GEOLOOGI ELUKUTSEST LÄBI AJAPEEGLI - Pilte Helle Perensilt.

 

Stromatopoor väikese kristalliga. Pikilõige puursüdamikust Tagamõisa poolsaarelt Saaremaalt.

Helle Perensi fotod ja tekst.

Eestimaa Kivid & Geoloogia facebooki grupi loomisel lootsin väga, et selle põneva maailma huvilisi leidub palju. Ja nii ka juhtus. Kõige selle juures olulisimateks väärtusteks on asjatundjate pildid, selgitused ja vastused huviliste küsimustele. Helle Perens on selleks panustanud väga palju oma aega ja vaeva. Ja nii on tore näha mitte ainult kive, mis iseenesest väga erilised ja ilusad, aga ka sellel alal erineva nurga alt tegelevaid inimesi.
(Neeme Sihv)

Fossiile Kihelkonna vallast. Meriliilia Undvast Jaagarahu lademest. Näha on pähik ja lülilised varred. "Meriliiliate tihnikud" ümbritsesid Jaagarahu ealisi väikesi riffimoodustusi Lääne-Saaremaa aladel.

Paide näituse (2018 tegijad (vasakult): Ain Aasa-hobigeoloog, Triin Sameli Porkuni Paemuuseumist, emeriitprofessor Rein Einasto, Helle Perens, Ehalill Halliste, Margus Rebane, Beata Vessart, Tiiu Saarist (Paide Kultuurimaja). Puudub ehtekunstnik Raili Vinn.

Rein Einasto tutvustamas Lasnamäe ehituspaekivi murdmiskihte. Paides, 2018.

Beata Vessart tutvustab oma paekivi motiividega tekstiili komplekti "Paekivi ilu hoieldes". Paide 2018

Helle Perens tutvustab oma kivikollektsiooni, Paide 2018

Triin Sameli töö: Ellen Niidu mälestuseks rõngaspaele kantud tema luuletus "Paekivilaul".

Öökull. Kompa kahest puursüdamiku lõikest. Tagamõisa.

Stromatopoorlubjakivi. Ristlõige puursüdamikust Tagamõisast. Sealsed lubjakivid äratavad tähelepanu oma mustade ja muidu tumedate toonidega.

Sõbralt sõbrale. Fotokompositsioon mustade stromadega lubjakivist ja Kaarma "gasellist" (päike). Viimane on Kaarma murru lubjakivi kommertsnimetus

Paekivist taluhooned Tagaranna külas Saaremaal. Avanevad Jaani lademe lubjakivid ja mergel.

Metsküla ilukivi (stromatopoorlubjakivi) Saaremaalt. 1927. aastal Saaremaa paemurde uurinud Artur Luha andmeill taheti 19. sajandil Metsküla lubjakivi viia Peterburi viimistluskiviks, kuid otsus jäi katki majanduslikel põhjustel. Metskülas on säilinud vanad paemurrud. Tänapäeva ilunautlejad võiksid selle kivi kasutusele võtta.

Metsküla ilukiviga ehe on nahakunstnik Ivi Laasi loodud.

Bretšalaadne stromatopoor-korall-lubjakivi, kerogeenne. Veidi naftat ka. Silur.

Vasalemma loss, 19. s lõpp. Hubert Matve: " "Hoone on ehitet Vasalemma "marmorist ", ära on kasutet kõik selles materjalis kivitahuja jaoks peituvad võimalused"". Vasalemma "marmor" on üks meie parimatest ehituspae erimitest, mis kasutusel juba keskajast.

Kivitööstuse poolt välja praagitud Vasalemma "marmori" plaat on geoloogi jaoks väga õnnestunud. "Marmor" on ümbriskivimiks rifimoodustistele, millest väike osa ongi jäänud plaadi keskele. Rifis on palju karbonaatset muda, sammalloomi, okasnahksete osi, vetikaid.

Hingede aeg. Ungru lubjakivist ristid Ridala kirikuaias, 19. s. Eesti paeerimitest on see üks parimaid hauatähisteks. Ridala, 2009.

Dolomiidistunud rõngaspaas e borealislubjakivi Atla vanast paemurrust Raplamaal.

Brahhiopoodiderikas lubjakivi vahekiht Ohesaare lademes.

Elurikkus Hilis-Siluris Kuressaare eal (Kuressaare lademe moodustumise ajal), umbes 423 miljonit aastat tagasi. Tegemist oli arvatavasti šelfimerega.

Lihvitud sõrmuspaas Kaugatoma pangalt. Ülem-Silur, Kaugatoma lade, u 420 miljonit aastat. Sõrmused – meriliilia, võimalik et Crotalocrinites rugosuse, varrelülid.

Narva Aleksandri kirik (1884) peale restaureerimist. Kahju, et ei leitud võimalust seda teha kohaliku värvika kiviga. Kasutati hoopiski Lasnamäe lademe lubjakivi Tallinna lähistelt.

Meenutusi geoloogia päevilt. Nii kirjeldati puursüdamikke. Kui tekkis töötõrge, tuli turgutada.

Rohkem juba:

https://www.facebook.com/groups/670916249643501

****************************************

Netilehe sisukord:

https://vabaajaleht.blogspot.com/2022/04/vaba-eestimaa-ajaleht-artiklite.html