Nõmme-Mustamäe mets kui liigirikkuse indikaator - Neeme Sihv.

 

Lõhislehik (Schizophyllum commune) , tagantvaade, sealt on ta ilusam kui pealtpoolt . 5-10-2023.

Looduse mitmekesisuse aluseks on liigirikkus ja on eriti hea teada, et ka meie mõistes suurlinnades on selliseid kohti olemas. Hiljuti käisin Kadrioru pargis ringi, sealgi võib leida kaitsealuseid liike. Kuid tegu siiski suures osas kultuurpuistuga ehk pargiga. Nõmme-Mustamäe MKA, mis loodi 2004. aastal on pindalaga 199,9 ha (teistel andmetel 204 ha). Nagu tänapäevases hinnamajanduses, nullid lõpus. Tegelikkuses on aga suurusest või õigemini väiksusest hoolimata tegu liigirikka kohaga, sealhulgas on ka Rahumäe loodusala, mis on nõmmnelgi kaitsealaks. Kokku kasvab alal 10 kaitsealust soontaimeliiki. Kohatud on tähnikvesilikku, mitmeid haruldasi putukaid nagu oksasikk, kuklased jt, see välistab näiteks ka varise kogumise. Kohatud on palju linnuliike, sh 6 kaitsealust liiki. Ülevaatlikuma info saab kaitsekorralduskavast, kus on mh kirjas:
Linnas asuva kaitseala kohta esineb Nõmme-Mustamäe MKA-l rohkesti linnuliike. Siin on registreeritud 123 liigi esinemine, neist 41 on kindlalt teadaolevad pesitsejad, 29 – tõenäolised pesitsejad, 28 – toitekülalised ja läbirändajad, 25 – eksikülalised. Esindatud on ka röövlinnud (kanakull, väikepistrik, lõopistrik), mis näitab elupaiga kvaliteeti. Suhteliselt arvukalt esineb siin ka hallvarest, kelle asurkond on liiga suur. Linnud kasutavad seda ala nii toitumis- kui ka pesitsusalana. Kõige suurem on pesitsusaegne asustustihedus Rõõmuallika metsas, kus on rohkesti sobivate õõnsustega puid, kõige väiksem aga Rahumäe ja Tähetorni metsades. Inimtegevusest haavatavamad on maaspesitsejad linnud, kelle pesad langevad sageli ümbruskonna kasside või vabalt ringijooksvate koerte saagiks. 

Keelatud on uute teede ehitamine, ometi soovitakse terviseradade sildi all seal rajada alale sobimatut nn terviserada. Viibinud ka ühel koosolekul, sai selgeks, et tegu on pigem ehitusettevõtjate sooviga asfalteerida rohelust, mis rohepöördega ju kuidagi kokku ei sobi, seda enam, et terviserajana on see kasutusel ka täna ning läheneda saab sellisele objektile hoopis looduslähedasemalt.

Kõige muu juures on oluline ka võimalikult puutumatu loodus terviseradadest väljaspool. Et saada rohkem aimu, mida võib sel alal veel leida, koostasin FB grupi Eestimaa Seened fotodest väikese ülevaate. Fotode autor on Reet Pehka ja tänu temale ongi meil võimalik nii põhjalikku ülevaadet kogeda.

Lilla tardliudik ( Ascocoryne sarcoides ), kasvab surnud puudel ja vanadel kändudel.

Sellel seenel eestikeelne nimi puudub.

Plicatura nivea, teda on palju vanadel lehtpuurontidel

Sarvjas süsik / Xylaria hypoxylon / uhkes üksilduses.

Tava-ripsliudik ( Scutellinia scutellata )
5-10-2023

Lepapässik / Inonotus radiatus/
5-10-2023

Andis tükk aega otsida ja nuputada, millise nime võiks talle panna. Otsus on tehtud - jänes-kõrvliudik (Otidea leporina) sobib mu meelest kõige rohkem. Pildistatud 5-10-2023

Plicatura crispa ? Ka seda seent on väga palju.
24-11-2020

Kährikseen, kaitsealune liik.
12-10-2020

Joonik-vakkseen (Cyathus striatus).

Plicatura crispa.

24-11-2020 Nõmme linna mets. Väike või harkjas sarvik.

Pruun kõhrik (Tremella foliacea)

Talipanell
11-10-2020

Pajunahkis - Cytidia salicina (see kollane on limak)

Igivana männitaelik

Teostatud ja planeeritav raie on igale nägijale vastupidine, mida näha siit piltidelt ning mida liigirikkuse säilitamine eeldab. Kes on Tallinnas need pimedad ametnikud, kelle teadmised na nõrgaks jäävad.

Aga on siis need seened kõik, kes MKA alal elavad? Kindlasti mitte. Kui "puuronte" jm vähemagaralt ära koristada selles osas, mis ei kuulu terviseradade alla, oleks ju alles ,a kaitsealune kuldkülik, lõhetümak, kuldvammik jt liigid. Või sellised, keda saab näha mujal Tallinnas? Mõningane ülevaade ka neist. (Seegi vihjeks linnaametnikele, et iga puistu vm looduse osa on liigirikkam kui kabinetivaikuses paistab.
Tekst piltide juures: Reet Pehka.

Tänavune soe sügis on metsaalustele männikäbidele lasknud külge kasvada väikesi seenekesi, käbikuid -või hiirkäbikuid (Baeospora myosura) , neid on igal pool palju. Siin üks käbi oma käbikutega lausa ripub männioksa küljes...
Pildistatud 2-10-2023 Pirita jõe orus.

Stroomi metsas niisugune seen, kas ta võib olla Harjakas klavuliina
( Clavulina cristata )

Lakkvaabik ( Ganoderma lucidum ), kaitsealune liik.

Aastaid tagasi leidsin umbes sellest kohast ikka mõne lakkvaabiku

( 1 -3 ) Paaril-kolmel viimasel aastal pole näinud ühtegi. Rõõm oli suur, kui nägin seda väikest seenekest, ta kasvas niivõrd madalas, et altpoolt mingit vaadatavat pilti ei tulnud.

21-09-2023 Stroomi mets

Puidunui ( Phleogena faginea ) Eesti punase nimestiku liik, ohualdis, nii kirjutab Google.
21-09-2022 Stroomi mets.

Kloostrimetsa.

Torujas suurtõlvik Macrotyphula fistulosa. Ta on siin väärarenguga, nad üldse armastavad kasvada imelikeks, kui juba vanemasse ikka jõuavad 
1-12-2020 Tallinn.

Nii palju pajunahkist (keerulise nimaga Cytidia salicina ) ei näe küll igal aastal. Enam-vähem sain nad pildile kuidagi ära mahutada.
26-10-2020 Stroomi mets.

Pisarseen
17-12-2019 Kloostrimetsa.

Stroomi mets
Sarvjas süsik.

Stroomi mets.

Üks erksavärviline kevadseen hakkas ka silma
Harilik karikseen.

Puidunui
10-10-2020 Pirita-Kose.

Radiaalvammikud on ka juba olemas
10.11.2015 Kose.

Võimalik, et kollane bisporell (Bisporella citrina).

Pääsküla raba.

Väike rohetiksik (Chlorociboria aeruginascens) . Paremal on valge, ka seen, määramata.
1-12-2020 Tallinn

Lõhislehik (Schizophyllum commune) altvaade

20-10-2022 Kloostrimetsa.

Maksak ehk rusuk (Fistulina hepatica) Kadrioru pargis 10-08-2023.
Kasvab tammede tüvedel ja juurtel.

Lehtersüldik
19-10-2020 Tallinn.

Olen aastate jooksul Kadrioru pargist igasuguseid seeni leidnud, aga tema leidmine oli täna hommikul esmakordne.Ja üldse elus esimene kord ! Kuhikmürkel ta pole, kurrel ka mitte, võibolla siis ümarmürkel ? ...ja neid oli suurem hulk...

Kadriorus - lillakas ebanahkis.

Pääskülas, Mägra tn. äärses metsas pildistasin need talipanellid.

Tõenäoliselt harjakas klavuliina. Kivimäe.

Radiaalvammik Phlebia radiata.

Kollane kõhrik vist 
8.11.2014 Lillepi park.

Pruun kõhrik Tremella foliacea
12-11-2020 Tallinn.

Mahe panell (Panellus mitis)
1-01-2023 Stroomi mets.

Ja tema on...lihtsalt üks omamoodi seen haavapuul
13-11-2020 Stroomi mets

Maksak e.rusuk (Fistulina hepatica) , kasvab tamme seest välja.
Kadriorus 6-09-2023

Kännuvammik ( phlebia tremellosa ) 18-10-2022 Stroomi metsas.

Sarvjas süsik (Xylaria hypoxylon)
14-08-2023 Tallinn, Lillepi mets.

Kuldvammik Pseudomerulius aureus
27-10-2020 Männiku.

Kloostrimetsas terve puutäis seeni. Ei tea, kust otsast läheneda, et võimalikult palju pildile mahutada. Nimepanekuga jään jänni, võibolla keegi servikute perekonnast.

Radiaalvammik austerserviku kaitsva tiiva all Maarjamäel 7.dets.2014.

Hall tõlvik ( Clavaria fumosa ), kasvab sarapuuse all Kadriorus.

Tõen. pikkjalg-helvell. 27-09-2023 Viimsi mets.

Lehterüdi (Tremiscus helvelloides)
27-09-2023 Viimsi ps. segamets.

Limak, poolseen-poolloom. Kas ta võib olla üsna noores eas stemonitis-fusca ?
21-09-2023 Stroomi mets.

Lilla tardliudik
20.10.2017 Maarjamäel

31-01-2020 Pääsküla rabas
Kõige enam sarnaneb ta sagarikuga.

Mulle tundmatu täna metsas Viimsi ps-l
31-01-2023

Kas nii mõnigi tundmatu muutus nüüd äratuntavaks? Ma küll ei eeldagi, et linnaametnikud või ehitusettevõtjad peaks suutma ära tunda seeni nagu mükoloogid tunnevad. Kui aga mingit ala ei tunne, on ju lihtne - tuleb kuulata asjatundjaid!? Lihtsamat loogikat on siiski koolides loodusõpetuse tundides õpetatud ja arvatavasti juba Siim Susi, IIA klassist, teab, et looduses on kõik seotud. Nii nagu igat püütüve ei tasu kiirustama ära korjama, sest teatavasti, mis on metsas kõikse elavam asi? Just, surnud puu! Sama lugu on ka lehe- ja okkakõduga ning kõige muuga. Seened on üks osa loodusriigis, kes aitab meil looduslikult puitu jm lagundada, tagades sellega rohkema huumuse, elukeskkonna putukatele jt ning võimaluse tärkamiseks uuele elule - jälle ja ikka uutel puudel. Kas sama võimaldab ka puude mahavõtmine, asfaldi, betooni, graniitkillustiku jm tegevus, mis loodusega hästi kokku ei sobi ja mille vajalikkus küll kohati möödapääsmatu, kuid, asi on ju mahtudes?