Foto: Neeme Sihv
ARB: Rail Balticu Nabala trasside
kohta levitatakse valefakte
Pressiteade
6.
oktoober 2015
Rail
Balticu juhtkomitee tegi teatavaks RB trassieelistuse 7. juulil 2014. Sellest
hoolimata on rahandusminister Sven Sester (IRL) ja keskkonnaminister Marko
Pomerants (IRL) soovitanud tagasi pöörduda Nabalat läbiva trassialternatiivi
juurde. Seejuures on
meedias kajastatud mitmeid väljaütlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile
tagasi toomise eesmärk on kokku hoida kümneid miljoneid eurosid maksumaksja
raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib tähelepanu,
et keskkonnaministeeriumil on olemas värsked uurimistulemused, sest
Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril
2014.
Kodanikuliikumine
ARB juhib veel tähelepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud
teisigi valeväiteid.
1. Nabala trass ei ole lühim
Läbi Nabala kulgeva rööbasteede kogupikkus on ligikaudu 68
km, praeguse “eelistatud” trassi kogupikkus on 66 km. Kõige lühem ja pikaajaliselt
seetõttu kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt mööda olemasolevat
raudteekoridori kulgev trass 12A läbi Liiva ja Männiku kuni Sakuni
ja sealt edasi mööda trassi 16B, mille kogupikkus on 61 km, mis on 5 km lühem kui
eelistatud trass.
Siinkohal
tõstatab ARB küsimuse: Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis kõige
lühemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja
mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused?
3. Nabala trasside mõjualas elab
samaväärne arv inimesi
Vastavalt trasside võrdlustulemustele on
likvideeritavate hoonete arv Nabala
trassil viis hoonet ja praegu eelistatud trassil seitse hoonet. Nabala
trass möödub Lagedilt ja Vaidast, kus elab ca 1800 inimest.
Ainuüksi Rae vallas Nabala trassi mõjualas elab üle 2000 inimese.
4. Trassi maksumus
tekitab segadust
Trasside maksumusi hinnates tuleb arvestada, et
ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ca 360 miljonit eurot ainult juhul, kui
kaubaveoharu läheb Muuga sadamasse läbi Rebala muinuskaitseala. Kui
kaubaveoharu läheb Muugale läbi Iru sõlme, nagu praegu eelistatud trassi
korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljonit eurot. Nabala trassi puhul pole senistes kalkulatsioonides
üldsegi arvestatud tulevase Tallinn-Helsinki tunneli suudme asukohaga, mis veel
märkimisväärselt tõstab selle trassi maksumust.
Kodanikuühendus ARB on
seisukohal, et niivõrd suure ja maksumaksjale
kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema
analüüsidele ning arvestama samuti regionaalse mõõtmega, luues eeldused kohaliku transpordi väljaarendamiseks samal
taristul.
ARB
kontaktisik:
Liivi
Tamm
Mob
51 07011
Facebook:
Avalikult Rail Balticust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar