Kas apteek on kadunud?
Pildil sissesõit Paunveresse. Luts keeraks vist hauas ringi kui teaks, milliseks kommertsiks on muutunud apteegid.
Euroapteegi juht Indrek Ild annab intevjuu.
Kuigi
seaduse jõustumiseni ehk siis tärminini 2020, on veel palju aega, on
apteegikettide juhid alustanud juba ennetavate tulelöökidega. Huvitav on
juba intervjuu algus, kus Indrek Ild mainib, et "... kui seadus
sellisel kujul jõusse jääb....". Sellest võib kaudselt välja lugeda
soovi, et nii ei jääks. Kas muretsetakse selle pärast, et inimeste
eluolu muutub halvemaks?
Konkurents on tihe. Kui palju üldse kasvuruumi on?
Apteekidevaheline
konkurents on väga tihe ja kasvuruumi on ainult konkureerides,
kelleltki turuosa ära võttes. Sellist tühja maad ei ole, kuhu oleks
lihtne teha apteek, mis ka tulu toodaks.
Me ei
tea, mis hakkab toimuma paari aasta pärast. Riik on vastu võtnud
seadused, kus on apteekide omanikele kehtestatud väga selged nõuded
(alates 2020. aastast peab apteegi omanikuks olema proviisor – toim),
mis meie hinnangul võib viia selleni, et mõne aasta pärast pannakse
umbes kolmveerand Eesti apteekidest kinni. See on väga suur oht nii kogu
riigi tervishoiusüsteemile kui ka rahva tervisele.
Väga
huvitav kui sellist küsimust isegi konkreetsemalt ei kommenteerita vaid
visatakse lihtsalt sõnad õhku. Muidugi, praegu ehk on vara põmmutama
hakata, küllap ka meediamogulitest apteekrid veel ootavad ja vaatavad.
Mine tea, tänase avaliku suurannetuse ilmsikstulekul grupi ärimeeste
poolt (3-lapselise tulevikupere nimel) võib muidugi vandenõuteooriana
välja käia ka selle, et küllap tulevikuski tehakse erakondadele
annetusi, suuri ikka ma mõtlen. Kui see muutub tasapisi "normiks"!? See
selleks.
Ometi
loeb sellest lühikesest lõigust üht-teist välja. Esiteks, üldjuhul
(just linnades), on apteegiäri üpriski kasumlik. Kohti, kuhu peale
eelmisi seadusemuudatusi nüüd apteeke saaks teha, pole tegelikult sugugi
nii vähe, kui Ild mõista annab. Teoreetiliselt võiks apteeke teha
murdu, eriti Tallinnas. Tulu toodaks? Ikka toodab. Iseasi, on KUI PALJU
toodaks. Ketiomanikud kindlasti loodavad iga apteegi pealt SUURT tulu,
proviisor võib üldiselt leppida ka reaalse tuluga, mis tagab normaalse
äraelamise tema perele, seda enam, et ühe apteegi puhul ei ole ju otsest
vajadust pidevalt investeerida uute apteekide avamisse, olemasolevate
sulgemisse, keti IT-süsteemide suuremahulisse täiendamisse jm. Piisab
OMA apteegist, mida siis jõudumööda ka arendatakse, sest üldiselt ei ole
eesmärk mitte AINULT raha teenida, vaid pigem teha oma ametialast tööd.
See on põhiline erinevus kettide ja proviisorite vahel. Tõsi, iga
proviisor ei pruugi olla ärimees, kuid küllap vähegi suurema apteegi
puhul saab vajadusel ka ärivaistuga inimese tööle võtta.
Me
ei tea, mis hakkab toimuma paari aasta pärast? Jah, oraaklid me ei ole,
keegi ei ole. Näe, isegi RE kukkus valitsusest välja kuigi nad arvasid,
et on seal veel kaua-kaua. Kuid mis siis peaks toimuma mõne aasta
pärast? Peaks ära kaduma vähemalt osaliselt konkurentsi tapmine ja
toimima peaks hakkama tervem konkurents. Selline, mida praegu ei ole.
Praeguste kettide juhtide lähenemine teemale on samasugune, nagu
marketite juhtidel, bussifirmadel või paljudel teistel ärimeestel -
võimalusel "keerata teisele käru" ja samas hädaldada, kuidas teised
teevad temale sama!
Miks aga peaks see seadus viima kolmveerandi apteekide sulgemiseni? Ja kui osa ka tuleb sulgeda, siis kas see on hea või halb?
Mis teenuseid võiks apteegis veel pakkuda, mida tänased seadused ei luba?
Võiks
olla kõikvõimalikud tervishoiuteenused, mis ei ole otseselt seotud
haiguse diagnoosimisega või spetsiifiliste raviprotseduuridega.
Lihtsamad tervishoiuteenused, mida praegu pakub pereõde
perearstikeskuses, võiksid olla ka apteekides kättesaadavad.
Tõenäoliselt toimuks sellisel juhul apteekide suurem spetsialiseerumine.
Võib-olla
oleksid Tallinnas apteegid sellised nagu täna, aga näiteks väiksemates
keskustes oleks võimalik meditsiiniteenuste kvaliteeti parandada, kui
apteegiteenuse saaks muude meditsiiniteenustega kokku koondada,
võib-olla juurde tuua perearstikeskuse. Praegu on väiksemates kohtades
raske toime tulla. Kliente on piiratud hulk ja see arv väheneb, aga
rendi- ja tööjõukulud ei erine Viljandis või Karksi-Nuias oluliselt.
Koostöö tervishoiuteenuste pakkumise vallas oleks kasulikum kui
konkureerimine. Väiksemas maakohas ei suuda perearstikeskus ega apteek
võib-olla täie koormusega töötada, aga kui teha koostööd – näiteks
pereõde saaks olla nii konsultant apteegis kui ka pereõde
perearstikeskuses –, oleks tulemus efektiivsem.
Seaduse
järgi ei tohi apteegi omanik olla teise tervishoiuasutuse omanik – kui
oled perearstikeskuse omanik, siis miks sa ei võiks olla osanik ka
apteegis? Kõik need piirangud seavad ohtu apteegiteenuse kättesaadavuse
suurematest keskustest eemal.
Ilmtingimata
ei pea ju tervishoiuasutuse omanik olema ka apteegi omanik? Praegu on
aega asju ümber vaadata, mõnigi aasta tagasi räägiti (RE jt)
maakohtades teenusekeskuste arendamise vajadusest, nagu muide ka
mobiilsete apteegiteenuste vajadusest. Tehtud selles vallas pole aga
midagi. Ometi saab isegi haldusreformi käigus üht-teist läbi mõelda,
näiteks väiksemates kohtades ühildada uue osavalla pindade loomine koos
teenusekeskusega, apteekidele ruumide rentimise võimalusega,
ühispeatuste taristu väljatöötamise ja muuga. Kui vaadata kasvõi
ühistranspordi parandamise nurga alt, siis ehk olekski aeg mõelda
sellele, et VÕIMALUSEL asuksid sellised asjad ühes kohas? Miks mitte ka
postipunkt ja muud teenused, mis maakohtades kipuvad kaduma, siduda
mingi muu teenusega sellessamas teenusekeskuses? Eestis on ju kombeks,
et igaüks teeb oma UUE ettevõtmise kuhugi, mõtlemata seostele!
Kas
minna ka tervishoiuasutuste puhul üle kapitaalselt eraettevõtlusele?
Kindlasti pole see vajalik, pigem peaks tervishoiteenused jääma igal
juhul riigi/KOV-i haldusalasse, nagu enamus muid võimalikke sonduvaid
teenuseid neissamus teenuskeskuses. Ning omanike küsimus ei ole kuidagi
ka takistuseks sellele, et keegi töötab poole kohaga apteegis ja poole
kohaga pereõena?
Mis on praegu Eesti apteekide peamised probleemid?
Eesti
apteekide kõige suuremad probleemid on seotud väga kiiresti kasvavate
tööjõukuludega ja paindumatu haridussüsteemiga: kui oled valinud
farmatseudi eriala, siis on see umbtee, sest võimalust edasi areneda
pole. Täna toodab litsentsivõimelisi proviisoreid üks kool Eestis ja
seda täistsükliga. Süsteem on jäik ja pikaajaline.
Teine väga suur probleem on ebakindel tulevik. Mil viisil hakkab apteegiturg välja nägema paari aasta pärast?
Mis Te arvate, mis paari aasta pärast juhtub?
Olles
nii värskelt valdkonnas sees, siis ma ei oska hetkel öelda. Kui seadus
peaks sellisel viisil kehtima jääma, siis ma kujutan ette, et
märkimisväärne osa apteekidest pannakse kinni. Apteegiteenuse valdkonnas
tekib defitsiit. Väljaspool suuri tõmbekeskusi saab seis olema
kriitiline. Apteekide juurdehindlused on reglementeeritud, aga rendihind
ja palgakulu on kasvamas. Apteegi püsikulud on üsna suured.
Väikestes
maakohtades on apteegi pidamine selgelt miinusega äri. Täna doteerime
kümmekonda apteeki, mis asuvad väikestes keskustes ainult sellepärast,
et olla oma ketiga seal kohal. Kui nüüd seadust ei muudeta, siis mina ei
näe küll ühtegi proviisorit, kes oleks valmis miinusega töötavat
ettevõtet kasvõi tasuta üle võtma, mis tähendab, et need pannakse kinni.
Tõrva, Räpina või Karksi-Nuia inimesed võivad oma apteegist lihtsalt
ilma jääda.
Siin ongi mitu koera maetud!
Esiteks,
teemal, et farmatseut saaks "pooltsükliga" proviisori ametile üle
minna, on arutelusid toimunud. Siiani on see aga ikka veel tegemata.
Samas ei tohiks see olla mingi probleem? Magistriõpingutena saaks
farmatseudi õppeperioodi ja taseme ju ikkagi reguleerida? Kui oleks
tõsine tahtmine? Muidugi ei ole praegune olukord normaalne.
Püsikulude
koha pealt on muidugi tegemist sisuliselt hämamisega. Ild mainib küll,
et rendihinnad ja palgakulud on kasvamas. Targu vaikib ta aga sellest,
et tulud sõltuvad suures osas just klientide arvust. Ja kui apteekidest
saab turul olema üleküllus, tähendabki see klientide arvu kahanemist
(apteegi, põrandapinna, vm suhtes). Ning just sinna üleküllusesse ehk
konkurentsi tapmisse viivad sektorit suuresti ketid ise! Järgmise
küsimuse vastuses mainib Ild ka seda, et apteeginduses on tegu väikese
kasumimarginaaliga. Kahjuks oleks aus vastus et tegelikult see nii ei
ole. Muidugi, ketiomanike jaoks tähendavad terminid "väike-suur" hoopis
muud kui tavakaupmehe (proviisori) jaoks. Mainitud netiapteegindus on
üks asi, mis üldjuhul võib olla vägagi kulukas ja kohati ka mõttetu. HEA
teenuse puhul eelistavad palmjud inimesed ikkagi konsulteerimist
APTEEGIS.
Jutt, et väiksemates
kohtades on apteegid miinuses, on samuti pigem hämamine. Jah, tulud ei
pruugi olla suured, kuid üldiselt saab hakkama. Vähegi suuremas kohas on
ellujäämisvõimalus alati olemas, väiksemates kohtades saab alati appi
tulla ka näiteks KOV ja sageli tulebki. Juba praegu. Päris väikestes
kohtades võib apteek kaduda, kuid selleski on muid põhjuseid. Samad,
mille tõttu kaovad postkontorid, pangaautomaadid jm. Kindlasti on siin
võimalusi ka midagi muuta, näiteks jätta seadusega alles võimalused luua
haruapteek või apteegipunkt. Kus ei pea ju töötama proviisor vaid
mõnevõrra väiksema palgaga (osalise tööajaga jm) farmatseut!? Kui aga
samas mõelda Ildi jutule Euroapteegi kohalolekust, siis tasub minna
vaatama Balti jaama apteegist (vahepeale jääb veel ka Kalamaja apteek)
mõnisada meetrit eemale Telliskivi Rimisse, siis enamasti võib näha seal
igavlevat apteekrit, samas kui mõnes Tallinna HEAS apteegis on
järjekorrad ka mitme kassa olemasolul. Mis effektiivsusest me siin
räägime, kui Euroapteek ise ei suuda või ei taha olla effektiivne?
Muidugi, siin on apteek veel ka Põhja Rimis. Miks? Räige alatäituvus on
neis apteekides!
Kas Karksi-Nuias võib apteek kaduda? Võib, kuid vaevalt, et nii juhtub. Pigem tõmbuvad linnades apteegid koomale, mis on suures osas igati õige tulemus. Loodetavasti ka suurtes kaubanduskeskustes, kus on praegugi sageli MITU apteeki. No see ei ole normaalne! Kui aga päris väiksematest kohtadest rääkida, siis tuleb vaadata hoopis teise pilguga. Riigi kohalolek on hoopis olulisem - kõige elementaarsem näide on hooldekodude jm sulgemine maakohtades. Nende, mis on sageli maa-apteekide üks olulisemaid kliente, olgu siis Toris või mujal. Ärimees sulgeb oma apteegi niikuini, rääkigu ta praegu "missioonitundest" või millest iganes. Ärimehe eesmärk ei ole hoolivus ega ligimesearmastus! Riigi ülesanne peaks aga olema märgata suuremat pilti. Sh vajadusel kasvõi apteegibusside toetamine.
Kas Karksi-Nuias võib apteek kaduda? Võib, kuid vaevalt, et nii juhtub. Pigem tõmbuvad linnades apteegid koomale, mis on suures osas igati õige tulemus. Loodetavasti ka suurtes kaubanduskeskustes, kus on praegugi sageli MITU apteeki. No see ei ole normaalne! Kui aga päris väiksematest kohtadest rääkida, siis tuleb vaadata hoopis teise pilguga. Riigi kohalolek on hoopis olulisem - kõige elementaarsem näide on hooldekodude jm sulgemine maakohtades. Nende, mis on sageli maa-apteekide üks olulisemaid kliente, olgu siis Toris või mujal. Ärimees sulgeb oma apteegi niikuini, rääkigu ta praegu "missioonitundest" või millest iganes. Ärimehe eesmärk ei ole hoolivus ega ligimesearmastus! Riigi ülesanne peaks aga olema märgata suuremat pilti. Sh vajadusel kasvõi apteegibusside toetamine.
Missugune on olukord töökäte leidmisega linnades ja maal?
See
on erakordselt keeruline. Kui mõni noor seda intervjuud loeb, siis ma
kinnitan, et praegu on apteekriamet kõige magusam amet, kus tööpakkumisi
on selgelt rohkem kui tööotsijaid. See on töötajatele kasulik, sest
palgad tõusevad. Kõik püüavad apteekreid üksteiselt üle osta ja see on
apteegiomanikele raske olukord.
Mis peaks proviisori- ja farmatseudiõppes muutuma?
Minu
meelest tuleks üle minna 3+2 süsteemile. Mõistlik on, et kui oled
kolmeaastase farmatseudi baasõppe kätte saanud ja mõne aasta töötanud,
saad otsustada, kas see valdkond pakub niipalju huvi, et liikuda edasi
apteegi juhtimisse. Ehk siis kõigepealt õpid ära töö apteegis, mille
eelduseks on ravimivaldkonna tundmine ja spetsiifika, ja sealt edasi
oleks järgmine samm juba proviisoriks õppimine, kus pead tundma rohkem
juriidikat, majandust ja õigusakte.
Kolmeaastast
baasharidust võiks saada mitmes koolis nii Tallinnas kui ka Tartus ja
proviisoriõpe, mis oleks võrreldav magistriõppega mõnes teises
valdkonnas, oleks Tartu ülikoolis. Tänane haridussüsteem ei ole eriti
paindlik, sest eksisteerivad hariduslikud umbteed, kust pole võimalik
edasi minna, vaid pead hakkama õppima otsast peale.
Jällegi, üheks põhjuseks on apteekide paljusus. Kas Ild ei mõista seda või ei taha mõista, jääb minu jaoks selgusetuks.
Haridusega koha pealt olen aga Ildiga põhimõtteliselt nõus.
Mis
edasi? Lähiaastatel asub apteegiseadust tulistava katjuusha rooli
kindlasti Postimees. Ja kogupaukudest ei saa kindlasti puudu olema.
Tõsi, enamasti on tegu paukpadrunitega, eesmärgiks on mitte kahju
tekitada ega tappa, vaid võimalikult massiivne rünnak.
****************
* Lugu algselt avaldatud siin http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2017/01/kas-apteek-on-kadunud-pildil-sissesoit.html
****************
* Lugu algselt avaldatud siin http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2017/01/kas-apteek-on-kadunud-pildil-sissesoit.html
Sisukas arutelu,aga millist muudatust seadus(t)es Neeme Sihv ikkagi pakub?
VastaKustutaTänud!
VastaKustutaTuleb jätkata apteegireformiga. See ongi peamine!
Kas ja kuidas kahe aastaga lood jätkunud? Nagu ennustasin ning oigi tol ajal tegu avapaukudega. Täna üritab Isamaa käituda avalikult ebaisamaalikult! Äärmiselt häiriv, aga eks tulemuseks ole ka madal populaarsus. Kuid tundub, et see ei sega!? Elatakse ühes päevas, mitte tulevikku vaadates? Peaasi, et on raha ja koht elus? Aga tulevik? Toetajad tagavad sooja koha ka siis kui püünelt kadunud?
VastaKustuta"Timeo Danaos et dona ferentes" kui kreeklaste asemel on ärimehed....
2019.
VastaKustutahttps://www.err.ee/897933/linnamae-suurannetus-isamaale-postimehe-soltumatust-ei-mojuta