laupäev, 24. veebruar 2024

KUIDAS JOONISTADA VABA RIIKI - Andres Laisk

 



Autori foto.

KUIDAS JOONISTADA VABA RIIKI - Andres Laisk

Kuidas joonistada vaba riiki, tõmmata jooni ja maalida värve
Hingates kopsud vaba õhku täis, triiki
ja siis ühe tõmbega lõuendi servast teise kui peegeldus järvel
Vältides paatost kuid siiski puutudes taevalaotust.
Hommikul praetud muna, lumehang ukse ees
rööbastel tramm puupüsti täis inimesi seal sees
Vaade aknast mööduval maasturil rõõmustab mõttega
Et tema peab, aga sina ei pea istuma ummikus
ühte moodi ringi tõtleme trügime siiski kõik
Kuni istume koos oma elude ummikus. Tumm vaikus
Tema peab aga sina ei pea. Mõtlema kütuse hinnast ja automaksust
Sina oled vaba siin rööbastel seinte ja inimeste vahel.
Kuniks avanevad valele poole need uksed
ja sa ei tea enam mida teha. Sest kunagi pole nii olnud.
Äkki on vabadus otsas. Lähed vooluga kaasa, sest nemad ju teavad
Aga mis siis kui keegi ei tea, kõik ainult lähevad
Ummisjalu ummiku suunas. Kuni sein on ees. Ilmatu lai. Kõrge ka.
Kas kedagi saab üldse usaldada, või tuleb kõiges kahelda
Misasja nad ikkagi ehitavad sinna plangu taha
Kahtlemata keegi kuskil saab rohkem, teeb ainul vahel ta
Ka mina olen naabrist parem, ma lihtsalt ei taha
Lõpus on lõpp-peatus, maha lähevad kõik, maha kedagi ei jäeta
Käsikäes silmapiiri poole nagu balti ketis, valgustamas sisemine elekter
Oleme vabaduse ees alasti, ainult kummikud kaitsmas maandumist
Taevasinine meri ja meresinine taevas kohtuvad kustumatu väega
Silme ees plahvatab lipuvärvide spekter.
Korraks on kõik mustvalge. Ainult vabadus saabki olla.
Tema peab aga sina ei pea. Selles siis ongi elu mõte.


kolmapäev, 17. jaanuar 2024

HUVITAVAID LUGUSID SUHTLUSMEEDIA FOTODE TAUSTAL - Neeme Sihv

 


HUVITAVAID LUGUSID SUHTLUSMEEDIA FOTODE TAUSTAL - Neeme Sihv

Facebook on suhtluskanal ja seal näeb sageli ka midagi huvitavat, vahvat ja põnevat. Näiteks on üks tänuväärt grupp Eesti Vanad Fotod, ning selles leiduvast võiks kirjutama jäädagi. Postitajate lahkel loal püüan järjest midagi lisades luua siin omakorda postituse, mis kindlasti laiemale vaatajaskonnalegi huvi pakub.


Ülaloleva pildi postitas Anneli Aasmäe-Pender ja lisas:

Minu lemmikfoto lapsepõlvest saadik. Paksul papil. Värvi lisasin mingi äpiga. Fotol on vanavanaisa ja vanavanaema Jaan ja Melanie Kütt. Nende lapsed Helmi (minu vanaema, istub isa põlvel, sündinud 1909), Ida (keskel, sündinud 1907), Hugo (ema põlvel, sündinud 1911). Noorim poeg Voldemar on veel sündimata. Tavalised maainimesed (tollal elasid Salla vallas), kes tegid rasket tööd. Vanaema Helmi sõnul väga head vanemad, kes oma lapsi väga hoidsid.

Juba see on vahva lugemine ja kindlalt osa meie ehk laiemalt eestluse ajaloost. Veel vahvam on kui järgneb veidi ehk üllatavaid kommentaaregi. Nii kirjutas pildi all Peter Kuus:

Huvitav kokkusattumus. See sündimata poeg Voldemar tutvus minu vanaemaga 1947 ning nad abiellusid 1983. Volli ütles siis: "36 aastat ajasin sind taga ning lõpuks sain kätte." See on killuke meie suguvõsa loost.


Marika Palu-Üpraus:
Ma isegi mäletan, kui nad abiellusid.
St sündmust ise ei mäleta, aga seda juttu ümber selle ja pärast oli mammal-vanaisal üks pilt selle kohta.
pulmapilt, öeldi.

Seda abiellumist ei mäletagi keegi, sest noorpaar tegi seda kahekesi eksprompt. Vanaema jättis koju umbes sellise kirja, et "Läksin mehele. Kui aega saate, tulge õhtul suvilast läbi." See oli pulmakutse.



Järgmine lugu jutustab elust ja surmast. Kuigi autor, Suivy Mets on oma ladusa jutu lõpetamas lausega elust, siis nii väga saab ju öelda ka, et "Selline on ka surm...."

Ühe talu lugu.
Vahel mõtlen , kas 20 aastat on inimese elus pikk aeg ...?
Esimene foto on võetud Saaremaal Valjala vallas Sakla külas Laasu talu õuel .Uksele on kirjutatud aasta arv 1937.Vanaonu Juhan Maripuu pere matab oma vanimat perepoega Voldemar Maripuud (19 aastane), surma põhjus tuberkuloos. Kolm aastat hiljem 1940 matab ta veel kaks last , fotol oleva Endli (20) ja tütre Elfriide (17),samuti surma põhjus tuberkuloos .Lastest jääb elama vaid kõige noorem Kallus - pildil 8 aastane.
Teine foto on tehtud 1947 sama talu hoovil kui loodi Eesti esimene kolhoos Saklas - Viktor Kingissepa nimeline. Juhan küll tehti kulakuks , kuid oma vara vabatahtlikult ära andnud ja tunnistajate abil tõestades , et ei kasutanud võõrast tööjõudu , mõisteti õigeks. Pildil valges särgis õlut kannu valamas.
Kolmas foto on tehtud aastal 1957 sama talu õuel. Selleks ajaks ei ole ka enam Juhanit ja tallu on jäänud ainult naised - Juhani abikaasa . eakas ämm (93), naise õde ja naise vennatütar. Vanaema käis koos minuga mandrilt suveti sünnitalus abiks , mina pildil kuue aastane.
Arvan , et 20 aastat on inimese elus pikk aeg , kui sinna mahub nii palju kurbust ja valu ....Minu mälestustes jääb igavene austus neile.
Aga see on elu...


Järgmise foto postitas Liia Vilepaju ja sellestki koorub lahti hoopis rohkemat. Ning muidugi pole lugu ainult majast.


Harjumaa. Koitjärve Laane talu enne söda.

Uku Praks, kohalik ajaloohuviline on teinud palju tänuväärset (eelmine lugu meie netileheski oli temalt) ja nii on ta lisanud selle pildi juurde mitu omalt poolt.


Teisest küljest ja pisut kaugemalt.
Per. Auriku kogust.


Laane vanaperenaise Madlene Ploompuu (s. Lindvest) 90. sünnipäeva tähistamine Laanel 1933. aastal.


Peremees Jakob Ploompuu.


Peremehe ärasaatmine Laanelt Kuusalu kalmistule novembris 1948.
Per. Auriku kogust.




Laane talu uus elumaja XX saj. algusaastatel. Gustav Oskari koloreeritud fotopostkaart. Fotograaf Gustav Oskar ja kirjastaja ning raamatukaupmees Jakob Ploompuu olid omavahel tädipojad. Majale tehti hiljem pere suurenedes juurdeehitus.



Ka sellistes väikestes piltlugudes koorub lahti hoopis rohkemat, kuigi seegi kõik on vaid pisku möödunust. On ju kõikide talude, inimeste jm puhul oma jätkuv elutee ja olelus. Vahel lausa olelusvõitlus, sest eks ka majade jm aeg saab sageli otsa või teisel puhul hoopiski jätkub tänu taastamisele edaspidigi ja kauem. Nii et juba seegi, et keegi saab midagi taastada või teisisõnu, uuesti (taas)luua, on jätkuv aja kulg.


Ivi-Els Schneider on leidnud huvitavaid pilte vanemate jäetud fotode hulgast.

Fotol president K.Päts rõdul ilmselt pojalastega. Pildistamise aeg eeldatavalt aastatel 1936-37, sest esimene lapslaps sündis 1933. Ei olegi sellist fotot varem näinud, kõik lossist sellised üldvaated. Foto minu vanemate piltide seast. Teine foto lossi varemetest minu isa, Alfred Aamer (1911-1989) tehtud 1949.a. Isa oli pärit Kiviõli lähedalt.











esmaspäev, 8. jaanuar 2024

Harjumaa ajalugu fotodel - Uku Praks fotokogu.

 


HARJUMAA AJALUGU FOTODEL - Uku Praks fotokogust.

Fotopostkaart vaatega Kuusalu kiriku tornist, 1908.
Päritolu teadmata.

Grupp Eestimaa Vanad Fotod facebookis on väga tänuväärt kogukond, kus ajaloohuvilised saavad näha tõelisi pärleid, "sukeldudes" ajas tagasi. Fotograafia on võimaldanud ju talletada väga palju Eestimaa elu-olust läbi aastakümnete ja isegi sajandite.
Uku Praks andis lahke loa tema fotokogust väike ülevaade teha. Nagu ta ise ütleb, eks need pildid olegi vaatamiseks.


Ülgase fosforiidikaevandus.
Dateerimata, päritolu teadmata.



Alati on hea võrrelda fotodega tänapäevast, kuigi kõige kaduva teed minev ei ole alati rõõmustav. Ometi on ka varemed omamoodi mälestus olnust.


Lähikandi piltide vahele leidub ka jäädvustusi kaugemalt.

Pildid Viljandist leitud vanalt klaasnegatiivilt. Millise kooliga võib tegemist olla ?



Leeni ja Emil Vesterise suvemaja Koitjärve Umerikjärve kaldal 1930. lõpul ja tänapäeval.


Jägala joal, u. 50. -60. aastad.
Foto per. Allikvee erakogust.


Isaga tööl.
Aasta on 1974.


NMKÜ Koitjärve laagri tared Paukjärve ääres 1930. aastatel.
Foto päritolu teadmata.


Koloreeritud fotopostkaart.
Aasta kohta andmed puuduvad. 
Sinialliku.


A. Lestali foto, 1930. aastate II pool.
Kehra muuseumi kogust.


Sigade suvine välilaager Kehra sovhoosis, 1950. aastad.
Foto per. Bergmani kogust.


Väidetavalt EW lendurid, vasakult esimene peaks olema Alfred Patska. Foto võib olla pärit A. Patska erakogust.


Kehra raudteesilla renoveerimine kahesuunaliseks, 1980. aastad.
Foto per. Trubok albumist.


Ema ja tädiga järvejääl 1958.


Soodla kõrts. Arvata A. Lestali foto u. 30. aastatest ?
Siin olevat Anija mehed Tallinna minekuks plaane pidanud.
Foto erakogust.


Leerilapsed Kuusalu kirikaias, kevad 1929.


Külalapsi "õudsa" lapsepõlve perioodist, nagu keegi Kersti teadis rääkida. Vaekülas 1956.


Vabadussõja Valkla mälestuskivi paigaldamine 1934.a.


Kehra Ülejõe kaupluses 1961.
Foto per. Koziku erakogust.


Põllumajandustehnika kevadine ülevaatus Kuusalu kolhoosis, 1970. aastad. Märkmeid kirjutab kolhoosi peaagronoom Hugo Praks.


Vaade Viljandile Viiratsi mäelt, esiplaanil Viiratsi kõrtsihoone.
Arnold Karu foto, u. 1950. aastate II pool.


Kehra mehed tähistavad veoauto "MOLOTOV" 100 000 km. läbisõitu, 1950. aastad.
Foto per. Malmi erakogust.


Pühajärve mõis.
Dateerimata foto erakogust.


Bussipeatus Kuusalus 1961.
Foto per. Rootalu erakogust.


Ekskursioonil, 1950. aastad.


Toonane Kehra sovhoosi peaagronoom Arvo Saarepera maisipõldu hindamas, 1960. aastad.
Foto per. Saarepera erakogust.

Sarnasuse tõttu sobiks kogust siia ka üks postkaart?



Õppustel Juhkentalis, u. 1920. aastad.
Foto per. Elb erakogust.


Koitjärve neiud Jussi Järvemäel 1938. a.
All Jussi Pikkjärv.


Vasakul Izmail Korostovets, Eestimaa kuberner 11. juulist 1907 kuni 1915.
Foto päritolu teadmata.


Krossivõistlused Kehras, 1960. aastad.
Foto per. Allikvee kogust.


Anija laadal, u. 1930. II pool. Vasakult 3. Anija meier Oskar Aru.
Foro per. Raua erakogu.


Kehra perenaised keedukursustel, u. 1930. II pool.
Foto per. Leemetsa erakogust.


Arvata esimene NL põllumajandusse 1950. aastatel ilmunud iseliikuv kombain C-4. Vili lasti punkrist kottidesse erilisel platvormil. Põhukoguja oli haagitav. Kotid viljaga koristas teine brigaad hobuvankritele ja toimetas kuivatisse.
On veel meeles poisikesepõlvest.
Foto päritolu teadmata.


Lehtse, tsaariaegne fotopostkaart.


EW aegne fotopostkaart.


Oletatavasti Harju rajooni (?) piimandusspetsialistid mingil koosolekul/seminaril u. 1950. Tagareas paremalt 4. Anija meier Oskar Aru.
Foto päritolu teadmata.


Kardivõistlused Kehras, 1960. aastad.

Alati on ka palju kaasaelajaid, kes piltide juurde infot jagavad. Mis oluline, mis mitte, on raske öelda, sest ka iga inimese mälestused on ju olulised?

Olin ka selle võistluse pealtvaataja.Kui suundusin üle raudtee ülesõidu võistluspaika minema,sõitis minust üks kart mööda,apteegi eest edasi ja oligi kadunud.Kui jõudsin,kohale,tundsin selle kardi ära aga kes sõitis ei tea.


Rae kool Harjumaal, 1940. aastate II pool.


Tartu 1966.


Vaade Mustveele, u. 1930. aastad.