RIIGI NALJAD - Avo Kaljuste

Autor: Erki Evestus.

RIIGI NALJAD

Avo Kaljuste.

Me kõik oleme kuulnud seda nalja: „Kes oskavad need teevad! Kes teha ei oska, need õpetavad! Kes õpetada ka ei oska, need kontrollivad.”

Ja siin me nüüd oleme – Tegijaid jääb järjest vähemaks aga ülejäänud kontingent kasvab meeletu kiirusega . See olukord aga viib absurdini ja ei saa lõpmatuseni jätkuda.

Erinevate koolituste pakkujad on meilikastis juba ammu spämm nr 1! Olen vahest mõnele helistatud ja küsinud: Kui ma tulen ja maksan selle 200 euri teie koolituse eest ära, istun seal terve päeva ja kuulan, mis ma siis oma raha eest kokkuvõttes saan? Vastus on tihti vapustav – „Aga seadus näeb ette et te peate selle koolituse võtma!” Meenutab maffiafilmidest  „katusepakkumist”! Ja neid asju mille eest sa pead „katust maksma” on oi kui palju. Kõigi juurde käib muidugi ilus jutt turvalisemast ja haritumast ühiskonnast.

Tegelikkuses sööb see süsteem välja väikeettevõtlust. Suurfirmadel kus on juba 20 töötajat, on palju lihtsam mõni töötaja või spetsialist koolitusele saata. Linnuke kirjas ja elu ilus. Üks tunnistus kontori seinale juurde ilutsema. Väikeettevõttel pole tihti võimalik liigset tööjõudu palgal hoida. Kõik kes on tööle lubatud on seal asjapärast ja ühte päeva mingi kaheldava väärtusega koolituse jaoks ära raisata on väga valus. Samuti on see 200 euri väikeettevõttel palju rohkem arvel kui suurfirmal.

Ja siis hakkavad käima kõikvõimalikud kontrollid. Ei hakka siin kõiki üles lugema, nimekiri läheb pikaks ja äkki jääb mõni õnnetul kombel nimetamata ja solvub veel. Kuid neid on palju ja igal elualal.

Ja kõik on oma elu lihtsaks teinud, tuues kaasa paki paberit kuhu on nii kunstipäraselt võimalik linnukesi vedada! Ja kontrollitakse mitte situatsiooni ega olukorda vaid aetakse taga millimeetreid, ruutmeetreid, sekundeid. Kõige lihtsam on kontrollida kas oled oma paki tunnistusi välja maksnud. Kedagi ei huvita milline on su kogemus sel alal töötamiseks, kas aitasid lapsena vanematel loomi talutöid teha ja vaatasid millal päike maad soendama hakkab ja millal põld kandma hakkab ja kas oled Venemaal põllumajandust õppimas käinud nagu Joosep Toots omal ajal. Loeb see kas oled kelleltki tunnistuse ostnud! Ole siis või ilma igasuguse kogemuseta, eile koolist pääsenu, kui jaksad omale paberi osta oled kõvem mees kui 30 aastat maal elanud ja ennast ära elatand härra, kes teab et see paber teda ei toida ja kartul kasvab paremini siis kui see on õigel ajal maha pandud, mitte siis kui sahtlis üks tunnistus juures. 

Pria kontrollib eriti kurjalt kas su põld on ikka 10Ha suur või on mõni põõsas sealt pool ruutmeetrit ära hõivanud. Keskkonnaamet kontrollib kas su  sõnnikuhunnik on ikka täpselt õigel kaugusel vanast täiskasvand kraavist või on mõni millimeeter puudu. Politsei kontrollib kas autojuht ikka on oma 45 min ära molutand või on ehk mõni sekund puudu! Siis on ta ju, issand jumal, puru väsind ja liiklusohtlik element! Kas kiirus on vana ammu suletud kolhoosipoe juures ikka 70 või äkki on natuke rohkem! See on ju kohe „surmapatt” Aga kui suurel maanteel sõidab turist oma matkaautoga 80km/h naudib loodust ja muid vaatamisväärsusi, on sellega nagu kõik korras. Samal ajal põhjustab ta tervele ülejäänud liiklusvoole lugematul arvul möödasõite, pidurdusi, kiirendusi. Enamus inimesi sõidab siiski teepeal selleks et kuhugi jõuda ja oma palganatuke välja teenida.

Suur osa neist kahtlase väärtusega koolitusfirmadest tuleks laiali lüüa ja igasugu kohustuslike koolituste nimekirja kõvasti kärpida. Asi on juba niikaugel et on kohustuslik ainepunktide maht, mida kästakse spetsialistidel igal aastal läbida, kuid tegelikkuses ei ole seda aega võimalik asjassepuutuva loengumaterjaliga täita, sest arenguid sel alal niipalju pole ja põhitõdede kordamine võtab ajast alla neljandiku. Tean tuttavaid projekteerijaid kes nende nõuete pärast läksid Soome tööle. Mitukümmend aastat olid Eestis sel alal töötand ja nüüd öeldi et kui sa kohe omale kutsetunnistust ei tee ja lõpututel täiendkoolitustel käima ei hakka oled „puruloll” ja su projektid on kõigile eluohtlikud! Soomlased olid Eesti projekteerijate üle väga õnnelikud ja ei arvanud üldse et see kentsakate nõuete kogumiku eest antud kategooriatunnistus (arhidektid saavad aru millest ma räägin) kellegi elu paremaks teeb või selle puudumine midagi segab! See oli konkreetne näide kuidas meie sitt seadusandlus inimesed riigist lahkuma paneb.

Kokkuvõtteks tuleb kogu süsteemi põhimõtteid muutma hakata. Põhirõhk peaks olema inimlikkusel. Vastutustundlikul ettevõtlusel ja kogemuse austamisel. Mentorluseni välja mis peaks ja võiks olla lausa riiklikult kompenseeritud väljaõppena. Millimeetrit on tore kontrollida küll, kuid elu ja loodus ei käi joonlaua järgi. Loodus ja ka inimene selle osana on suhteline. Ja peaksid jälle hakkama valitsema süsteemi üle mitte olema süsteemi orjad.