Pühapäev, 10. juuli 2016

TÄHENÄRILISE POSTKASTIST - FAIL BALTIC - Ain Kendra


(Foto/joonistuse autor teadmata).



 Tähenärilise postkastist - Fail Baltic.

Postkasti laekus uus ajaleht - www.railbaltic.info - Rail Baltic Raplamaa eri, suvi 2016. 
Esilehe allservas on kirjas: "käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav". Heakene küll, kui isik - kes on siis see ainuisikuline isik?

 Aga sisust - võtaks järjekorras. Lk 2, artikkel Kristjan Kaunissaare sulest - "opereemisfaasis on ühisettevõtte kavandatud tegevused... - kas ei peaks olema opereerimisfaasis? Kuid mulle ei meeldi sõna opereerimine siin kontekstis - sest seondub pigem valge kitli ja pika stuudiumi läbinud arstiga. Ühisettevõte jätkab 2016. aastal projekti teostatavus-tasuvusanalüüsi edasiarendustega ja koostab RB äriplaani. Need valmivad 2017. aastal. Kui seni on tehtud kaks uuringut, COWI 2005-2006 ja AECOM 2010-2011, siis millega praegu E&Y tegeleb? Kas uue analüüsiga või juba tehtu edasiarendusega, mille erinevus seisneb selles, et eeltehtut ei tohiks ümber lükata, vaid tuleb edasi arendada? Ka siis kui mõni varasem eeldus pehmelt öeldes mittekorrektseks osutub. 

Lennujaamaühendus trammile on ilmselt vajalik ja selles pole vaja kahelda. Reisiterminalide ehitus on planeeritud 2019-2020. Kas ka siis, kui Ernst&Young ütleb et asi on kanajalgadel ja edasi minna vanaviisi ei tasu? Või sisaldab E&Y leping klausli, mille kohaselt nad sedasi öelda ei tohi? Muuga kaubaterminali teemat uuritakse 2016-2017 ja kui Muugale asjad ära ei mahu, analüüsitakse teatud funktsioonide (nt ümberlaadimine 1520 mm-lt 1435 mm-le) üleviimist Rae valda planeeritavasse uude asukohta (nn dry port ehk kuiv sadam). Seega, 1520-lt tähendab ilmselt Vene laiusega vagunitest ümberlaadimist uue, eurolaiusega vagunitesse. Ei saa aru miks neid vaguneid üldse Muugale kärutada? Kui just pole mõeldud Soomest vagunis tuleva kauba ümberlaadimist. Või Talsinki tunnelist Soome ehk Vene laiusega ratastel tuleva kauba laadimist. Ning artikli lõpetab veelgi huvitavam lõik - Pärnusse on ette nähtud RB kaubajaam. 2017-2019 analüüsitakse Pärnu kaubajaama teostatavust-tasuvust ja asukoha võimalusi. Analüüs eeldab et on võimalik ka negatiivne tulemus - ei tasu, ei ole mõtet teha. Kuid lõpplõik ütleb: Samaks aastaks on kavas lõpule viia ka Muuga terminali ja Pärnu kaubajaama rajamine, samuti hooldusdepoode ja muu raudtee toimimist toetava taristu ehitus. Nonii, kõik see siis peab 2019 juba valmis saama, mida 2019 alles veel arutatakse ja analüüsitakse? Tulles aga tagasi oma jutu algusse, tahaks küsida, mil viisil väljaande autor ainuisikuliselt vastutab sõnade eest. Ja kes on siis see autor?

Värskest lehest edasi - sõna on võtnud Toomas Kivimägi. RK majanduskomisjoni esimees, pärnakas ja Elroni nõukogu liige. RB annab võimaluse elada Eesti parimas elukeskkonnas Pärnus ja töötada parimat palka ja suuremat töövalikut pakkuvas Tallinnas. Siinjuures küsiks pigem, milline saab olema RB Tallinn-Pärnu pileti hind ja kui suur peab olema parimat palka pakkuv töö Tallinnas, et selline pendeldamine ära tasuks? Kas selleks peaks olema vähemalt Riigikogu saadiku palk?

