PALENQUE - MAIADE LINN - Marelle Kaelep
Ma veetsin see aasta pööripäeva Palenque arheoloogilises piirkonnas, kus paiknes üks suurimaid ja võimsamaid Maiade linnu. Enamus linnast on siiani veel peidus maapinna all kuna kui Maiade tsivilisatsioon sealt laiali läks, võttis dzungel selle üle. Hetkel on maapinna alt välja kaevatud arvatavasti vaid 2 protsenti kogu linnast kuid see, mis on juba nähtaval ning ka võimalik turistidel näha, on siiski imetlusväärne.
Koht ise juba õhkab hämmastavalt sellest rikkalikust elust, mida nad elasid. Ilma midagi teadmata võib tunda kuidas seal on hoitud elus midagi enamat kui vaid üks kõrgemalt arenenud ühiskondasid. Kuid olenemata nende teadmistest ja kosmilistest tarkustest, mis on meie ajastki veel ees, olid nad ka siiski inimesed.
Üks põhjuseid nende tsivilisatsiooni lõpu kohta seal on, et kuna nende elanike arv aina suurenes siis algas ka suurem puude mahavõtmine, mille tõttu hakkas kliima tugevalt muutuma - üks hetk olid peaaegu kõik puud nende piirkonnas maha võetud ning neid tabas kuum ja kuiv aeg, kus vihma ei tulnud väga pikalt. See sai neile ka saatuslikuks. Arvatavasti sealt algasid ka poliitilised vastuolud, kus seati kahtluse alla preestrid ja kuningad, kes olid ‘tavainimeste’ vahendajaks jumalaga - kui nad ei suutnud jumalatega suhelda, et nad neile vihma ja viljasid annaks siis seati kahtluse alla palju, millesse varem usuti. Sealt aga läksid nende teed laiali mööda Mesoameerikat. Muidugi lugusid sealt on palju, milles usutavasti on ka peidus palju tõde… kuid lood on vaid lood kui me neist midagi ei õpi. Kui aga õpime, pole need vaid lood - nad on teejuhid.
Mida see meie jaoks tähendada võiks?
Tegelikult on meil väga palju õppida minevikust, sest iga viga on justkui aardekast, kus peitub lahendus - võti elutervema eluni ja tõeliselt õitseva tulevikuni. Me oleme võimelised looma ühiskonda nagu ei eales varem - sellist, mis on kooskõlas looduse ja kõige elavaga ning tõeliselt toitev ja hoidev inimhingele arenemiseks ja kasvamiseks läbi rikkaliku kultuuri, kunsti ja suhete, nii omavahel kui ka looduse ja eluga. Eks me tegelikult sinna poole liigumegi kuid mul on tunne, et me siiski veel ei taju kui palju mõjutab üks elu meie tervet inimkonda. Kui me igaüks juba vaataks sügavamale ja õpiks enda vigadest - muudaks need tõeliseks taipamiseks - siis saaks hakata toimuma muutus, mis loob uut ega korda vaid vana. See algab raku tasandilt ning liigub edasi kosmiliste suurusteni. Kuid see toimub vaid siin ja läbi meie. Juba see, et taaskasutada ning tarbida vähem, tänada loodust ja elemente, muudab rohkem kui me suudame päriselt hoomata. Muutus saab päriselt alguse meist endist, see pole vaid ütlus.
Seega haaratud lugudesse, mida mu teejuht mulle mänguliselt ja põnevalt jutustas, viies mind seiklema läbi dzungli nagu Indiana Jones’id, juua vett allikast keset dzunglit, kuulata ja suhelda lindudega, märgata puid ja teada nende tervendavaid võimeid… ma õppisin palju ning see avas minu jaoks täiesti uue maailma ning minus tärkas sügav usk meisse kui inimestesse. Me oleme päriselt võimelised looma täiesti uut ühiskonda, mis ka päriselt toimiks ning toetaks meid kõiki. Kuid see on teadlik samm teadliku sammu järel, teadlik otsus teadliku otsuse järel. Hetk hetke haaval.
Minu usk aina suureneb ning ma tõesti näen, et me oleme selleks võimelised… kui me vaid usume endasse ja inimkonda. Iidsed ühiskonnad ei õpeta meid vaid enda õnnestumiste kaudu vaid paljuski enda ebaõnnestumiste kaudu - mõlemad on meile hetkel väga väärtuslikud.
Ning kuidagi tuleb see kõik kokku siin - kuidas elada nii, et ka loodus rõkkab meiega ühes? Kuidas elada austades kõike elavat? Kuidas elada nii, et me oleme elust nii küllastunud, et ei vaja enam tarbimist selleks, et endas seda tühimikku täita, mis tegelikkuses on vaid igatsus olla üks - ühenduses endaga, eluga ning teineteisega. Kõik algab sellest kui me suudame istuda ilma midagi tegemata ning tunda seda elust küllastumist - olla lihtsalt täidetud vaid olemisest ning leida, et selles ongi see, mida oleme endalegi teadmata otsinud.
Elusus - meie enda päris ja ehe elusus. Siit algab kõik. Sellega ühenduses oleme ühendunud kõigega.
See on siis osake minu pööripäeva kogemisest ja nägemisest, mida soovisin jagada. Sest uus, mitte vaid kõrgelt arenenud vaid ka sügavalt ühendunud, maailm on võimalik.
Koos uskudes on kõik aga veel võimalikum.
Juuni 2023.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar