neljapäev, 7. mai 2015

MTÜ MEIELA PÖÖRDUMINE. - Silja Suija.


Nõnoval 1 juuli talgud. Puuetega laste küla puhastamine 10 a vanusest võsast. Sääsed ja kuumus. Saaks see projekt ükskord tõesti teoks....


Lgp. Tööhõiveminister ja Sotsiaalminister

Seoses saabuva Töövõimereformiga oleme meie, Võrumaa MTÜ Toetuskeskus Meiela juhatuse liikmed, mures ja skeptilised praeguste töövõimetute tööle rakendamise võimaluste suhtes. Meie maakonnas on hetkel olev töötuse protsent tavainimese seas 10%-12% , siia sisse pole arvestatud , et maakonnast lahkub ca 300 inimest aastas mujale tööle, enamjaolt on lahkujateks noored pered. Suuremad töötõmbekeskused, mis asuvad linnades, vähendavad samuti meie elanike arvu.
Kui Eestis on 215 omavalitsust kuhu on jäänud enamjaolt elama vähem kui 2000 inimest, neist enamus on eakad ja töövõimetuspensionärid. Töökohtade puudumise tõttu ongi väikevaldades peamiseks tööandjaks jäänud vallavalitsus. Meie Võrumaa inimesed koostöös linna ja maavalitsusega oleme leidnud lahenduse, mis aitaks kaasa töövõimetuid tööle saamisel.

Aastast alates 2009 oleme järjekindlalt ja jätkusuutlikult tegelenud MTÜ Toetuskeskus Meiela projekteerimisega ja kaitstud töökeskkonna loomisega. Jätkuvalt on saanud meile takistuseks bürokraatia ja kohaliku võimu poliitiline vahetus. Meiela lahenduse näol hakkaksid töövõimelised inimesed 49 hektari suurusel maa-alal tegelema taimekasvatusega, tooraine tootmisega toitlustusasutustele (näit. maitsetaimed, erinevad lehtsalatid jmt). Hetkel on pea 40 noort üle maakonna järjekorras Meiela kogukonda/külla. Nad ootavad kodus vanemate juures küla valmimist ja seda, et nad saaksid sinna elama kolida.

Oleme olukorras, kus puue toodab järgmist puuet (noort puudega inimest kodus hooldav vanem kaotab oma tervise ja ka temal väheneb töövõimekus oluliselt) selle asemel, et lahendust leida. Oleme läbi viinud turuuuringu, kus uurisime inimeste valmidust osta puuetega inimeste poolt kasvatatud taimi ja istikuid ja ka valmis toorainet. 200 vastanu seast üks polnud valmis ostma eesmärgiga toetada nende inimeste tegevust ja tööd. Oleme teadlikud, et  töövõimereformile on plaanitud Eestisse nn euroraha, millest kulutatakse 2020 aastani 100 miljonit eurot.  Olles suhelnud meie Töötukassa spetsialistidega ja teades Võrumaa tööpuudust on nii mõnigi spetsialist jäänud nõutuks küsimuse eest, kust tekivad töökohad? Eelmisel suvel külastas meid praegune peaminister Taavi Rõivas, ka tema viitas sellele, et Võrumaa on kaardistamata koht, mis on puudulik oma teenuste ja kaitstud töökeskkonna poolest. 

Need lapsed, noored on natukene teistmoodi, tänavapildis neid iga päev ei kohta.Küll aga mõnedel neist on on omad peidetud anded ja nad on sõbralikud ning neile väga meeldib kui nendega tegeletakse. Vaimupuuetega noorte suhtlemis laager, Roosisaarel.


Tänu   kohaliku omavalitsuse võimuvahetusele oleme saanud väga hea toeajaskonna Meiela tegevustesse linnapea ja uue võimu näol. Meie mõte on kergendada kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete olukorda, luues töökohti, kasvatades kohalikku majandust ja vähendades inimeste vaesust ning kõrvale jäämist ühiskonnaelust.  Nagu ikka, on iga projekti elluviimiseks vajalikud investeeringud. Seetõttu pöördumegi teie poole mõttega, et kas on tõesti vajalik  Võrumaal elava 3668 inimese ümberhindamist, luues sellega vaid töökohti ümberhindajatele? Sama hästi, või isegi paremini, saaks selle protsessi korraldada kohaliku  töötukassa poolt iga indiviidi üksikjuhtumisse süvenedes ning arvestades rohkem tema sotsiaalset tausta. 2-aasta jooksul on see võimalik samade olemasolevate vahenditega  ära määratleda või uuesti ümber vaadata, küsides inimestelt endilt millest on neil puudust.

Hindame seda, et Töötukassa püüab korraldada koolitusi ja tööharjutusi, tööklubisid pikaajalistele töötutele. Paraku on aga väga suur osa sellest Võrumaa sihtgrupist sellised, kelle kohta võime julgelt väita, et need inimesed ei lähe mitte kunagi tööle. Ka see pole lahendus, kui Töötukassa lõpetab nende töötustaatuse. See toob omakorda kaasa kohustuse tagada sellise inimese esmane kaitse ja esmavajalik elus toimetulekuks kohalikule omavalitsusele. See pole aga omakorda võimalik kohalikul omavalitsuse, kelle elanikest suurema osa moodustavad vanaduspensionärid, töövõimetud või töötud.

