadusi ning eiranud apellandi tahteavaldusi.)

Halduskohus: „Kaebaja on oma 06.12.2017 ja 11.12.2017 esitatud avaldustes taotlenud menetluse jätkamist teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid ei ole põhjendanud, miks see on tema õiguste kaitseks vajalik.“

Kas rikumine toimus? Fakt on, et toimus väärtegu. Kas kohus karistas rikkujat? Ei kohus ei karistanud rikkujat vaid hakkas hoopis „mõtisklema“ apellandi õiguste kaitse vajaduse üle.

Sisuliselt vastustaja piiras info esitamist ebaseaduslikult ja omastas info mingiks konkreetseks ajaliseks etapiks enesele.(vastustaja omastas riigi kodanikule kasutada oleva info. Fakt.) Alles pärast kohtusse pöördumist andis vastustaja tema valduses oleva info apellandi valdusesse.

Sama teabenõude raames on toime pandud korduv väärtegu, kuna teabenõue esitati korduvalt ja nõuet eirati korduvalt.

Kui vastustaja oleks varastanud poest tordi, mis on väärtegu,(eeldatavalt ei viida tonnist torti aotoga minema) kas ka siis oleks kohtunik hakanud arutlema tordi omaniku õiguste kaitse vajaduse üle? –põhjendusel, et aga varas viis ju tordi tagasi... kas ei tundu pisut kallutatud suhtumisena?)

Ka saia vargus on väärtegu. Kui poest varastatakse saia ja see hiljem tagastatakse, siis kohus ei tee kohtuotsust selliselt nagu midagi ei oleks toimunud vaid määrab rikkujale karistuse!

„PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.“ Kui seaduste rikkujaid ei karistada viib see anarhiani ja vastutustunde kadumiseni, seega kohtud peavad rikkujaid alati, mingil viisil, karistustega distsiplineerima. Vastustustunne on see mida kohus peab looma ja ennekõike ise eeskuju andma.

Vaidlus on selles, et kuidas sai tekkida olukord, kus halduskohus ignoreeris vastustaja rikkumisi ning lõpetas menetluse. Tuleb tuvastada halduskohtu võimalikud rikkumised ja põhjused miks seadusi rikkunud isik-isikud jäeti karistuseta.

Vaidlus on selle üle, et HKMS § 38 lg 4 on vastuolus õigluse loomisega ja tekitab olukordi kus seduse rakendamine jätab seaduste rikkujad karistuseta ning soodustab edasisi rikkumisi ning vastutustundetut suhtumist. Seaduse kaudu petetakse ohvreid, ebaõiglase määruse-otsuse loomise kaudu. Iga väike laps sab ka õiglusest paremini aru kui selle „seaduse“ „looja“. HKMS § 38 lg 4 seadus tuleb tühsitada, et luua õiglasem kohtupidamine, kus rikkujad saavad alati karistada ilma ebavajaliku „filosofeerimiseta“ ohvri õiguste-vajaduste üle.

Eesti Vabariigis tuleb tagada olukord kus ametnikud saavad aru, et nad on rahva teenrid ning on enda panuse üle uhked ning alati tegutsevad riigi kodanike huvides parimal moel! (vastupidist käitumist tuleb julma karmusega välja juurida!)

Personaalse vastutuse printsiip peab olema tugeva-toimiva õigusriigi üks põhilistest alustaladest, et tagada asjatundlikkus ja seadusekuulekus!

(Lisa9) Ringkonnakohtu resolutsioon

„1. Võtta menetlusse Risto Nahkori määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2017. a määruse peale haldusasjas nr 3-17-2290.

2. Jätta Risto Nahkori määruskaebus rahuldamata ja Tallinna detsembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-2290 muutmata.“

„12. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus

tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele.“

„14. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.“

„17. Lisaks kaebaja taotlusele jätkata menetlust on menetluse jätkamiseks oluline, et menetluse jätkamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebuse esitamise korral on oluline ära näidata, milleks on kaebajale tema õigusi väidetavalt rikkuva toimingu

õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi

tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebaja seisukohtadest

tulenevalt on tema eesmärgiks teabenõuetele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise

kaebuse esitamisel fikseerida vastustaja tegevuse õigusvastasus ning vastustaja

distsiplineerimine (karistamine). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda üksnes vastustaja distsiplineerimise eesmärgil.

Samuti ei saa piisavaks huviks tuvastamisnõude esitamisel olla pelgalt kaebaja huvi veenduda

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuses (vt ka Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-

100-08, p 36), vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema

subjektiivsete õiguste kaitsel. Kohtuotsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse

tuvastamine ei aitaks kaebajal praegusel juhul oma õigusi paremini kaitsta. Kuna

tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, siis

oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)“

Kohus on kaebaja õiguste menetlemise asemel hakanud menetlema üksnes seda kas kaebaja õiguste kaitsmine on oluline või ebaoluline. –selline arutlus ise on juba oma olemuselt debiilne! Absoluutselt iga kebaja-kannatanu õiguste kaitsmine on kohtule lausa seadusest tulenev kohustus ja mitte vabadus!

See fakt, et kaebaja õigusi ja vabadusi juba on ebaseaduslkikult piiratud ning kaebaja tahet on vägistatud kohut absoluutselt ei huvita?! Kohtu sõnastus, et pelgalt kaebaja huvi ei ole menetlemise aluseks on ajuvaba, sest just kaebaja tegelik tahteavalkdus ongi kohtunikele tegutsemise aluseks. Kohus sisuliselt tunnistab, et keeldub kaebaja tegelikule tahtele allumast ning otsib arulagedaid argumente kuidas kaitsta riiki kodaniku eest. Kohus on kallutatud!

(Lisa10)määruskaebus Kaebaja pöördus Riigikohtusse, 19. veebruar 2018 ,asi nr. 3-17-2290.

Kassaator palub Riigikohtul hoolikalt tutvuda halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud kaebustega ja tõenditega ning muu selgitva infoga.

Selles ei ole küsimust, et vastustaja on faktiliselt rikkunud Eesti vabariigis kehtivaid seadusi ja kassaatori põhiseadusest tulenevaid õigusi. Selles ei ole küsimust, et Eesti Vabariigis kehtivale korrale vastu hakanud isikuid tuleb karistada.

Kaebaja viitab, et ringkonnakohus võttis asja menetlusse ning lõpetas menetlemise samas määruses. -kuidas selline asi saab võimalik olla? Sisuliselt menetlemist ei toimunud ja toimus „mõjuva põhjuse otsimine“ motiividel, et menetlemisest keelduda.

(Lisa11) Riigikohus tegi määruse: „Jätta Risto Nahkor määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata“

(Lisa12)teistmisavaldus Asjas nr 3-17-2290 on faktiline asjaolu, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Seisukoha süüdistuse kvalifikatsiooni põhjendatuse osas saab kohus võtta üksnes kohtuliku uurimise käigus.

NB! Riigikohtusse pöördumisel on põhimõtteline tähendus, õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Riigikohtu lahendil on põhimõtteline tähtsus seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast. Kui tavakodanik saab karisada, siis peab alati saama karistada ka ametnik. -kõik on seaduse ees võrdsed. Ametnikuks olemine on amet ja mitte staatus! Ametnik peab alati täitma seadust ja arvestama rahva tegeliku tahtega ning rahval on ametniku tegevust alati võimalik kontrollida! Ametnik, kes keeldub rahvale enda tegevusest aru andmast on pannud toime tõsise kuriteo ja peab saama karistada. Eesti Vabariik on kodanike riik ja mitte ametnike riik. Ametnike seadusevastane tegevus ja ülbe hoolimatu suhtumine rahvasse peab saama alati karistatud ja avalikustatud! –see distsiplineerib võimu teostavate isikute tegevust ja annab rahvale usalduse-kindlustunde riigis kehtivate seaduste toimimise suhtes.

HKMS § 219. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine

„(3) Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui:

1) kassatsioonkaebuses esitatud seisukohad võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;

2) kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata käesoleva lõike punktis 1 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks.“

Riigikohus peab kassatsioonkaebuse menetlusse võtma ka juhul, kui Riigikohtu lahendil on põhimõtteline tähtsus seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast.

Riigikohus on kohustatud täitma Eesti Vabariigi põhiseadust ja võtma menetlusse tahteavalduse kus nõutakse seaduse, muu õigusakti, toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. -kassaator on kohtule esitanud vastavasisulise tahteavalduse!

1. Vastustaja rikkus Eesti Vabariigi põhiseadust ja muid kehtivaid alamaid seadusi.

PS § 14. „Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.“

PS § 44. „Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.“

Vastustaja ei teinud toiminguid ettenähtud ajal(ligilähedaselt ka mitte!) ja kassaatorile esitati suunavat valeinfot. Vastustaja tekitas tahtlikult tegevuse-tegevusetuse kaudu kassaatorile ebamugavust ja kannatusi, mida oleks saanud ära hoida. –tegu on tehtud ja selle eest peab vastutust kandma, vastavalt seaduses määratud karistustele!

2. Halduskohus valetas kassaatorile, et kohtul ei ole võimalust vastustaja karistamiseks. Halduskohus kiusas kassaatorit korduvate samasisuliste küsimuste kaudu, kus püüdis veenda kassatorit alluma kohtu nägemusela asjast.(kassaator nõudis, seaduse tühistamist, mis takistab õiglast õigusemõistmist. Kohtu töö on seadust täita!)

Tsiteerin halduskohtu „kohtuniku“ „mõtteid“: „Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda vastustaja distsiplineerimise eesmärgil. HKMS §-st 5 tulenevalt ei ole halduskohtul volitust haldusorganit distsiplineerida ega karistada.“

Avaliku võimu teostamisel toimunud seaduste rikkumise eest tuleb vastutust kanda! Kohtul on pädevust ja volitusi teha järelevalve teostajaga koostööd ning ettekirjutusi.

HKMS § 24. Kaasatud haldusorgan

(1) Halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani:

1) kes teostab vastustaja üle järelevalvet;

2) kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab;

3) kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis;

4) kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele.

(2) Kaasatud haldusorganil on kõik käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes.

ATS § 69. Distsiplinaarsüütegu

„Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine.“

ATS § 70.“ Distsiplinaarkaristuse liigid

Distsiplinaarkaristuse liigid on:

1) noomitus;

2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;

3) teenistusest vabastamine.“

+ kõik muud(viimse kui üheni!) asjasse puutuvad seadused, määrused, korraldused jne.

3. Ringkonnakohus rikkus materiaalõiguse norme mis käsitlevad konkreetselt karistusi distsiplinaarsüüteo eest. Ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse ülesandeid ja üldpõhimõtteid. Vastustaja rikkumise näol on tegemist distsiplinaarsüüteoga ja kohtult on nõutud kurjategija tuvastamist ja karistamist. Kohut on teavitatud ka madalama astme rikkumistest. Kohut on teavitatud kassaatori õigusi põhjendamatult piiravatest seadustest-sätetest ja nõudtud nende tühistamist! Kohtul on kohustus omal algatusel tuvastada asjas olulist tähtsust omavad asjaolud. Kurjategija tuvastamine ja karistamine on väga oluline ning ainult peast väsinud isik võiks vastupidist arvata.

HKMS § 2. Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted

(1) Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

(2) Haldusasja (edaspidi ka asi) peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

(3) Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

(4) Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

(5) Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

(6) Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.

(7) Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti.

ATS § 50. Ametniku tegevuse seaduslikkus

„Ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele.“

ATS § 74. Süü hindamine. „(5) Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine.“

Ametnikud on rahva teenrid ja see tuleb neile üheselt mõistetavalt, läbi maksimaalsete karistamiste-avalikustamiste, selgeks teha. Kui ametnik rikkus seadust, siis ta peab saama karistada, selline kohtupraktika on ainus tõene ja õige ning rahvale ning kassaatorile vastuvõetav lähenemine!

