Foto: Neeme Sihv
Väga austatud proua president Kersti Kaljulaid !
Allakirjutanud
on mures Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel välisministrite
poolt allkirjastatud uue piirilepingu pärast. Me usume, et äsja
ametisseastunud presidendina teenite Te ametivande kohaselt Eesti riiki
ja toote muudatusi kõnealuse teema käsitlusse.
Me
valutame südant 1994. aastal alanud arengute pärast Eesti idapiiri
küsimuses. Siis võttis meie riik ootamatult suuna Eesti Vabariigi
territoriaalsele tükeldamisele. Meie riik taastati 1991. aastal
õigusliku järjepidevuse alusel ja seda kõigis riigi tunnustes, kaasa
arvatud riigipiir. Seda poliitilist suunda toetas Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu tunnistades 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu
poolt piiriküsimustes vastu võetud aktid õigustühisteks. Hetkel on uue
piirilepingu vastu Eesti erakondadest Eestimaa Rohelised, Eesti
Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja
Eesti Vabaerakond, aga ka teiste, kaasa arvatud koalitsioonierakondade
liikmeskonnas on arvukalt uue piirilepinguga rahulolematuid. Mõningate
avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on kodanikkonna hulgas uue
piirilepingu vastaseid tunduvalt enam kui selle pooldajaid.
Meie
riik toetab Gruusia, Ukraina jt. riikide territoriaalset terviklikust.
Miks seda põhimõtet aga ei järgita Eestis, kus lepitakse omal ajal
tehtud stalinistlike piirimuudatustega. Uus piirileping haarab Tartu
rahulepingus kindlaks määratud Eesti territooriumist 5,2%. Piirilepingu
teema on esile toonud kogu riiki kahjustava demokraatia kitsendamise
sõnavabaduse alal. Juba pikemat aega ei avalda peaaegu ükski Eesti suur
ajaleht uue piirilepingu suhtes kriitilisi artikleid. Isegi 23. aprillil
2015 Riigikogule suunatud 120 Eesti kodaniku avalikku kirja ei
avaldanud meile teadaolevalt ükski Eesti meediaväljaanne.
Teisitimõtlemise tasalülitamine ja rahva arvamuse mahasurumine ning
vaikiva ajastu kehtestamine ei pruugi Eesti riigile hästi lõppeda. Kõike
seda tehakse naaberriigi huvides uue piirilepingu läbisurumiseks.
Kahjuliku lepingu jõustumisel saab rahva õiglustunne sügavalt riivatud,
sest riik ei suuda ise oma huve kaitsta, aga kodanikualgatust
käsitletakse taunitava tegevusena. Ka loovutab riik uue piirilepinguga
osa oma loodusvaradest, mis oleksid vajalikud meie majanduse
arendamiseks, nõrgendab oma kaitsevõimet ja annab sisuliselt tunnustuse
agressiivsete jõumeetodite kasutamisele rahvusvahelises poliitikas.
Oleme
häiritud piirilepingu teemat käsitlevate juhtivate Eesti ärimeeste
kitsarinnalistest seisukohtadest, mida meedia võimendab. Uuest
piirilepingust neile mingit kasu ei tule ja kui tulekski, siis ühelgi
juhul ei tohi seda saada petserimaalaste ja Eesti-Ingerimaa elanike ning
Eesti riiklike huvide arvel! Uue piirilepingu, mis sisuliselt on
kinkeleping, sõlmimisega aitame ise oma riigi põhiseadust rikkudes kaasa
sealsete põlisrahvaste olukorra pöördumatule halvenemisele.
Me
ei vaja uut piirilepingut, sest rahvusvaheliselt tunnustatud
piirileping idanaabriga aastast 1920 on meil olemas ja hoiul ÜRO
kehtivate lepingute registris (11 LTS 29). Uue piirilepinguga loovutame
Saaremaa suuruse maa-ala, mille väärtuseks on majandusteadlased hinnanud
vähemalt triljon eurot. Uue piirilepingu jõustumisel anname
kontrolljoone-tagused Eesti Vabariigi maavarad, hüdroenergia ja riigi
ning kodanike varad tasuta naaberriigile. Hetkel ei sobi isegi soodsat
lepingut naabriga sõlmida, sest on tegemist ebausaldusväärse partneriga,
kes viljeleb inimröövi, õhupiraatlust, naaberriikide territooriumide
anastamist, sõjalist sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja pole
varem Eesti Vabariigiga sõlmitud lepinguid kunagi ausalt täitnud .
Meie
arusaama järgi on tekkinud olukorras esimeseks sammuks uue piirilepingu
ratifitseerimisega kiirustamise asemel üldrahvalik teemakohane arutelu.
Riigi territoorium puudutab kõiki ja selle saatust ei saa otsustada
kitsas ring poliitikuid ja ärimehi. Kindlasti ootab ajaloolis-õiguslikku
hinnangut naaberriigi okupatsioon ja anneksioon Petseri maakonnas ja
kolmes Viru vallas. Kõigest sellest olenevad uued sammud Eesti Vabariigi
territoriaalse terviklikkuse taastamisel. Kui aga hetkel pole meil
võimekust partneriga läbi rääkida, võtame aja maha ja külmutame teema.
Kui Jaapani Keisririigil on aega, on seda meilgi. Palun tulge appi Eesti
Vabariigi territoriaalset terviklikkust hoidma!
Kirjale
on lisatud lugemisvara, millest võib kasu olla uue piirilepingu teemal.
Meie kõigi sellealase parima raamatu, „Eesti-Vene piirileping. Ära
andmine või äraandmine“ (Tallinn, 2010) on koostanud Henn Põlluaas.
P.S.
Oleme ärevusega tähele pannud, et juurdepääs neile Eesti
elektroonilistele ajaloodokumentidele, mis ei ole kooskõlas uue
piirilepinguga, pole riigiportaalis internetipõhiselt kättesaadavad või
on juurdepääs neile tehtud keeruliseks (vt. RT 1990, 5, 64).
1.11.2016
1 1. Rein Einasto. Geoloog, Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor
2 2. Paul Hagu. Rahvaluuleteadlane, Seto Kuningriigi sootska, seto kultuuri edendaja
3 3. Aldo Kals. Ajaloolane, Isamaa ja Res Publica Liit, Tartu Rahu Põlistamise Selts
4. Rein Koch. Füüsik, EestiVabaduspartei – Põllumeeste Kogu
5. Aleksander Laane. Eestimaa Roheliste erakonna esimees
6. Henn Põlluaas. Poliitik, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
7. Anto Raukas. Geoloog, akadeemik
8. Jüri Vaidla. EV kodakondsus- ja migratsiooniameti Petserimaa osakonna endine juhataja
9. Arvo Valton. Kirjanik
10. Ilmar Vananurm. Kirjanik, luuletaja, tõlkija,seto kultuuri edendaja
11. Toomas Varrak. Ajaloolane (PhD), poliitikateadlane (Dsc), Euroakadeemia professor
12. Tiit-Rein Viitso. Keeleteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Kiri on originaalis Henn Põlluaasa blogis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar