kolmapäev, 29. märts 2023

HIIUMAA MATKARAJAL - Martin Suga

 


HIIUMAA MATKARAJAL

Martin Suga.

Ajavahemikus 14.-22. märts sai jalutatud läbi Hiiumaa matkarada. Kokku kulus mul selleks 9 päeva, mille jooksul sai kõnnitud 245,7 km. Blogijana pole ma kuigi osav, seepärast lisan siia vaid mõned praktilised nõuanded, millest võib tulevastele Hiiumaa matkaraja läbijatele kasu olla:
✅ Kes soovib Hiiumaa matkarada läbida täpselt mööda teekonda algusest lõpuni, saavad valida kahe sobiva hooaja vahel: Vaemla lahesuudme läbimiseks peab vesi olema piisavalt hangunud, et saabastega üle jää kõndida või merevesi piisavalt soe, et sealt on normaalne paljajalu läbi pladistada. Märtsikuus ei sobinud kumbki variant, tuli teekonnale 5 km lisaks, et minna ringiga...
✅ Räägitakse, et suurim väljakutse Hiiumaa matkarajal on vee leidmine. See pole päris täpne fakt... Kevadisel ajal on vee vältimine oluliselt suurem väljakutse (piltidelt leiab ohtralt stiilinäiteid), aga kes vee suhtes väga valivad on, neil on sellest väga vähe kasu. Igatahes veefilter kaasa ja elu saab olema palju lihtsam!
✅ Hiiumaa matkarada pole lihtsalt nüri kõndimise rada! Eks seal ole muidugi ka liikumist kruusal ja asfaldil, aga suur osa metsaradadest on vürtsitatud rohkete looduslike takistustega. Päevadistantse planeerides korruta km-d umbes 1,3-ga, et saada reaalne aja- ja energiakulu planeeritud päevateekonna läbimiseks. Põhiliselt tuleb arvestada tuulemurruga, pokuporriga (kes veel ei tea, mis see pokuporr on, siis no worries, kindlasti saab selgeks), küngastikega Tahkuna ja Kõpu poolsaartel ning mitmesuguste veetakistustega (eriti vesisel hooajal).
✅ Hiiumaa matkarada paneb väga tõsiselt proovile matkalise vaimse ja füüsilise tugevuse ja mitte ainult! Edukaks läbimiseks on vaja filigraanset planeerimist või üüratult rasket seljakotti. On need asjad ju omavahel tihedas seoses: rohkem/vähem matkapäevi tähendab lühemaid/pikemaid distantse ja samas raskemat/kergemat toiduvaru. Hiiumaal vurab ringi Selveri poebuss ( https://www.selver.ee/hiiumaa-randpood-poebuss ), mida on võimalik enda hüveks kasutada, aga see nõuab veel erilist peenhäälestust. Liigub see buss ju ajal, kui ka matkaja on liikvel ning katsugu keegi nii minuti pealt ennast õigesse punkti planeerida, et saaks ostud mugavalt tehtud! Ja siis astuvad mängu veel telkimisplatside ja lõkkekohtade omavahelised distantsid, mis võivad isegi motiveerida ööbimisi metsikutes tingimustes. Viie viimase matkapäeva distantsidest vaid üks oli mul alla 30 km, 2 viimast aga vastavalt 35 ja 34 km!
✅ Kes ei pea üldse oluliseks terve matkaraja läbimist, siis soovitan alustada Kärdlast ja lõpetada matk umbes Männamaa kandis, kus võib juba leida bussipeatusi tsivilisatsiooni naasmiseks.
Siia lõppu lisan veel igaks juhuks, et postituse mõte polnud halada, kui raske on matkata (matkamine ei peagi ju liiga kerge olema), aga valmistada minejaid ette, et keegi ei lendaks suure hurraaga peale ja ei peaks tegemata jäänud kodutöö tõttu poolelt rajalt pettunult tagasi pöörduma...
Tänan tähelepanu eest ja edu matkaraja läbimisel!


Remmelko lõkkekoht, esimene Heltermaalt Kärdla poole liikudes.



Sellest supist oleks pidanud läbi minema, aga veidi vaeva nähes sai ringiga ka, loomulikult kulus selleks tublisti aega.






Kuskil seal vee all on tee, mida mööda peaks kulgema matkarada.


Ka see jõgi on tegelikult tee, kus kulgeb matkarada.



Mõni veetakistus tuli läbida paljajalu, et vältida tundidepikkust saabaste grillimist õhtusel lõkkel.



Mägipä telkimisala



 II MS aegne tulejuhtimistorn Kõpu poolsaare läänepoolse otsa piirkonnas.



Peaaegu nägin isegi Kõpu tuletorni jälle.


Mööda seda mülgastikku läks ka matkarada.




Orjaku linnuvaatlustorn.





kolmapäev, 8. märts 2023

KUI SIND MISKI KANNAB - Rein Einasto

 


KUI SIND MISKI KANNAB


Sind mingi kiirgusvoog kannab

uut hingejõudu heldelt annab;

homne ootus on puhas ja selge.

Kas teadmine tulevasest helge?

Vaim võib vormida vaimutööd

rahulikult terved päevad ja ööd...

Mida inimhing veel enam vajab,

kui sees on soe, las väljas sajab!

Sünnimaa loodus ja rahvuskultuur

ka Sinule on olnud eesmärk suur.

Sa saatust ei palu,

hing valet ei talu;

süda siirust nõuab!

Päevselge, et jõuab

läbi rõõmu ja hoole

ka tähtede poole!

teisipäev, 21. veebruar 2023

Kestlik areng ja majanduskasv: Kuidas leida sümbioosi? - Urmas Heinaste

 


Kestlik areng ja majanduskasv: Kuidas leida sümbioosi? - Urmas Heinaste

Vaatamata sellele, et me sõltume majanduskasvust, on palju, millest me veel aru ei saa. Märkimisväärne kasv on toonud kaasa tohutult positiivseid mõjusid – pikemad ja tervemad elud, miljonid on vaesusest vabanenud, lugematu arv elusid parandavaid uuendusi. Kuid need eelised on kaasnenud ka tohutute kuludega, sealhulgas tohutu reostus, maa degradeerumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja globaalne soojenemine.
Kui me soovime säilitada majanduskasvu ja samal ajal vältida ökoloogilise katastroofi, peame tegema olulisi muudatusi. Kõigepealt peame tõhustama energia säästva tehnoloogia ja tootmise kasutuselevõttu, et vähendada süsinikdioksiidi ja muude kahjulike heitmete väljutamist. Samuti peame looma üleilmse regulatsiooni, mis aitaks kontrollida reostust ja vähendada tootmisega seotud ökoloogilist mõju. Lõpuks peame otsustama, milliseid uuendusi ja tehnoloogiaid me rakendame, et vähendada jäätmekäitlust ja vähendada keskkonnamõjusid.
Me peame ka muutma meie tarbimisharjumusi ja otsuseid, et paremini kaitsta meie planeeti. See nõuab, et me tõstaksime teadlikkust ja tegeleme meie keskkonna parandamisega. See tähendab, et me peame teadvustama, kuidas meie tegevus mõjutab meie ümbritsevat keskkonda, ja kaaluma, kuidas meie tarbimisharjumusi saaks muuta, et minimeerida negatiivset mõju. See nõuab ka strateegilisi otsuseid, et luua ühiskond, mis on keskkonnasõbralikum ja ökoloogiliselt jätkusuutlikum.
Mõned keskkonnateadlased väidavad, et need keskkonnamõjud tähendavad, et majanduskasv destabiliseerib ühiskonda. Majandusteadlased kipuvad tagasi andma, et ainus viis ühiskonda stabiilsena hoida on hoida majandust kasvamas. Kuid mõlemad pooldavad keskkonnapoliitika kasutuselevõttu, mis aitab kaasa majanduskasvu säilitamisele, samal ajal kui samal ajal keskkonnaprobleeme lahendatakse. See tähendab, et me peame leidma sümbioosi majanduskasvu ja keskkonnapoliitika vahel. See on võti kestliku arengu saavutamiseks ja ühiskonna stabiilsuse säilitamiseks.
Sellegipoolest sisaldab kasvuteooria ise tõsiseid vigu, mis on tänapäeva majanduse olulisel määral kõrvale tõrjunud, mille tulemusena meie jätkuvad otsingud majanduskasvu poole vähendavad aktiivselt planeedi üldist rikkust. Võtmeküsimus on järgmine: kuidas on võimalik, et majandusteooria sattus olukorda, kus ta isegi ei loe loodusmaailma meie majandusliku rikkuse oluliseks osaks?
„Kui leibkond tarbib oma sissetulekust rohkem saab ta ülejääki rahastada, vähendades leibkonna varandust – müües aktsiaid, tehes pangas hoiukontosid ja nii edasi. Kuid ta ei saa seda teha igavesti ilma pankrotti minemata. See on probleem, millega inimkond täna silmitsi seisab ja miks me peame rääkima rahvaste ja maailmamajanduse kaasavast rikkusest, mitte SKTst.

Urmas Heinaste kandideerib roheliste nimekirjas Põlva- Võru- ja Valgamaal

reede, 20. jaanuar 2023

Kas Eestis kolm liblikat, kirju, kuldne ja valge? - Ain Piiri liblikamaailm.

 


Ain Piir postitas 2018. aasta liblikate liigipildi võistlusel üle 200 pildi liblikatest. Pildistajaid oli palju ja suur tänu selle eest neile kõigile. Valisin seekord Aini pildid, üheks põhjuseks seegi, et määrangud jm korrektselt juures. Seega, ei ole meil vaid kirju, kuldne või valge suvi ootamas!?
Rohkem pilte näeb juba selles grupis, sest tõesti on paljude poolt väga palju ilusaid pilte postitatud.


Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) 15.06.2018 Kikka küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Kollakaruslane (Spilosoma lutea) 15.06.2018 Väike-Veerksu küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Geina didactyla 16.06.2018 Pahtpää küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Maasambliklane (Cybosia mesomella ) 17.06.2018 Leevi küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Harilik siilaksinitiib (Cupido argiades) 14.08.2018 Piusa, Võrumaa.


Kivisambliklane (Setina irrorella) 26.07.2018 Piusa, Võrumaa.


Päevasuru (Macroglossum stellatarum) 13.08.2018 Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.


Roosasambliklane(Miltochrista miniata) 26.07.2018 Piusa, Võrumaa.


Siilakvaksik (Ourapteryx sambucaria) 22.09.2018 Kullamäe, Rüpina vald, Põlvamaa


Suur-verikireslane (Zygaena filipendulae) 26.07.2018 Piusa, Võrumaa.


Puna-paelöölane (Catocala nupta) 31.07.2018 Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.


Lillavööt-kollaöölane (Xanthia togata) 20.09.2018 Kullamäe, Räpina vald, Põlvamaa.


Sini-paelöölane (Catocala fraxini) 02.08.2018 Männisalu küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Mustjas-maaöölane (Euxoa nigricans) ? 01.08.2018 Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.


Ahhaat-udeselg (Habrosyne pyritoides) 11.09.2018 Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.


Männikedrik (Dendrolimus pini) 01.07.2018 Kolodavitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa.


Laineserv samblikuvaksik (Alcis repandata) 01.07.2018 Kolodavitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa.


Lepa-sügisvaksik (Ennomos alniaria) 17.08.2018 Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.

Algselt oli määratud suur-sügisvaksik. Tegelikult on pildil lepa-sügisvaksik (Ennomos alniaria). Määramistunnused: rindmikukarvastus on erekollane, erinedes tiibade põhivärvist; kobijad on kontrastselt tumedamad kui laup (Eesti liblikate määraja, J.Viidalepp, H. Remm 1996, lk. 194)


Okkalainelane (Lymantria monacha) 19.08.2018 Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.


Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) 20.05.2018 Kullamäe küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Rohetiib (Callophrys rubi) 30.04.2018, Kikka küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Naeriliblikas (Pieris napi) 01.05.2018, Piusa, Võrumaa.


Koiduliblikas (Anthocaris cardamines) emane, 01.05.2018, Piusa, Võrumaa.


Nõgeseliblikas (Araschnia levana) 08.05.2018, Männisalu, Räpina vald, Põlvamaa.


Leek-kuldtiib (Lycaena phlaeas) 13.05.2018 Kolodavitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa.


Aasaöölane (Callistege mi) 13.05.2018 Piusa, Võru vald, Võrumaa.


Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda) 13.05.2018 Kolodavitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa.


Vöödiline kirivaksik (Xanthorhoe spadicearia) 13.05.2018 Veski (Piusa), Võru vald, Võrumaa.


Mustsoonvaksik (Siona lineata) 29.05.2018 Männisalu küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Jumika-võrkliblikas (Melitaea phoebe) 30.05.2018 Piusa, Võru vald, Võrumaa.


Aasakaruslane (Diacrisia sannio) 30.05.2018 Piusa, Võru vald, Võrumaa.


Kirburohutäpik (Boloria eunomia) 01.06.2018 Kikka küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Kirju-aasasilmik (Coenonympha arcania) 01.06.2018 Kullamäe küla, Räpina vald, Põlvamaa.


Vaarika-kirivaksik (Mesoleuca albicillata) 02.06.2018 Mägiotsa, Räpina vald, Põlvamaa.


Väikelumik (Limenitis camilla) 02.06.2018 Mägiotsa, Räpina vald, Põlvamaa.


Haavalumik (Limenitis populi) 02.06.2018 Mägiotsa, Räpina vald, Põlvamaa.


Pääsusaba (Papilio machaon) 06.09.2018 Kullamäe, Räpina vald, Põlvamaa.

Need pildid siis 2018. a liigivõistluse grupist. Pidevalt toimiv grupp liblikahuvilistele on siin:


Liblikate maailm aga veelgi põnevam!


Pääsusaba röövik.
2011, Karula
F: Merike Linnamägi