Kassaatori taotlused-avaldused

1. Kassaator taotleb, et vastustaja hüvitaks kaebajale kõik kohtuga seotud kulud – menetluskulud, riigilõiv, õiguslikud kulud, muud kohtus käimisega seotud või tekkinud-tekkida võivad kulud.

2. Kassaator taotleb kirjalikku menetlust.

3. Kassaator viitab, et kaebaja esindab ennast ise ja tal on selleks põhiseadusest tulenav õigus. „ ... Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.“

4. Kassaator soovib, et kõik kaebaja õigused ja vabadused oleksid igal moel tagatud. On elementaarne, et rikkumised ja rikkujad tuvastatakse kohtus – kõigi enda õiguste ja vabaduste kaitseks ju ongi kohtusse pöördutud ja mitte niisama nalja tegemise pärast. Kõiki kaebaja õigusi ja vabadusi tuleb kaitsta täiel määral ja kõik rikkujad tuleb ka karistust panna kandma täiel määral. Ühiskonna üks olulistest alustaladest on vastutustunne. Riiklikul tasandil peab vastutus olema eriti karm ja selgepiiriline.

Nõuded

1. Kassaator nõuab, et selline „seadus“ „toiming“, kus kohus palub tahteavalduse esitajal(kaebajal) teha õiguste kaitsmise osas valikuid või peab kassaatori tahteavaldust ebaoluliseks, tühistataks koheselt - kuna „see“ „seadus“ takistab faktiliselt õiglast kohtupidamist.(näiteks, kui kaebaja-ohver vaikib või on teadmatuses-stressis, siis kohus lõpetab „mugavalt“ menetlused ja ohvrite huvide kaitsmised ning laseb rikkujad lihtsalt minema jalutada? kuidas sellisel „seadusel“ üldse õiglusega mingit pistmist on või kuidas selles osas seni pimedad on olnud? Faktiliselt esitab „kohtunik“ ohvrile „seaduse“, mille alusel kurjategija ilma karistuseta vabadusse lasta? –tegemist on faktiliselt ebaõiglusega!) HKMS § 38 lg 4 on vastuolus õiguse mõistmise põhimõtetega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtul ei ole õiguste ja vabaduste kaitsel valikulist vabadust! Kohus tagab kohustuslikus korras absoluutselt kõik õigused ja vabadused ning tuvastab iseseisvalt kõik rikkumised!

PS „§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“

PS „§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.“

PS „§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.“

PS „§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.“

2. Tuvastada teabenõuete mittetäitmise õigusvastasus. (Tuvastada Tallinna Kopli Ametikooli õigusvastased tegevused ja vastutavad isikud.)(faktiliselt on rikutud kassaatori põhiseadusest tulenavaid õigusi.)

3. Tuvastada Tallinna Halduskohu 13. detsembri 2017a otsuses( asja nr 3-17-2290) kassaatori õiguste ja kehtivate seaduste rikkumisi ning halduskohtumenetluse ülesannetest ja üldpõhimõtetest kõrvale hoidumist. Ühtlasi tuvastada halduskohtu asja nr 3-17-2290 menetlemises olevad võimalikud rikkumised, kassaatori pöördumisest alates.(näiteks, kas kassaatori tahteavaldusi on moonutatud või kassaatorit õigustest teavitamata jäetud? Jne.)

4. Tuvastada Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuar 2018a kohtumääruses ( asja nr 3-17-2290) kassaatori õiguste ja kehtivate seaduste rikkumisi ning halduskohtumenetluse ülesannetest ja üldpõhimõtetest kõrvale hoidumist. Ühtlasi tuvastada halduskohtu asja nr 3-17-2290 menetlemises olevad võimalikud rikkumised, kassaatorii pöördumisest alates.(näiteks, kas kassaatori tahteavaldusi on moonutatud või kassaatorit õigustest teavitamata jäetud? Jne.)

5. Kassaator nõuab mittevaralise kahju hüvitamist! Kassaatori Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid õigusi-vabadusi on vastustaja hoolimatult piiranud ja seetõttu hingepõhjani solvanud kassatori tundeid. Ametnikud on enda käitumisega näidanud üles korduvat hoolimatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra suhtes ja sellist hoolimatust peab ilmtingimata karistama. Eesti Vabariigi põhiseadusele sülitanud isikute karistamine leevendab kassaaori(kannatanu) hingelisi piinu ja taastab usu Eesti Vabariigi toimimisse. (vastustaja oleks saanud seadusekuuleka käitumisega tekkinud olukorda ära hoida, seega on vastustaja otseselt süüdi tekkinud olukorras ja peab vastutust kandma!) (kassaatoril on alati õigus lisada nõuetesse mittevaralise ja varalise nõude hüvitamine.)

PS § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

Eesti Vabariigis tuleb tagada olukord kus ametnikud saavad aru, et nad on rahva teenrid ning on enda panuse üle uhked ning alati tegutsevad riigi kodanike huvides parimal moel! -vastupidine käitumine ja igasugune isetegevus, kohtulik aktivism ja muu ametnike aktivism, tuleb julma karmusega välja juurida!

Personaalse vastutuse printsiip peab olema tugeva-toimiva õigusriigi üks põhilistest alustaladest, et tagada asjatundlikkus ja seadusekuulekus! Riigikohtu lahendi loomine on otseselt vajalik ja kohtul ei ole võimalust vastupidist väita või vastupidiselt tegutseda.

Karistamatus on kõigi teadlike kuritegude põhjus! Karistamatus tuleb Eesti Vabariigist välja juurida!

(Lisa13) Riigikohtu halduskolleegiumi konsultant ainuisikuliselt allkirjastab kohtumääruse, selline olukord on ebanormaalne. Konsultandi asi on kohtunike abistamine ja see ei tähenda kohtunike eest otsuste-määruste tegemist ning dokumentide allkirjastamist.

„Teistmisavaldus peab vastama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §‑s 242 sätestatud nõuetele. Muuhulgas tuleb teistmisavalduses HKMS § 242 lg 1 p‑de 3, 4 ja 6 kohaselt märkida teistmise õiguslik alus HKMS § 240 lg 2 järgi ja selle põhjendus, selgelt väljendatud taotlus kohtulahendi suhtes ja tõendid, mis tõendavad teistmise alust. Nimetatud tingimused on esitatud teistmisavalduses jäetud täitmata.“

(Lisa14) Kohtunikud on kogemata jätnud tähelepanuta selle,et HKMS § 219 lg 3 p1 ja 2 alusel on kohtul kohustus asjas nr 3-17-2290 menetlust alustada, lisaks muud kehtivad seadused ning õigustatud vägagi arusaadavad ja selged viited. Asi nr 3-17-2290 on kohtule ligipääsetav, samuti asjas olevad tõendid.

...Kaebaja kordab ja nämmutab kohtule mitmendat korda mida ta soovib ning millele toetub... sarnane tekst eelpool olevaga...

Kohus peab looma pretsedendi ja teadmise, et ametnikud kes rahvale vastu hakkavad saavad alati karistada! Sellises, ametnike võimu ebaseadusliku kehtestamise valguses, on eriliselt oluline, et kohus võtaks asja menetlusse! Kohus peab tagama olukorra, et ametnikud on alati seadusekuulekad ja tavakodanike tahteavalduste suhtes alandlikud!

Kohtul on kohatu väita, et ametniku kuritegevuse tuvastamine ja karistamine pole kassaatori õiguste tagamiseks vajalik.(selline hoolimatu suhtumine on kohtule lubmatu!) Kassaator on Eestri Vabariigi kodanik ja kassaatori põhiseadusest tulenevaid õigusi on faktiliselt rikutud, kuid rikkuja ilma karistuseta jäetud. Eesti Vabriigi põhiseadust rikkunud isiku tuvstamine ja karistamine ei saa mitte kunagi olla ebavajalik, õigusemõistmise kontekstis. Kassaatori põhiseadusest tulenevaid õigusi rikkunud isiku karistamine loob kassaatoris ja ka teistes riigi kodanikes usu seaduste ja riigi toimimisse – ei saa ütelda, et tegemist oleks tähtsusetu teemaga. Eesti Vabariigi põhiseadusesse korduvalt ja pika perioodi vältel hoolimatult suhtunud isik peab enda tegevuse-tegevusetuse eest saama seaduses määratud karistuse, täie rangusega!

Kui tavakodanik seadust rikub, siis ta saab karistada. Kohtul ei ole õigust teha kohtupidamisel vahet kas tegemist on ametnikuga või tavakodanikuga.

Kui ametnik juhib autot alkoholijoobes olekus, siis ta saab karistada, kuna ta rikkus seadust. Kui ametnik eirab Eesti Vabariigi põhiseadust ja kohtleb riigi kodanikku vääritult, siis kohus leiab, et karistamine on ebavajalik?

Personaalse vastutuse printsiip peab olema tugeva-toimiva õigusriigi üks põhilistest alustaladest, et tagada asjatundlikkus ja seadusekuulekus!

Karistamatus on kõigi teadlike kuritegude põhjus! Karistamatus tuleb Eesti Vabariigist välja juurida!

(Lisa15) Riigikohus:

„Jätta Risto Nahkori teistmisavaldus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 244 lg 1 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.“

PELMEENIDEST - Lembitu Twerdjanski

 

 Foto E.Saks 1982. Vaade Kullamaa metskonna jahikantslist. Postkaart 1983. Tiraazh 50 tuh. Hind: 5 kop

Pelmeenidest

 

Lissino metsatehnikumi  juubelipeo kirjelduses oli juttu eriti maitsvatest vene pelmeenidest. Siinjuures tuleb vahet teha, millistest vene pelmeenidest räägitakse.  Parimateks peetakse siiani vologda ja arhangelski, st Põhja-Venemaal kasutatavate retseptide järgi tehtud pelmeene. Kuigi ka siin need varieeruvad ja iga kubermang peab omi parimateks.

Siiski paistavad sealsed silma erilise tehnoloogia poolest. Kasutatakse eranditult vasikaliha. Siin võidakse küll vaielda, kas parim on piimavasika või hoopis vanema vasika liha. Aga tehakse ka härjavärsilihast. Igal juhul õige puljong saab härjasabadest, selles on kõik pelmeenimeistrid ühel meelel.

Tähtis on muidugi ka taigen. Nisujahust või tatrajahust, mitte mingil juhul rukkijahust.  Ja munadega on nii, et kokku ei tohi hoida, kuid peab ka piiri pidama. Nende hulk on iga meistri saladus. Ja kuidas neid taignasse kloppida, ka selle kohta on eriarvamusi. Ja tähtis on muidugi taigna paksus. Üldiselt peaks liha olema 2/3 pelmeeni kaalust ja taigen 1/3, aga võib ka teisiti olla.

Igal juhul, kui liha on maitsestatud (jällegi iga meistri saladus, kuidas või millega) ja taignasse pandud, siis torgatakse pelmeeni ühte otsa puust tikk, nii tuletiku mõõtu igatpidi. Seejärel pannakse pelmeenid peale mõnda aega külmas kohas seismist eelnevalt valmis keedetud puljongisse. Mitte mingil juhul vette, nagu meil seda tehakse!

Kui pelmeenid on peaaegu valmis ja puljongi pinnale tõusnud, tõmmatakse tikud pelmeenidest välja. Nüüd lastakse need veel paar minutit vaikselt keeda, et pelmeenid ka seest puljongiga täituksid. Nüüd tuleb mõelda, kuidas neid oleks kõige parem süüa.