 Ja veel, "pärnakate võimalused Tallinna lennujaama kaudu laia maailma reisida vaid tunniajase sõidu kaugusel" - kas just see kiire ühendus ei tee pärnakale atraktiivsemaks hoopis Riiat, sest rong peaks ka sinna lennujaama jõudma ja sealt on edasilendamise valikud hoopis laiemad.
 
Ülo Peets, Rapla MV arengu- ja planeeringuosakonna juhataja - kirjutab: "Kui uus raudtee 2025. aastaks valmib, tekivad uued töökohad Raplasse, uue raudtee depoosse". No kuulge, minu teada pole see depoo asukoha teema kuskil veel lukku löödud? Ja edasi, "Maakonna ettevõtete - näiteks OÜ Kohila Vineer ja Järvakandi klaasiklastri ettevõtted - kaubavedu kolib raudteele ja hoogustub". Jällegi tahaks küsida, kustkaudu need Kohila ja Järvakandi oma kauba raudteele saavad, kui lähim kaubajaam Pärnusse arutuse all on?

 "Kindlasti mõjutab raudtee tulek positiivselt maakonna turismisektorit. Eesti ja Läti turistidel on parem ligipääs Raplamaa turismiobjektidele ja sündmustele". Tuletaks õige meelde et RB peatused on ju planeeritud Tallinnas ja Pärnus. Mismoodi see ligipääs paraneb? Edasi: Pärnumaa elanikud saavad hõlpsamalt ligi Järvakandi, Rapla ja Kohila töökohtadele. Ütleks nüüd juba Unzipi kombel "tule taevas appi", sest Kohilasse küll RB peatust ju ei tule? Üldse pidi ju RB asulatest mööda minema? Või saab siis edaspidi Raplast Kohilasse kahe erineva raudteega?

 Sama geniaalne on ka järgnev lause - "Nii maakonnas kui ka väljaspool maakonda on õpilastel parem ligipääs Rapla ja Kohila gümnaasiumitele". Halloo, kus need peatused pidid siis olema et ka Kohila kooli saaks tulla RB rongiga?

 Lk 8 ja Baiba Rubesa, "Minu käest küsitakse alati: kas ma saan juba osta pileti Berliini? See kiire reis Berliini, millest praegu unistatakse, saab reaalsuseks 20-25 aasta pärast" - seega, 2036-2041. Kuidas selleks ajaks on kavas lahendada Poola etapp? Kas poleks kiirem Berliini jõudmiseks siiski trass läbi Königsbergi?
 "Uus raudtee ei ole mõeldud vaid Tallinnast Berliini sõitmiseks, vaid olulisimad reisijavood tulenevad siiski kohalikest ja regionaalsetest ühendustest nagu Eesti puhul Tallinn-Pärnu või Tallinn-Riia" - ahaa, Rapla peatusest me siiski ei räägi, kuigi kaardile ta kantud on. Võibolla.

 Lk 9. Ernst&Young Baltic SIA materjalidest - Tulevikus jõuaksid reisijad Tallinnast Riiga u 2-2,5 tunniga; Tallinnast Kaunasesse u 3,4-4,5 tunniga; Tallinnast Varssavisse u 6-7,5 tunniga ja Tallinnast Berliini u 10-12 tunniga. Jääb vaid küsida, kui kauges tulevikus? Sest see eeldab ka Poolas ja Saksamaal kiiret teed - kui poolakad praegu ainult 120 km/h laega arvestavad.

 Lk 10 kinnitab ökoloog Heikki Kalle, et metsloomad hakkavad raudteest üle saama iga kümne kilomeetri järel. Aga inimesed? Ja veel, plaanis on ka eraldi uuring, et selgitada välja kaasaegsed tehnilised võimalused, millega näiteks rändeperioodil saaks loomade liikumiskohtades kasvõi ajutiselt avada raudtee äärset turvatara. Aga inimestele?

 Lõpuks tahaks küsida - kui AECOMi uuring lasti asjatundjate poolt sõelapõhjaks, kas on arvestatud võimalusega et Ernst&Young teevad oma töö erapooletult?

Autori fotod üllitisest: