ÕIENDUS - Asko Lõhmus

 

Eesti looduseuurijad on läbi aegade panustanud meie tulevikku rohkem kui keegi teine!

Foto: Neeme Sihv.

 Vaja on ära klaarida üks ajakirjanduse kaudu levitatav vale, mis täna jälle ilmutas end Maalehes, kus see on seatud võrdlusse teadustöödega:https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120279807/teadus-kuivendamine-suurendas-metsa-susiniku-tagavara

Palun aidake seda teha!

Nimelt omistatakse Märgade metsade tegevuskava töörühmale, kuhu kuulusin ka mina ja Raul Rosenvald, teatud inimeste, eriti Mart Eriku ja Mari Kartau poolt järjekindlalt plaani 13 000 hektarit Eesti metsi "uputada". Mõni väide on päris jõhker, nt võib leida 30.11.2023 Metsanduse avalikust FB grupist sellise, millele muidugi järgneb kodanike raevunud pahameel:

Mart Erik:
Asko Lõhmuse grupeering plaanib sama moodi uputada üle 200 tuhande (!) hektari riigi maad. Erasektori maid oli vist 6000 hektarit.

Muidugi aiman, mis eesmärgil endast lugupidavad inimesed sellist jampsi ajavad ja levitavad, aga imelik on, et mitte ükski vastutav isik ei ole sellele reageerinud. Vastutavad on selle kava eest aga Keskkonnaamet ning seal olevate arvude eest Kliimaministeerium. Selgitan täpsemalt:

1) "Märgade metsade tegevuskava" eelnõusse on kirjutatud sisse 13 000 ha märgade metsaelupaigatüüpide taastamise vajadus, mis lähtub Eesti riigi eesmärgist Loodusdirektiivi täitmiseks saada need elupaigatüübid heasse looduskaitselisse seisundisse. See eesmärk tuleneb seega Kliimaministeeriumi arvestustest, mitte teadustöödest;

2) nagu kavas konkreetselt kirjas, hõlmab 13 000 ha eesmärk omakorda nii passiivseid (loodus jäetakse lihtsalt rahule) kui ka aktiivseid taastamismeetmeid, millest viimane on meie oludes seotud kraavide sulgemisega. "Passiivse taastamise" sõna on eksitav keeleline monstrum ja mina eelistan väljendit "jäetakse taastuma", aga konkreetselt Keskkonnaamet on järjekindlalt seda väljendit kasutanud (ilmselt tuleb mingist EL õigusaktist). Seega ülalnimetatud inimesed on kas teadlikult või kogemata jätnud taastamise jaotamise kaheks märkamata/märkimata;

3) aktiivse taastamisena märgib kava 3500 ha märgade metsade taastamistöid, mida aga ei planeeri see kava ega ole ka selle raames teadlaste poolt kuidagi arvutatud. Tegemist on eesmärgiga, mille Kliimaministeerium kirjutas 2020. aastal alanud LIFE-IP projekti. Mina ei tea, kuidas see arv saadi, kuid ma pakun, et selles on olnud mingi KliM ja RMK poolne arvestus reaalsete kaitsealade baasil;

4) minu teadusrühma panus on seisnenud selles, et meie ülesandeks tehti see 3500 ha Eestimaa peale ära paigutada. Seda me tegime koostöös Tallinna ülikooli rühmaga ning muuseas läbisime väga keerulise väitlusprotsessi, mille mitmes aspektis me oleme jätkuvalt (aga sõbralikult) eri meelt. Minu seisukoht oli ja on, et aktiivsed taastamised tuleb suunata sinna, kus nad a) ei tekita olemasolevatele loodusväärtustele kahju, b) aitavad reaalselt ületada mingi taastumiskünnise, mis koosluses oma arengu tõttu on kadunud, ja c) saavutavad selle uue seisundi kõige suurema tõenäosusega. Aga ma olen kogenud selles protsessis teistsuguseid seisukohti ja teistsuguseid (sh võimupositsioonilt tehtud) otsuseid, millega olen pidanud lihtsalt leppima;

5) ainus meie rühma algatus oli 2013. aastal Soomaale rajatud katsesüsteem just nende samade dilemmade uurimiseks, mille juures RMK abi oli hindamatu. Just tänu sellele süsteemile saame me ka Eestis märgade metsaelupaikade taastamisest märksa paremini aru. Muuhulgas oleme sel teemal ka üksjagu publitseerinud, üldhuvitavad asjad võiksid olla nt https://doi.org/10.1016/j.jenvman.2019.109439, https://doi.org/10.1016/j.ecoleng.2023.106968, https://doi.org/10.1016/j.limno.2023.126141, https://doi.org/10.1016/j.jenvman.2023.118879. Asjatu on muidugi arvata, et politiseerunud Eesti ajakirjandus seda viitsiks kajastada, aga olgu siia ikkagi kirja pandud.

Kokkuvõttes palun "metsade uputamisest" kirjutajatel peegeldada eeltoodud eesmärke ja asjaosalisi edaspidi adekvaatselt. Teie praegune tegevus kvalifitseerub ässitustööks.

Lugupidamisega,

Asko Lõhmus

---
Asko Lõhmus 

Professor 

Tartu Ülikool * University of Tartu