Võõrustajad vaatasid meie peale ülima imestusega, kui me taldrikul olevatele pelmeenidele kahvli sisse torkasime ja noaga pooleks lõikasime. Sellist pelmeenisöömist peetakse otse barbaarsuseks.  Lasta puljong pelmeenist välja ja närida kuiva pelmeeni!  Aga meid on ju viisaka käitumise käsiraamatud juba 20.sajandi algusest saadik õpetanud, et kastet, mis taldrikul oleva prae peale tõstetakse, ei ole mingil juhul viisakas  kartulit või leivatükki sinna sisse muljudes ära süüa, või hoidku Jumal selle eest, ära rüübata!  Parim osa praest läheb nõudepesukaussi!

Nüüd selgubki, et pelmeenide söömisel pole kahvlit ja nuga vajagi. Otse vastupidi, need on lausa vastunäidustatud!  Pelmeen tuleb võtta ettevaatlikult lusikale, auguga ots, kust tikk välja tõmmatud, lusika otsa poole. Nüüd tuleb lusikas ettevaatlikult libistada ots  ees suhu ja sama ettevaatlikult pelmeen libistada otse suhu. Poole tee peal suhu on lubatud pelmeen ka pooleks hammustada. Siis täitub suu hästimaitsestatud pelmeeni ja haruldaselt hea puljongi seguga. Keele viib alla!

Pole vaja vist lisada, et tõeliste vene pelmeenide söömisel ei ole liiast ka paar pitsi head külma kristallviina, kuid mitte rohkem!

On inimesi, eriti siberlaste hulgas, kes peavad parimateks siberi pelmeene. Tõelised siberi pelmeenid on aga karu- või põdralihast ja vähemalt enamiku arvates tuimemad ja vähem hõrgumad kui põhjavene pelmeenid . Aga maitse asi!  Siiski ei saa ka põdralihapuljong mitte mingil juhul võistelda maitse poolest härjasabapuljongiga.

Lembitu Twerdjanski

Oktoobrikuus  2018.a. Kullamaa - Haapsalu

PIDU LISSINOS - Lembitu Twerdjanski

Pidu Lissinos 

 

Töötasin 1970te aastate algul Luua, tollase nimetusega Palamuse metsamajanduse tehnikumi asedirektorina õppealal. Kuulusime Eesti sovhoostehnikumide hulka koos Kuremaa, Jäneda, Väimela, Vinni, Vana-Võidu (Gagarini-nim), Kehtna ja teistega. Igal aastal oli tehnikumide kokkusaamine, mis roteerus. Võisteldi spordis, tehti isetegevust, korraldati mälumänge jne. Kuid meil oli veel üks naaber ja sõsartehnikum igas Balti riigis ja üks ka Leningradi oblastis Lissinos. Lissino metsatehnikum oli asutatud 1870.aastal

Kui Lissino metsatehnikumil oli 100 a juubel, olid Venemaa sõsartehnikumide kõrval kutsutud ka Läti, Leedu ja Eesti metsatehnikumid.

 Lissino oli vanim ja auväärseim metsakool Venemaal. Paiknes Aleksander II suveresidentsis.  20 sajandi esimese aastakümneni oli sinna sissesaamine suur au ja paras katsumus pürgijaile. See oli keiserlik metsaametkonna kaadri väljaõpetamise koht. Eelnevalt tuli osata korralikult ratsutada ning vehklemisturniiril mõõka käsitleda. Need alad olid ka õppetöö osaks. Paljud aadlikud alustasid seal oma riigiteenistust. Lõpetajad said ka esimese sõjaväelise, alamporutšiku, auastme.

Peale ekskursioone dendropargis, metsas ja lossi ümbruse parkides kutsuti pidulauda, mis oli imperaatorlikus lossisaalis. Pikkade laudade taha mahtus sadu külalisi. Peale ekskursioone dendropargis, metsas ja lossi ümbruse parkides kutsuti pidulauda, mis oli imperaatorlikus lossisaalis. Pikkade laudade taha mahtus sadu külalisi. Laudadele lähenesid tõelisel venepärasel liugsammul kirjutes, maani sarafanides ning erkpunaste ja  –siniste laubarättidega  kaunid neiud. Neiud kandsid suuri alumiiniumist pesukausse nagu neid saunades võib kohata. Kuhjas, auravate pelmeenidega pesukausid asetati ritta laudadele umbes kolmemeetriste vahedega. Olid tõesti haruldaselt maitsvad vene pelmeenid! 

Üks puudus torkas vaid silma, lauanurgal oli ainult 7 nuga.  Meie tehnikumi direktor Kaupo Ilmet oli  kohalike kommetega tuttav ja hoidis end laua otsa ligi, kus nägi nuge olevat. Nii sai kogu Eesti delegatsioon ka noad. Lätlased olid meie peale pahased, lubasid järgmine kord kui Aizupesse sõidame, meid ilma nugadeta jätta ja Eesti delegatsioonile ainult alumiiniumlusikad söömiseks panna. Aga ega tegelikult seal lauas polnudki midagi nugadega teha! Kui aga praegu neile pelmeenidele mõtlen, läheb suu vesiseks! 

Õhtul korraldati kõigi tehnikumide juhtkondadele eraldi vastuvõtt  Imperaatorlikus troonisaalis. Selle kohta pole aga enam midagi erilist lisada. Väga aromaatne tee tükksuhkruga ja vahukoorega, ümmargused teeklaasid hõbedastes “podstakannikutes,“  külm valge viin „Russkii Standart“ kristallkarahvinides ja suupisted vene moodi, punase ja musta kalmarja ning suitsetatud tuurabalõki ning beluugalõikudega, võileivad suitsutatud hirve- ja karulihaga, peal sidrunilõik.  Hõbevaagnad, kristallpitsid, noad, kahvlid ja muu lauahõbe. Ja jälle iga laua juures liuglev neiu, nüüd aga hõbe- ja kullakirjalistes sarafanides ning hõbedavärvilise laubadiadeemiga. Ja muidugi ülevoolava külalislahkusega hoolitsus nende poolt, et mitte ükski komponent eelnimetatud gurmeedest  käeulatusest otsa ei lõpeks.  

Lembitu Twerdjanski.  Kullamaa – Haapsalu, oktoobris 2018.a

RAHVUSLIBERAALID, RAHVUSKONSERVATIIVID JA RAHVUSTSENTRISTID- Taavi Pärtel

 

Pildi kujundus: Taavi Pärtel

RAHVUSLIBERAALID, RAHVUSKONSERVATIIVID JA RAHVUSTSENTRISTID

Vabaerakond kui rahvusliberaalne erakond
Vabaerakond on silma paistnud ääretult suure sisemise demokraatiaga ja arvamusvabadusega - igaüks võibki omada täiesti omaenda maailmavaadet. Viimane ongi paraku viinud selleni, et erakonnal kipub avalikkuse meelest maailmavaade üldse puuduma.
Erakonna seest jällegi nimetatakse niisugust asja „vabakonservatismiks“, millest on tõtt-öelda valijate enamusel ikka väga raske aru saada. Parem võiksid vabaerakondlased nimetada endid siis juba rahvusliberaalideks, mis oleks palju paremini mõistetav.
Lahtiseletatult tähendab see, et vastandina rahvuskonservatiivsele EKRE-le ei aja VE ultimatiivset, karmi liini, vaid püüab sama asja ära teha nutikamalt ning on rohkem valmis reas küsimustes kokku leppima. Samas - erinevalt päris liberaalidest! - peetakse kõige selle juures ikkagi kõige olulisemaks rahvuslikke huve. Püütakse ka välja töötada selliseid lahendusi, mis jätavad meie traditsioonilise maailmapildi alused paika ja samas annavad ühiskonnale ka arengutõuke.

EKRE - rahvuskonservatiivne jõud
Seevastu EKRE kui rahvuskonservatiivne erakond ajab just nimelt rõhutatult ultimatiivset, karmi liini ega ole paljudes küsimustes valmis üldse mingeid kompromissegi tegema.
Siinkohal peabki ütlema, et kui VE puhul võib küsitav olla, kas tema valmisolek kompromissideks mõnikord aadete reetmiseni ei või viia, siis EKRE jällegi kipub liiga palju ja täiesti valimatult „tuld andma“, kippudes liigselt ultimatiivseid seisukohti võtma ka neis küsimustes, mis nõuaksid hea lahenduse leidmiseks väga suurte mahtudega info läbitöötlemist (kasvõi Rail Baltic ja kõikvõimalikud majandusküsimused).
Teatud probleemiks võib olla ka EKRE juhtide ülisuur mõju erakonnale ja selle pooldajaile. Mitte kõigile rahvuslastele ju see ei sobi - isegi IRL-i väga suur sisedemokraatia osutus päris paljudele ju ebapiisavaks. Mida siis veel EKRE-st rääkida, kus sisuliselt kogu poliitikategemist juhivadki praktiliselt ainult Helmed? Ehkki toetajate usalduse olemasolu on nende puhul väljaspool igasugust kahtlust.
Samuti annab see erakonna juhtidele võimaluse kasutada oma äärmiselt kõrget autoriteeti toetajate seas erakonna poliitika juhtimiseks sellesse suunda, mis mitte mingil moel ei pane ohtu 90-ndate alguses väljatöötatud riikluse aluseid. See ei tähendaks samas loobumist senistest väljakuulutatud eesmärkidest, vaid viiks erakonna üldises plaanis üksnes paremini mõistetavasse raamistikku.
Muide, sama kehtib ka Vabaerakonna suhtes - sarnaselt EKRE-le vajab ka VE selgemat enesemõtestamist EV uuema ajaloo kontekstis ehk samuti selget deklareerimist, et kaitstakse 90-ndate alguses väljatöötatud riikluse aluseid. Niisugune lojaalsuse deklareerimine 90-ndate alguse ideaalide suhtes hajutaks nii VE kui EKRE suhtes palju küsimärke kummagi võimalike kaugemate eesmärkide osas. See on eriti vajalik tänases poliitilises olukorras, kus näiliselt iseenesestmõistetavad tõedki ühelt, teiselt ja kolmandalt poolt kahtluse alla seatakse.

Rahvustsentristlik ISAMAA
Loogiline järeldus sellest kõigest on, et kui paljude meelest on ISAMAA edasine eksisteerimine üldse mõttetu, siis äsjakirjeldatu valguses tuleb hoopis vastupidist tunnistada. Rahvuskonservatiivid ja rahvusliberaalid on siiski liiga erinevad, et vaid kahekesi ära katta rahvuslikkust oluliseks pidavate valijate huvid. Nii et rahvustsentristidel on eelmainitud kahe vahel oma koht endiselt täiesti olemas. Ka üldine loogika ütleb, et koonduda tuleks ikka tsentri ümber, mitte ühte serva. Iseküsimus on muidugi see, kas tsentris olijad ikka oskavad ja suudavad oma paiknemist ära kasutada?
ISAMAA kui 90-ndate alguse paljude ideaalide loojate ning seadustesse viijate järglane omab tänu oma ajaloole praegugi endiselt piisavalt suurt moraalset autoriteeti. Seda näitab ka asjaolu, et madalale reitingule vaatamata ei toimu erakonnast massilist liikmete lahkumist, kuigi neil oleks küll, kuhu minna. Enamus liikmetest ja toetajatest on seega endiselt äraootaval seisukohal.
Vahepealne sisemine ebakindlus, mida põhjustasid konkurentide surve ja valimiskaotus, hakkab nüüdseks mööduma. Omaenda olemust enam ei häbeneta. Uus juhtkond on ka hakanud rõhutama ISAMAA peamist eelist konkurentide ees: ollakse ju ainus erakond, kes oli ise 90-ndate alguses kinnistatud rahvusriikluse loomise juures ja soovib ka praegu seda poliitikat jätkata. 25 aastat tagasi ju EKRE-t ega Vabaerakonda ei olnud, ISAMAA eelkäijate pikaaegsed koalitsioonipartnerid on seevastu loobunud üldse rahvuslike huvide kaitsmisest.

Tulevikuväljavaated
Kuidas võiksid rahvuslikud jõud edasi tegutseda ja mis suunas? Nagu öeldud, oleks hädavajalik kõigi poolt avalik deklareerimine, et kaitstakse 90-ndate alguse ideaale:
Eesti on demokraatlik ja turumajanduslik rahvusriik/õigusriik,
mida iseloomustavad maksimaalne sõna-, info- ja kultuurivabadus,
mis austab traditsioonilisi väärtusi,
mis kaitseb oma julgeolekut läbi NATO liikmelisuse ja
mis on lääneriik, mitte mingi „hall tsoon kuskil Lääne ja Ida vahel“.
Nii et selline retoorika nagu „27 aastat pidevat allakäiku“ on välistatud. See on pealegi olnud hoopis ühe teise ja üldsegi mitte eestimeelse erakonna kauaaegne retoorika. Pealekauba on see täiesti vale: kas siis praegu elatakse halvemini kui 90-ndate alguses? Ent see oleks juba teine teema.

Tähtis on ka rõhutada, et olenemata paiknemisest rahvusluse sees liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal, ollakse paljudes asjades ühel meelel.
▪ Nii on rõhuv enamus rahvuslastest seisukohal, et Eesti praeguste hädade peapõhjusteks on eurobürokraatia (või Eesti ametnike-poliitikute valelik viitamine sellele) ja kauaaegne Reformierakonna valitsemine.
▪ Halvimaks peaministriks peetakse konkurentsitult Taavi Rõivast, parimaks seevastu Mart Laari (jah, ka EKRE toetajad tunnistasid Laari parimaks peaministriks!).
▪ Pooldatakse eraettevõtlusele toetuvat rahvuslikku kapitalismi, mitte riigikapitalismi.
▪ Diktatuuri - ka mitte rahvuslikku - ei pooldata, valitseb üldine demokraatiausk, täpsemalt öeldes pooldatakse rahvuslik-konservatiivset demokraatiat.
▪ NATO liikmeksoleku vajalikkuses valitseb väga üldine üksmeel.
▪ Mis Euroopa Liitu puutub, siis üldine hoiak ei poolda mitte kohest lahkulöömist, vaid oodatakse ühenduse muutumist taas normaalsemaks ehk rahvuslik-konservatiivse poliitika au sisse tõstmist.
▪ Seetõttu valitseb ka üldine poolehoid mässuliste Poola, Ungari jt. suhtes, samuti toetatakse Donald Trumpi poliitikat.
▪ Kultuuriliseltki ollakse ühtemoodi orienteeritud Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, mitte Venemaale.
▪ Ühtviisi umbusklikud ollakse ka ametliku meedia suhtes - EKRE uudisteportaali Uued Uudised, teist sõltumatut portaali Objektiiv ja valitud allikaid sotsiaalmeedias usaldasid ka ISAMAA ja VE toetajad (enne omaenda portaalide käivitamist) rohkem. Pole ka üllatav, sest ametlik meedia on juba mõnda aega üsna tõrjuv igasuguse rahvusluse suhtes.
▪ Mõnevõrra üllatav on, et Helmed omavad arvamusliidrite staatust ka päris paljude isamaalaste silmis, vähemüllatav on samas taasiseseisvumise juures olnud rahvuslaste sarnane positsioon EKRE toetajate juures.

Ohumärkideks on kahtlemata see, et paljud pole siiani veel mõistnud tänapäevase poliitilise olukorra keerukust. See väljendub ekslikus veendumuses, et hädaoht ähvardab meid vaid ühest suunast. See pole paraku nii. Ohtlikud on meile nii jätkuvalt punaokupatsiooni kuritegusid kaitsev-õigustav putinlik Venemaa kui ka kõikjal barbaarsust külvavad islamistid. Varem esimesele ja nüüd teisele katet tegev Lääne liberaalsotsialistlik eliit on samuti kõike muud kui sõber. Jaapani, USA, Iisraeli (kõik 1995. aastal) ja Norra (2011) näitel tunneb maailm juba ka paremäärmuslaste terrorit.

Koostöö on hädavajalik - kuidas selleni jõuda?
Seda enam on vaja, et rahvuslased suudaksid Eestis koostööd teha. Selleks pole vaja ilmtingimata üheks erakonnaks ühineda, ehkki nii konservatiivsem kui liberaalsem tiib mahuksid ühte erakonda ära küll. Tähtis on eelkõige kindlate väärtuste ühine tunnustamine ja teatud mitte-väärtuste sama kindel eitamine: see looks küll koostööle senisest palju kindlama aluse.
Kahtlemata on muus osas teatud erimeelsused paratamatud: mõnele meeldib, kui üks-kaks juhti suuna kätte annavad ja mõnele meeldib rohkem suurema seltskonnaga asju läbi arutada. Mõnele meeldib sõjakam joon ja mõnele jälle pehmem ning samas kavalam joon. Mõned on keskendunud ühele-kahele teemale, mõned aga võtavad kõike laial rindel ette. Lisaks veel vanusest ja poliitikas osaletud aja pikkusest tulenevad erisused.
Mõnede programmiliste seisukohtade ülevõtmine üksteiselt aitaks samuti edasisele koostööle kaasa. Näiteks võiksid nii ISAMAA kui EKRE võtta Vabaerakonnalt üle kogukondi ja kodanikuühiskonda tugevdavad punktid, sh. ka avatud valimisnimekirjade pooldamise. EKRE-lt võiksid nii ISAMAA kui VE üle võtta suurema julguse rahvuslike huvide kaitsmisel, seda eelkõige Euroopa Liidu suunal - pealegi olid ju ajad, mil isegi meie liberaalsemad ja vasakpoolsemad poliitikud julgesid rahvuslikke huve kaitsta, rääkimata päris rahvuslastest. ISAMAAlt saaksid teised seevastu üle võtta just selle, millega ISAMAA eelkäijad on Eesti ajalukku läinud - juba korduvalt nimetatud väärtustepaketi, mis 90-ndate algusest peale ongi olnud tänase EV aluseks.
Siinkohal peab rõhutama, et isegi rahulolematus praeguse ISAMAAga ei tohi küll kuidagi mõjutada suhtumist tema eelkäijate loodusse. Vastasel juhul on tegemist sulaselge riigikukutamisega, isegi kui vastupidist väidetakse. Sealjuures pole vahet, mis ettekäändel seda tehakse. Meeldetuletuseks veelkord: rahvuslikult meelestatud valijate rõhuv enamus on kriitiline euro- ja Eesti oma bürokraatia ning Reformierakonna pikaaegse võimutsemise suhtes, mitte ei räägi „27 aasta pikkusest allakäigust“ või millestki muust sellisest. Seega tuleb tagasi minna selle juurde, mis just viimase 15 (mitte 27!) aastaga on hakanud laiali lagunema.

Ohud
ISAMAA enda puhul ongi olnud suurimaks ohuks võimalik lahtiütlemine omaenda ajaloost ja traditsioonilisest poliitikast. Vabaerakonna puhul seevastu on olemas oht langeda „Brüsseli mõjusfääri“. EKRE ümber tiirlev küllaltki arvukas vähemus (ent siiski vähemus) püüab panna teda ajama jällegi Moskvale sõbralikumat poliitikat. Nii et igalühel on omad ohud, mida nii juhid kui aktiivsemad liikmed ja toetajad peaksid meeles pidama.
Vabaerakonnalt on isegi EKRE kohta tulnud hinnanguid, et viimaselgi on „kartellierakonna tunnused“ juba olemas. Teatud alus siin kahtlemata on. Nimelt - kuigi EKRE peab samuti võitlust seniste Eesti poliitikas domineerinud jõudude vastu, on suur oht selles, et teiste kukutamise järel asendab EKRE selle lihtsalt iseenda moodustatud „kartelliga“ ja sellega kogu muutus Eesti poliitikas ka piirdub. Vaja oleks hoopis sügavamat muutust, millele Vabaerakond on ka õigustatult tähelepanu juhtinud - muutust, mis viiks laialdasema demokraatiani nii erakondade sees kui ühiskonnas laiemalt. Mitte nii, et üks kitsas ring otsustab ning teised peavad tingimusteta kuuletuma. Säärane juhtimine pole ju jätkusuutlik. Sest kui tugev juht eest kaob, vajub tema loodud süsteem kiiresti laiali. Seevastu hajusam struktuur on hoopis tugevam ja suudab ka tõeliselt rasked ajad üle elada.
Kõiki on ka süüdistatud „korraga mitmel toolil istumises“. Sellegi vastu aitab trumpilik rõhutamine „Eesti huvid kõigepealt!“ Muidugi peavad seda ka teod kinnitama. Sest kui hääletustel mõne märgilise tähendusega küsimuse üle hääletatakse hoopis liberaalide kombel või kui näiteks Ukraina aatekaaslaste toetamise asemel tehakse hoopis mingi Kremli sõjapoliitikat toetav avaldus, ei lähe see küll kuidagi meie rahvusluse üldtunnustatud väärtustega kokku. Samuti on oluline rõhutada, et rahvuslust ei tohi segi ajada nn. nõukogude-eestlusega. Viimane püüab elus hoida hoopis ENSV-d ja suhtub seetõttu nii rahvuslusse kui kõigesse viimase 25 aastaga saavutatusse vaenulikult.

Ühistegevuse võimalikkusest
Üldse oleks kena, kui nii rahvustsentristid, rahvusliberaalid kui rahvuskonservatiivid hakkaksid edaspidi nii Eesti ajaloos olulisi päevi kui ka jooksvaid olulisi sündmusi (nagu Vene agressiooni või massimmigratsiooni vastu protestimine) üksteist pelgamata koos tähistama.
Kommunistidki teadsid, et ühtsuses peitub jõud. Kommunismi ja selle kaitsjate lõplikku ajaloo prügikasti saatmiseks tuleb samuti ühtselt tegutseda. See peakski olema meie ühine suur eesmärk, mis lihtsustab tunduvalt ka näiteks islamismi kui kurjuse tänapäevase vormi vastu võitlemist.
Samas võib küll ennustada: kuni rahvuslased jätkavad üksteise umbusaldamist ja juba ette „reetmises“ süüdistamises, seni jäävadki võimule just need, kelle võimulolek ühelegi rahvuslasele ei meeldi. Liitlasi on kõigil vaja, ka EKRE-l. Sest kui ta ka 2019 peaks valimistel ülihea tulemuse tegema ja samas pole ei ISAMAA-d ega Vabaerakonda, siis suure tõenäosusega tabab EKRE-t Res Publica saatus... ja nii algabki kõik jälle otsast peale. Ometi on meil kõigil võimalus ajaloost midagi õppida.
Lõpetuseks tahaks veelkord rõhutada, et meid on liiga vähe selleks, et senisel vaenutseval ja alusetust paranoiast lähtuval verejanulisel moel teisi suvalisel ettekäändel lausa „riigi vaenlasteks“ kuulutada. Ka seni tehtud vigadest tuleb pigem õppida, enamus vigu on ka parandatavad. Mõelgem siis selle peale. Nagu ka selle peale, mida rahvuslikult meelestatud valija tahab - ikka traditsioonidest lähtuva poliitika jätkamist 90-ndate alguse vaimus. Mitte aga selles vaimus poliitikat, mida omal ajal eriti sõgedad punased ellu viisid, nii et isegi Stalinile oli see liig - põhimõttel „kapitalistlikud raudteed tuleb maha lõhkuda ja asemele ehitada sotsialistlikud raudteed“. Meil on selliseid „sotsialistlike raudteede“ ehitajaid niigi küllalt, nii et rahvuslased peaksid olema targemad ja vältima teise äärmusse langemist.