Kõrvemaa.
Foto: Neeme Sihv
Jaanipäev.
Karl Pärn oli igas suhtes maksimalist, vähemalt metsaülema omailma raamides. Tal oli see ka väljakujunenud töö- ja sõprussuhteid arvestades lihtsam, kui paljudel teistel metsaülematel. Feliks Nõmmsalu, kunagine Läänemaa metsamajandi direktor, pikka aega ministri esimene asetäitja, oli suur jahinduse entusiast. See oli äärmiselt vajalik isikuomadus, mis aitas palju kaasa metsaministeeriumi heale käekäigule. Ta vedas sõber Karla juurde igasuguseid asjamehi, kes jahti tahtsid pidada. Siis sai ka oma soove edasi antud ja enamasti need ka täide läksid. Ta oli otsustanud toetada Karl Pärna soovi luua iseseisev Kullamaa Jahimajand peamiselt metskonna maade alusel. See tehtigi ära ja nüüd, peale Jäägrikoja valmimist hakati siia tooma ka Venemaa ja isegi välismaa külalisi. Karl Pärn oli ka esimene metsaülem, kes sai endale osta unistuste auto Volga GAZ 24. Ja mitte üks kord, vaid isegi kaks korda. Oli siis see õnnis päev, kui Karl oma esimese Volga kätte sai. See oli just jaanipäeva eelne aeg ja metsaülem tuli uhkelt oma uhke autoga Kullamaale. Jaanilaupäev tulemas ja naispere vaikselt lootmas, ehk viiakse seekord jaanitulele uue autoga. Jaanituld tehti traditsiooniliselt jõekäärus lasketiiru juures. Kuigi sinna oli metskonnast pool kilomeetrit, sõideti ka see ots alati metskonna vana gazikuga. Päev enne jaanilaupäeva ütles Karl, et sõidab korraks Torma ja Laiuse maile, oma kodukanti, sugulastele ja noorpõlvekamraadidele vaja ka uudis koju viia. Tagasi ilmus metsaülem nädala pärast. Ega ei tahtnud palju rääkida, kus ta oli või kuidas uudis vastu võeti. Igatahes esimene sõit oli tal otse hoiukassasse sularaha välja võtma. Liigud olid läinud nii kõvaks, et viimase sõidupäeva pidi ilma söömata olema, tuul puhus püksitaskuis. Siiski esimene asi, mida ta hoolitsevalt alluvatelt küsis oli see, et kuidas nad jaanitulele said ja kas keegi ikka viis? Kui kuulis, et keegi ei viinud ja jala tuli minna, ütles kahetsevalt: „Jala?! No on ikka inetu küll jala jaanitulele minna!“
****************************
Anton Hansen Tammsaare radadel
Kõrvemaa looduskaitseala avamiseks taastati Metsaministeeriumi poolt minister Heino Tedre isiklikul eestvedanisel Vargamäe talu. Sõitsime avamisele Kullamaa legendaarse metsaülema Karl Pärnaga. Selliseid ülevabariiklikke metsameeste kokkutulekuid korraldati siis igasuguste vähegi tähelepanu pälvivate sündmuste puhul. See aitas kaasa metsameeste ühtsustunde loomisele. Võib öelda, et vähemalt kõik Eesti metsaülemd tundsid üksteist. Metsatöötajate päevadel, raievõistlustel, noorte spetsialistide päevadel, mitmesuguste mälestusparkide istutamisel ja mitmetel muudel tähtpäevadel nagu Järvselja ja Luua aastapäevadel jne tulid kokku ka paljud peametsaülemad, peainsenerid, abimetsaülemad, insenerid, ka metsnikud. Seetõttu said paljud neistki ajapikku tuttavaks. Kui nimi läkski meelest, siis kohtumisel tundsid ikka kolleegi ära. Niisiis käisime ringi taastatud majapidamises ja selle ümber. Toas äratasid tähelepanu voodid, mis olid vaevalt 150 cm pikad, sellised kõrgete otstega. Pärn vaatas neid mõtlikult ja ütles: „Küll see elu oli ikka inetu sel ajal. Kuidas nad üldse sellises voodis......“ Niikaua, kui ta sobivaid sõnu otsis, tõttas kohe appi selgitusi jagav Iver Asarov, kes oli ühtlasi esimene Kõrvemaa looduskaitseala juhataja. „...Seksi tegid, tahtsid sa vist öelda? Tead siis tehti seda vanainimese asja kas lavatsil kasuka peal või rehetoa põrandal põhu peal, kus noorem või sulaserahvas sageli ka magas. Ja suvel sai seda teha lakas heinte peal või kasvõi aganikus. Ja parsil oli ka ruumi küll. Ja kui rukkivihud veel seal kuivamas olid, siis pühi pärast ainult põrandalt teri kokku!“ Pärn jäi mõttesse ja tüki aja pärast avaldas oma arvamuse: „Parsil..., no pidi siis ikka üle küla mürin olema.!
Kõrvemaa looduskaitseala avamiseks taastati Metsaministeeriumi poolt minister Heino Tedre isiklikul eestvedanisel Vargamäe talu. Sõitsime avamisele Kullamaa legendaarse metsaülema Karl Pärnaga. Selliseid ülevabariiklikke metsameeste kokkutulekuid korraldati siis igasuguste vähegi tähelepanu pälvivate sündmuste puhul. See aitas kaasa metsameeste ühtsustunde loomisele. Võib öelda, et vähemalt kõik Eesti metsaülemd tundsid üksteist. Metsatöötajate päevadel, raievõistlustel, noorte spetsialistide päevadel, mitmesuguste mälestusparkide istutamisel ja mitmetel muudel tähtpäevadel nagu Järvselja ja Luua aastapäevadel jne tulid kokku ka paljud peametsaülemad, peainsenerid, abimetsaülemad, insenerid, ka metsnikud. Seetõttu said paljud neistki ajapikku tuttavaks. Kui nimi läkski meelest, siis kohtumisel tundsid ikka kolleegi ära. Niisiis käisime ringi taastatud majapidamises ja selle ümber. Toas äratasid tähelepanu voodid, mis olid vaevalt 150 cm pikad, sellised kõrgete otstega. Pärn vaatas neid mõtlikult ja ütles: „Küll see elu oli ikka inetu sel ajal. Kuidas nad üldse sellises voodis......“ Niikaua, kui ta sobivaid sõnu otsis, tõttas kohe appi selgitusi jagav Iver Asarov, kes oli ühtlasi esimene Kõrvemaa looduskaitseala juhataja. „...Seksi tegid, tahtsid sa vist öelda? Tead siis tehti seda vanainimese asja kas lavatsil kasuka peal või rehetoa põrandal põhu peal, kus noorem või sulaserahvas sageli ka magas. Ja suvel sai seda teha lakas heinte peal või kasvõi aganikus. Ja parsil oli ka ruumi küll. Ja kui rukkivihud veel seal kuivamas olid, siis pühi pärast ainult põrandalt teri kokku!“ Pärn jäi mõttesse ja tüki aja pärast avaldas oma arvamuse: „Parsil..., no pidi siis ikka üle küla mürin olema.!
***************************
Katkendid raamatust "Läänlaste Lood".
UUS RAAMAT!
Raamatu „Läänlaste lood“ lühitutvustus
Raamatusse on kogutud mälestusi kogu vanalt Läänemaalt alates 20. saj. alguspäevilt kuni 21. saj. künniseni. Oma mälestusi jagavad kooliõpetajad, põllu- ja metsamehed, kalurid, insenerid, suurtalude peretütred, meierid, riigiametnikud , arst, akadeemikud, ülikoolide õppejõud, küüditatud ja suure sõja aegsed paadipõgenikud. Sarja esimese raamatu "Kullamaa mälestused" järg.
Raamat on võetud EV100 toimkonna poolt EV 100 sünnipäeva kingituste hulka ja selle trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Juttu on koolikorraldusest ja koolielust 30, 70 ja 100 aastat tagasi, inimsuhetest eesti külas tsaariaja lõpus, noores Eesti Wabariigis, suure sõja ja kolhooside ajal. Mälestusi on taluelust enne sõda, sõja ajal ja kolhooside loomisest läänerannikul ja mujal. Kolhooside algusaastaid on kirjeldatud kogu kaasneva omavoli, metsikuste ja grotesksusega vahetute kaasaelajate ja pealtnägijate poolt. Üksikasjalikult on kirjeldatud põgenemisi läände purjelaevadega Eesti läänerannikult. Mälestusi on metsavendade elust ja saatusest, Läänemaa kuulsatest leiutajatest, maanoorte tegemistest 1930tel, mitmest Läänemaa tuntud ühiskonnategelasest, Vabadussammaste taastamisest jm.
Mälestusi on kalurite elust ja tööst Läänemaa mandriosas ja Vormsil, metsameeste tegemistest ja juhtumistest , pidutsemistest ning eraelu salajasematest külgedest. Juttu on elust metsavahitalus 1950tel ja 60tel, õppimisest ja õpetamisest Luua metsatehnikumis, tudengite kohati üle võlli kippuvatest tükkidest, läänlaste juhtumitest Nõukogude Liidu ja maailmamerede avarustel, paljust muustki.
Lõpuosas on kultuuriloolisi mälestusi viimastest aastakümnetest.
Autoritest võiks mainida prof. Pille Kipparit, akadeemik Eduard Einmanni, dr. phil. Peeter Kaske, dr.phil. Ülo Erikut, dr. Urmas Suklest, prof. Valdemar Väli, Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliiget insener Abro Teemuskit, agronoom-ökonomisti Manivald Müüripeal`i, insener Mati Jetsi, koolijuhte Jaan Sihverit, Ferdinand Rajaveret, August Tarendit, Materjale on saadud veel akadeemik Mihkel Veidermalt, põllumajandusjuhilt Helgur Kaabelilt, metsainsener Ants Linnult, koduuurijalt Merike Ströömilt ja teistelt.
Raamatule anti EV 100 kingitustoimkonna poolt kingituse staatus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks.
Raamat on A4 formaadis, kõvade kaantega, maht 375 lk. Sisaldab ligi 250 ajaloolist fotot. Hind 15 eurot.
Raamat jaemüügile ei lähe, tellida saab ainult otse koostajalt Lembitu Twerdjanskilt e-posti letarang@gmail.com kaudu.
Piiratult on saada veel sarja esimene raamat „Kullamaa mälestused“, mis sisaldab samas mahus mälestusi ning ajaloolisi fotosid Läänemaalt.
Raamatu „Läänlaste lood“ lühitutvustus
Raamatusse on kogutud mälestusi kogu vanalt Läänemaalt alates 20. saj. alguspäevilt kuni 21. saj. künniseni. Oma mälestusi jagavad kooliõpetajad, põllu- ja metsamehed, kalurid, insenerid, suurtalude peretütred, meierid, riigiametnikud , arst, akadeemikud, ülikoolide õppejõud, küüditatud ja suure sõja aegsed paadipõgenikud. Sarja esimese raamatu "Kullamaa mälestused" järg.
Raamat on võetud EV100 toimkonna poolt EV 100 sünnipäeva kingituste hulka ja selle trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Juttu on koolikorraldusest ja koolielust 30, 70 ja 100 aastat tagasi, inimsuhetest eesti külas tsaariaja lõpus, noores Eesti Wabariigis, suure sõja ja kolhooside ajal. Mälestusi on taluelust enne sõda, sõja ajal ja kolhooside loomisest läänerannikul ja mujal. Kolhooside algusaastaid on kirjeldatud kogu kaasneva omavoli, metsikuste ja grotesksusega vahetute kaasaelajate ja pealtnägijate poolt. Üksikasjalikult on kirjeldatud põgenemisi läände purjelaevadega Eesti läänerannikult. Mälestusi on metsavendade elust ja saatusest, Läänemaa kuulsatest leiutajatest, maanoorte tegemistest 1930tel, mitmest Läänemaa tuntud ühiskonnategelasest, Vabadussammaste taastamisest jm.
Mälestusi on kalurite elust ja tööst Läänemaa mandriosas ja Vormsil, metsameeste tegemistest ja juhtumistest , pidutsemistest ning eraelu salajasematest külgedest. Juttu on elust metsavahitalus 1950tel ja 60tel, õppimisest ja õpetamisest Luua metsatehnikumis, tudengite kohati üle võlli kippuvatest tükkidest, läänlaste juhtumitest Nõukogude Liidu ja maailmamerede avarustel, paljust muustki.
Lõpuosas on kultuuriloolisi mälestusi viimastest aastakümnetest.
Autoritest võiks mainida prof. Pille Kipparit, akadeemik Eduard Einmanni, dr. phil. Peeter Kaske, dr.phil. Ülo Erikut, dr. Urmas Suklest, prof. Valdemar Väli, Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliiget insener Abro Teemuskit, agronoom-ökonomisti Manivald Müüripeal`i, insener Mati Jetsi, koolijuhte Jaan Sihverit, Ferdinand Rajaveret, August Tarendit, Materjale on saadud veel akadeemik Mihkel Veidermalt, põllumajandusjuhilt Helgur Kaabelilt, metsainsener Ants Linnult, koduuurijalt Merike Ströömilt ja teistelt.
Raamatule anti EV 100 kingitustoimkonna poolt kingituse staatus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks.
Raamat on A4 formaadis, kõvade kaantega, maht 375 lk. Sisaldab ligi 250 ajaloolist fotot. Hind 15 eurot.
Raamat jaemüügile ei lähe, tellida saab ainult otse koostajalt Lembitu Twerdjanskilt e-posti letarang@gmail.com kaudu.
Piiratult on saada veel sarja esimene raamat „Kullamaa mälestused“, mis sisaldab samas mahus mälestusi ning ajaloolisi fotosid Läänemaalt.
Lembitu Twerdianski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar