reede, 6. märts 2015

MIKS VARASTATAKSE MEIE HÄÄLED - Malle Pärn.


Foto: Neeme Sihv

MIKS VARASTATAKSE MEIE HÄÄLED?

On olemas loodusseadused, mida inimene ei saa muuta. Nendele tuleb alluda, kui me tahame siin maailmas elada. Me oleme osa selle maailma elavast loodusest. Ja looduses on seadused, reeglid, mis reguleerivad, panevad paika ühiselu süsteemi, meie omavahelised suhted, ja suhted ka nii-öelda eluta loodusega. Kõik, kogu loodus on selle Looja kaitse all. Loodusseadused on muutumatud, need on sellesse maailma sisse kodeeritud.

Ent inimesed loovad ka ise seadusi. Kunagi tehti need seadused, lähtudes olemasolevatest, nii-öelda Jumala seadustest, mis olid Pühakirjas. Nüüd tehakse neid seadusi järjest rohkem oma tahtmist mööda, väga sageli üldse mitte arvestades looduse või loomuse seadustega.

Meie valimisseadus on vigane, koguni mitmes suhtes. Üle kahekümne aasta on meie poliitikud ikka sellesama seaduse järgi ennast Toompeale valinud, ehkki nendest vigadest on kogu aeg juttu olnud.

Need, keda nii-öelda valitakse, on rahul, aga valijad ei ole rahul. Sest nemad tahavad, et seal oleksid inimesed, keda nemad on valinud. Mitte need, keda partei valib, või kes ISE on ise sinna nimekirja etteotsa trüginud. Meil ei ole enam ammu mingit valimist. Meil on trügimine.

Jah, parteid otsustavad, kes pääseb Toompeale. Ent ikkagi soovitan ma inimestel valida seda kandidaati, keda tahaks valida, kes tundub piisavalt usaldusväärne ja vääriline, et tema kätte võiks usaldada oma elu korraldamise. See annab nii temale kui ta parteile sõnumi, näitab neile, kes nende nimekirjades tegelikult on need, kes peaksid olema nimekirja eesotsas, keda rahvas tahaks Toompeal näha.

Ja muidugi tuleks protestida. Miks varastatakse meie hääled ja antakse edasi nendele, keda me EI OLE valinud? Valija hääl peab kuuluma sellele, kellele ta selle andis. Kuni meil selles suhtes ausust ei ole, seni ei ole me üldse mingi demokraatlik riik. Ja miks visatakse prügikasti need tuhanded hääled, mis läksid inimesele, kelle partei ei ületanud “künnist”?

Miks meil üldse on vaja võimu pärast kakelda? Võim ei ole mingi väärtus, võim on ju tegelikult vastutus! Isegi see, kes ei vastuta (nagu meie poliitikud, enamasti), vastutab tegelikkuses ometi. Kalambuur, jah? Tark saab aru. Igaüks meist vastutab kõigi oma mõtete, sõnade ja tegude eest. Rumal on see, kes seda ei mõista, ent ka rumalus võib olla inimesele karistuseks selle eest, et ta pole vastutanud. Inimene kujundab oma mõtete ja tegevusega oma elu.

Minu  meelest demokraatia ei ole võitlus võimu pärast, vaid kõikide ühiskonnaliikmete parimate omaduste ärakasutamine ühiste eesmärkide saavutamisel. Üheskoos, ilma kaklemiseta, ilma halvustamiseta, liikumine ühiste eesmärkide poole, kus igaüks annab ühistegevuse heaks oma anded, tarkuse, hoolivuse, kaastunde, ja kõik muud head inimlikud omadused.

Tõsi on see, et demokraatia tegelikuks toimimiseks on vaja väga teadlikke, arukaid, ausaid ja vastutustundlikke riigikodanikke. Meie kodanikuühiskond on üsna väljaarenemata, seda pole soovitudki välja arendada, sest siis ei saaks parteid ja rahamagnaadid oma tahtmist teha.

MALLE PÄRN
veebruar, 2015

5 kommentaari:

  1. AITÄH ,Malle !
    Hea artikkel ! Valimisüsteem vajab üldse ümbet vaatamist ja --tegemist rahvale vastuvõtlikumaks ..arusaadavamaks jne..

    VastaKustuta
  2. Aga miks te ei käi välja siis oma ettepanekuid valimisssüsteemi muutmiseks? Kasvõi siinsamas artiklis - mitte ühtegi ettepanekut! Milleks seda siis üldse kirjutada, viriseda oskab igaüks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere, anonüümne. Ma ei tea, mis on teie kommentaari eesmärk, ilmselt lihtsalt halvustada autrit, sest ta pole rahul meie hangunud poliitikaga. Seletage, miks mina pean tegema TASUTA nende inimeste tööd, kellele meie (ka mina!) maksame KÕRGET palka selle eest, et nad Eesti riiki ehitaksid selliselt, et see OMA rahva jaoks oleks hea ja armas KODU, ja selle eest, et nad hoolitseksid meie rahva tuleviku ja järgmiste põlvkondade eest! Mitte ükski neist ei ole minu poole pöördunud, et minult küsida, missugused on minu ettepanekud – kui ma olen kirjutanud, et minu arvates meie süsteem ei tööta nii nagu see peaks töötama. Neile ei lähe see korda, neid ei huvita, mida arvab rahvas nende tegevusest, sest nad ise arvavad, et on teinud head tööd. Jah, ongi: nendel on ju hea elu. Aga rahvas pole rahul, ja inimesed põgenevad kodumaalt. SEE on reaalsus. Lapsi ei sünni. SEE on reaalsus. Miks nad võtavad palka, kui nad ei tee tööd? Otsene vastus: kas pole see juba ettepanek, et riigikogus peaks olema inimesed, keda rahvas on sinna valinud? Tsiteerin: "Valija hääl peab kuuluma sellele, kellele ta selle andis." Alguseks oleks see hea küllalt. Muide, kriitika EI OLE virisemine. Uurige natuke eesti keelt.

      Kustuta
    2. Ma ei usugi, et igas artiklis peab olema ettepanekud. Seda enam, et ettepanek muutmiseks on juba olemas:
      http://www.ekre.ee/ekreprogramm/programm/riik-ja-valitsemine/
      Küsimus on asjade nägemises ja artikli autor näeb!
      Kuidas täpselt valimisseadus ümber teha on juba arutelude küsimus. Ja arutelud peavad minu arvates toimuma reaalse kodanike kaasamisega, mitte linnukese jaoks nagu seda on Arvamusfestival, Rail Baltica vm, kus kaasatakse, aga mitte millestki õppust ei võeta!

      Kustuta
    3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta