Fotod netist.
Milline on muusika roll mürareostuse tekkes?
Tänapäeval, mil päevakorras prügisorteerimine keskkonna saastekoormuse vähendamiseks, ei aduta sageli üht teist reostuse vormi – müra. Viimasel ajal on Euroopa Liidus küll hakatud suuremat tähelepanu pöörama vajadusele vähendada tööstuslikku müra, aga olme-, teenindus- ja meelelahutussfääris puutume selle saasteliigi – „kõrvulukustava muusikaga´“ – sageli kokku.
Väikese
lapse vanemana olen viibinud lasteüritustel, kus detsibellid on olnud kruvitud
üsna kõrgele, ja ma pole kindel, et ei ületatud lubatud norme.
Taolises
olukorras tekib küsimus, kas taustaks mõeldud muusika peab tõesti luust ja
lihast läbi tungima? Ajal, mil on tekkinud vaikusedefitsiit – vaikusest on
saanud loodusvara – peaksid ürituste korraldajad (ja ehk ka need lapsevanemad,
kes valju helitaustaga lepivad) kaaluma riske, mida tekitab laste kuulmisele
või tervisele üldse, aga ka sotsiaalsele käitumisele, vali muusika.
Tänapäeval,
mil müratase on võrreldes 1980. aastatega kolm korda kõrgem, näitab
kuulmiskahjustuste arv tõusutendentsi. Prantsusmaal näiteks kannatab
kuulmishäirete all iga viies teismeline.
See
on mõtlemapanev fakt, eriti kuna USA Bostoni lastehaigla audioloogi Brian
Fligori sõnul „müratekkeline kuulmiskahjustus areneb nii aeglaselt ja
salakavalalt, et sellest on raske aru saada, enne kui on juba liiga hilja.”
Allpool
toon ära helitugevuse tabeli ja räägin lähemalt sellest, kuidas reageerib kõrv
tugevatele helidele ja neid talub.
Talutava
müra ülempiiriks peetakse pidevat mürataset 65 dB. Tervisele otseselt kahjulik
on aga kestev müra tugevusega üle 85 dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse
riskipiiriks peetakse 130–140 dB tugevusega müra.
Kuidas mõjutavad kõrva tugevad helid?
Väga
tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib
puruneda trummikile. Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile
kaua liiga suures ulatuses, mistõttu selle elastsus väheneb ja kuulmine
nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Pikema aja
jooksul kahjustavad väga tugevad helid kuulmisrakke, mille tagajärjel inimene
enam hästi ei kuule.
Kuulmiselundi
ja kesknärvisüsteemi kaudu mõjutab müra kõiki inimese elundsüsteeme ning
elundeid. Peamiselt kaevatakse selle tagajärjel väsimust, peavalu, keskendumis-
ja töövõime halvenemist ning unehäireid.
Kuidas aru saada, et muusika on liiga vali?
Üldised ohumärgid
•
Lärmist või valjust muusikast tingitud vilin või sumin kõrvades mürakeskkonnas
või sealt väljumisel.
•
Summutatud kuulmine või moonutatud helide tajumine.
•
Raskused kõnest arusaamisega, eriti rahvarohkes paigas.
•
Tunne nagu oleks pea paks ja vatti täis.
•
Valu kõrvas (pole tavaliselt esimene ohumärk).
Ettepanekud muusikaga seotud müra taseme vähendamiseks
•
Tasuta kõrvaklappide jagamine üritustel.
•
Akustika- ja helitehnikaalase koolituse laiendamine. (Ainult kõrva järgi ei saa
otsustada helitugevuse üle. Näiteks on raske vahet teha muusikal helitugevusega
85 dB või 100 dB. Samas on viimase kahjustav mõju esimesega võrreldes lausa 32
korda suurem.)
•
Meetmete rakendamine kohaliku omavalitsuse poolt üldise mürataseme
alandamiseks.
Päev
läbi taustaks mängiva raadio, teleka või maki sumin pole parim viis, kuidas
väikelapsest mõistlik muusikatarbija või vastutustundlik muusikategija
kujundada. Lapsi tuleks õpetada muusikat normaalsel helitugevusel kuulama ja
vajadusel ka kõrvaklappe kasutama.
Peaksime
uues põlvkonnas juba maast madalast kasvatama austavat suhtumist ümbritsevasse,
õpetama neid kuulama vaikust ja seeläbi ülesehitavalt ka iseennast, kaasinimesi
ning loodust.
Internetimaterjalide
ja isiklike tähelepanekute põhjal murelik lapsevanem
MAIE LUUS
HELITUGEVUSE TABEL
Helitugevus Näide elust
0
dB
20
dB väga vaikne sosin
45
dB vaikse inimese hääl
60
dB keskmise tugevusega
inimhääl
70
dB karjumine
80
dB mootorratas tänaval
90
dB suruõhuhaamer
100–120
dB vabaõhu rokk-kontsert
120–140
dB reaktiivlennuki mootor 200 m
kaugusel
(Ilmunud
varem ajalehes Helme-Tõrva Elus 2008. aastal, kui autoril oli väikelaps).
Teemat võiks edasi arendada, käsitledes, kuidas „muusikamüra“ kui selline ohustab nt meie koduloomade psüühikat, aga ka üldisemalt looduskeskkonda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar