pühapäev, 8. august 2021

JUHTKOER JA LAPSED - Kaili Mikk.

 


Autori foto.


JUHTKOER JA LAPSED - Kaili Mikk.

Ma ei oska seda postitust kuidagipidi alustada...
Proovin ometi.
Kõndisin täna koos oma koera ja saatjaga mööda Annelinna kergliiklusteed. Jaama tänava poolt, Kalda tee suunas.
Jõudsime Anne-Kiire ristmikuni. Sääl mängivad lapsed ja noored ikka ja ikka. Sõidavad, hüppavad, jooksevad... Ja nii edasi.
Olen sealkandis alati ettevaatlik ja jälgiv. Mine tea, elu on ettearvamatu.
Novaat, jõudsime otse ristmikule. Kuulatan. Läheneb mõni sammuke.
Kuulen küsimust: "Kas pai teha võib?"
Vastan: "Täna ei tohi, koer teeb tööd. Teinekord. Mu koer on noor ja tema töö saaks häiritud..."
Küsija: "Mis tööd see koer teeb?"
Vastan: "Mul on juhtkoer. Ta juhendab mind. Mina ei näe..."
Vaikus vastab mulle...
Ütlen veel, et mu koer on praegu selline noorekene ja laseb end kergelt eksitada, luban kunagi teinekord...
Vaikus vastab mulle...
Astun koos oma koera ja saatjaga edasi.
Kuulen vaevu-vaevu meie seljataha jäävat häält küsimas: "Mis ta ütles?"
Ah, kuidas mu süda praegu valutab...
Ma ei tihka veel anda oma koera peakest silitamiseks. Veel on ta niisugune... Noh, selline... Natuke edev ja eblakas... Veel laseb tema end eksitada paidest, naeratustest, hüüdeist...
Aga ikka, mu süda on kurb. Lapsed ehk ei osanud hoomata...?
Siiski-siiski. ei tohi alahinnata lapsi ja noori! Mõelda vaid, kuidas nemad, erinevalt täiskasvanuist, oskavad küsida ja kaasa mõelda...
Pole kaugemal, kui poole aastajagu aega tagasi, mil paar juhust täiskasvanuga, kes juhtkoerale pai tahtsivad, ilma pikema jututa teha, oleks saanud saatuslikuks nii koerale kui tema omanikule...
Aitäh, vahvad lapsed, kes te mõistate ja taipate, oskate arukalt toimida ja suhtuda elu poolt pakutavaisse juhuseisse!
Aitäh, hääd Tartu linna lapsed ja noored mõistmaks seda, mida elu ja inimesed kõnelevad!

Ühel päeval, kui mu koer, mu praegu veel noor juhtkoer, kes juhendab mind, pimedat inimest, ühel päeval on mu koer targem-oskajam-taiplikum. Ta oskab vahet teha puhkehetkel ja paihetke vahel, ta oskab taibata töö ja puhkuse erinevust. Ühel päeval luban ikka pai teha! Julgege vaid küsida! Mitte aga ometigi ise, käsi pikal, juurde tormata. Sest jah, ilma küsimata pole hää ühelegi võõrale loomale pai tegema rutata. Ometigi on igale koeraomanikule rõõmus hetk see, mil tema looma märgatakse. Alati aga küsige, küsige, küsige ikka, et kas tohib paitada. Ja imesid juhtub rohkem, kui seda osatakse karta: ikka lubatakse koerale pai teha.
Olge tervitatud vahvad ja toredad lapsed ja noored!
Ja meie linna inimesed!

***************

Toimetaja märkus:
Postitus sotsiaalmeediast ning ka üks häiriv märkus autori sulest

Olen kahel korral postitanud tartlaste gruppi ühe loo. Loo lastest, noortest, juht- ja muidukoertest ning lihtsalt toredatest inimestest.
Esimesel korral koristati too jutuke ära kuue päeva pärast, pääle loo ülespanemist. Teisel korral sai lugu olla üleskirjutatuna nähtav vaevu kümme tundi. Esimese loo ülespaneku mahavõtmise eel sain vähemalt hoiatuse, et mu jutt ei vasta kogukonna reeglitele ja et mind ähvardab 24-tunnine FB blokeering. Teisel korral kadus mu lugu pikema jututa sealt grupist ää.
Kas on feisspuugi robot tõesti nii tark, et leidis mu loost jälle miskit kahtlast? Ja on peale esimese loo ilmumist mind jälgima nüüd hakanud? Või on kellegi õrn käsi võtnud mu lugusid õrnasti minema pühkida?
Ei tea, ei tea.
Teen katse. Panen selle loo siia, omaenda isiklikule FB lehele üles. Kaeme-kaeme, kaua seesinane siin stendil püsti püsib...

08.08.2021

laupäev, 7. august 2021

AVALIKKUSE KAASAMINE PIRITA LINNAOSAS - Ann Lumiste

 


AVALIKKUSE KAASAMINE PIRITA LINNAOSAS - Ann Lumiste

Merivälja elanikuna osalesin Pirita Linnaosa Valitsuses toimunud Merivälja tee 33 detailplaneeringu arutlusel. Saatnud eelnevalt Planeerimisametile oma küsimuste ja arvamustega kirja. Olin kogunemisele kutsutud Planeerimisameti poolt, kes edastas digiallkirjastatud vastuse, kus seletas, et ta kirjalikult ei vasta, sest toimub rahvaga kohtumine ja seal edastatakse ka vastused. Kahjuks tembeldas linnaosa arhitekt rahva pöördumised ning järelikult ka küsimused emotsioonipõhiseks. Emotsioon on teatavasti mõistuseväline reaktsioon ja seda on viisakusest soovitav mitte tähele panna. Nähtavasti selle, linnaosa valitsuse töötaja isikliku arvamuse pinnal, ei olnud kogunemise päevakavas elanike küsimustele vastamist., seda vaatamata Planeerimisameti dokumenteeritud lubadusele. Minu küsimused ja arvamused ei olnud emotsionaalsed ega mõistusevälised. Küll aga kasutasin oma emakeelt vastavalt selle kasutamise eeskirjadele - metafoorselt, mitmekesiselt ja tuimast kantseliidist hoiduvalt. Vastavalt kõrghariduse nõuetele. Antud kogunemisel rikuti kodanike õigusi, valitsuse kohustusi elanike ees ja ka allkirjastatud lubadust linnakodanikule.

Kokkuvõtteks ütlen, üleeilne üritus kohalikus valitsuses hoone nr 33 ehituse asjus oli lavastatud ja üsna masendav farss, kus kohal olid ka klaköörid. Eriti tänu sellele, et kohale tuli vaid paar inimest. Oli näha, isegi see oli linnaosa valitsuse jaoks planeerimatu liig. Ühtegi elanike vaatenurka arutlusse võtta keelduti. Küsides, et miks, tembeldati mind kohale saabunud vaidlejaks. Sealjuures kohaliku elaniku poolt, kes oli kohal, et linnaosa seisukohti kaitsta. Lõpetuseks luges planeeritava hoone arhitekt pidulikult ette abielupaari kirja, kes tänasid suurepärase plaani eest ehitada nii antud hoone kui Maxima. Lõpuks ometi saavad inimesed enestele kodu ukse ette vajalikud teenused. Ühte positiivset kirja peeti siiski tähelepanu väärivaks. Mis on inimlikult arusaadav. Üldist hukkamõistu on väga raske kanda.

Lõpetuseks. Kõrvalt vaadatuna oli tegu korraliku ülesehitusega keskmise lavastusega, kuhu publikut sisse polnud arvestatud. Lavastus on aga määratud publikule kuuluma. Järelikult puudus kogunemisel otstarve (näitlikus korras kasutasin sündmuse otstarbe iseloomustamiseks jällegi metafoori, mis ei ole mitte emotsioon vaid kõnekeelt rikastav ning inimese igapäevakeelele omane nähtus).

Tekst: Ann Lumiste
Foto: Pirita Linnaosa FB lehelt.


VÄIKELINNA VALGUS JA VARJUD - ROHELUS - Genadi Katenev.

 


Viljandi.

Fotod: Genadi Katenev.
Tekst: Neeme Sihv.

Tänavu on linnade haljastus tekitanud avalikkuses palju poleemikat. Teemale andis avapaugu Haapsalu, järgmiseks on Viljandi. Varasemalt on palju olnud vaidlusi ka Võru, Põlva,Viljandi, Rapla jt linnade uute keskväljakute puhul. Teema olulisust tõstavad ka kliimamuutused, rohepööre, roheomavalitsusteks tituleerimine ja muu seonduv.

Viljandis linnaametnikud avaldasid meedias arvamust, et Uue tänava puhul on ju vaja autodele kuidagi ruumi anda, varjulisus pole väikelinnas oluline jne. Ometi ollakse propaganda puhul sageli aldid nimetama ennast rohelise maailmavaate juurutajateks ja tekitajateks. Genadi Katenev tegi Viljandis ringkäigu, mille tulemuseks on nii kauniduselt imelised kui samas ka maailmavaate jaoks olulise tasemega pildid ning ülevaade haljastuse erinevatest nüanssidest. Iga pilt on mõttekoht, kus saab aimu nii haljastuse ilust, kui ka sellest, kui palju annavad varju või ka hapnikku erinevad puud, seda võra suurusest lähtuvalt. Muidugi on oluline ka elurikkus, mis hõlmab kõike, väikestest suurteni. 

Muidugi on siin piltidel vaade haljastusele ja mitte selle puudumisele, sest linn päris nii roheline ei ole, kui võiks tunduda. Sellest saab aimu juba teistelt piltidelt või ise vaatama minnes, alustadeski ehk keskväljakust.

Kuna paljude jaoks on võtmeküsimuseks just puuliigid ehk suurus ja kuju, siis siit saab näha ka seda, mis on pihlaka, ülikitsa võraga haava, vahtra vm puude vahe. Minus tekitab mõnigi pilt ka kahtluse, et pisipuude istutamisega nähakse ette looduses paratamatut, suurte põlispuude kunagi lõppevat elu. Milliseks kujuneb siis vaade?

Genadile tänu nii heade ja põhjalikku ettekujutust andva ülevaate eest!