Meiela-laadsed keskused oleksid omalt poolt võimalus pikaajalistele ja multiprobleemsetele inimestele vajalike oskuste õpetamisel Kuna neil puudub harjumus ja soov käia tööl, siis juhendamise, suunamise ja kaitstud tööga on võimalik suuremal määral nende inimeste töövõimet hakata tõstma. Kui on olemas võimalused viia läbi laias valikus tegevusi (milleks on taas vajalikud investeeringud), siis tublide juhendajate suunamisel on võimalik (kuigi see on väga pikaajaline protsess) neid inimesi motiveerida midagi tegema suurem kui praegusel kujul kavandatav reform.


Lootma jäädes positiivsele lahendusele:

MTÜ Meiela juhatuse liikmed, 
Võru Linnavalitsus, 
Võrumaa Arenguagentuur,. 
Võru Maavalitsus.  

Juuni, 2014.
Fotod: Silja Suija.

Meiela.
http://www.meiela.ee/


Kui peaksin saama kommentaare erakondadelt, lisan need siia. Loomulikult oodatud ka lugejate kommentaarid. Neeme.

********************************************

Toimetaja märkus.
15. 05. 2015.

Sain vaid ühe vastuse inimeselt, kes tõenäoliselt mõistab teemat. 6 erakonda pole siiani vastanud, hoolimata sellest, et saatsin korduva kirja, küsides, kas vastamatajätmine näitab ükskõiksust.... kas näitab, on juba iga lugeja otsustada!
Omalt poolt võin vaid lisada, et kui puuetega inimesed saavad olla sellistes "külades" koos, on nende elu ka juba selles mõttes rõõmsam, et sõbrad on kõrval. Seda olen tajunud ka mõneski kohas, kus selle asjaga olen kokku puutunud.
Neeme

Pmst on see analoog nõuka aegsele Pimedate Ühingu töötubadele, kus harju ja kõike muud

valmistati. Kõik uus on äraunustatud või ärapõlatud vana. Ja uudses kuues tähendakski 

see seda, et riik tuleks appi puuetega inimeste jaoks sellise kollektiivse ja organiseeritud 

töökohtade loomisele, mitte hajutada see umbmäärasele tööandjate kaudu tulevatele 

võimalustele. Kellel nagunii puuduvad võimalused ja vahendid ja seetõttu tahe neid tööle 

võtta. Ega puudega inimese töölevõtt pole tänapäeva tingimustes naljaasi, sa pead talle 

tema võimetele vastava töö leidma, töökoha tema puudega vastavusse viima, vaat et 

transpordi organiseerima ja seetõttu on see idee juba eos nulltulemusega. Meiela idee ongi 

seetõttu väga hea ja oleks ka toimiv, sest selle taga on rohujuure tasandil inimesed, kes ka 

tegelikult teavad, miks ja kuidas nad seda teevad. Praegune ülalt-alla suunatud reform ei 

toeta seda ettevõtmist nagunii, see kohaliku omavalitsuse nn. suurenenud toetus, mida 

Silja märgib, on ka tegelikkuses asendustegevus. Ma ei oska rohkem seda teemat lahata,  

kui minu teha oleks, suunakski selle puuetega inimeste hõive sellistesse vormidesse, nagu 

Meiela projekt, siis saaks asjast ka tõepoolest asja. Aga pole minu teha kahjuks.


Helle-Moonika Helme

*******

18. 05. 2015. Vastus Keskerakonnalt.

Mis puudutab MTÜ Meiela pöördumist, siis tegemist on äärmiselt tõsise ja aktuaalse teemaga. Keskerakonna fraktsiooni liikmed Riigikogus võtsid töövõimereformi teemal aktiivselt sõna ning fraktsioon tegi ka ettepaneku selle menetlemine katkestada. Fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas toona, et valest otsast alustatud reform ei saa jõuda hea lõpptulemuseni ning kõige suurem probleem on puuetega inimeste ettepanekute mitte arvestamine. Keskerakonna fraktsioon asus seisukohale, et reformimist oleks pidanud alustama sotsiaalhoolekande seadusest ja tagama inimestele esmalt vajalikud tugiteenused ning alles seejärel oleks võimalik edasi liikuda. Nüüd ongi selgeks saanud, et reformi rakendamine lükkub vähemalt pool aastat edasi — see sai vastu võetud rutakalt ja lohakalt.

MTÜ Toetuskeskus Meiela on väga tänuväärne projekt ning mul on hea meel, et Keskerakonna osalusega Võru linna koalitsioon seda ettevõtmist soosib. Meiela rajamine väärib kindlasti suuremat tähelepanu riiklikul tasandil ja valitsus peaks selliste investeeringute (Meiela ning sellele sarnased projektid) tegemise tõsiselt päevakorda võtma ning arutlema, kuidas vajalikku asjaajamist lihtsustada.

Omalt poolt luban, et viin selle küsimuse ja pöördumise Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmeteni, et teemat analüüsida ning meie käes olevate võimalustega sellega ka parlamendis tegeleda.


Lugupidamisega,
Taavi Pukk

***********

Sixten Sild, Reet Kangro jt olid Sotsiaalministeeriumis Marika Priske juures. Aasta tagasi vaadati asjale positiivselt. Nüüd on  uued reeglid EL-lt, vastus oli negatiivne. Töö otsimine peaks käima läbi Töötukassa, millist tööd ja kuidas (linnas), seda ei tea keegi ette! Reaalset töökasvatust seega teha ei ole enam võimalik, rääkimata elutingimustest ja arenguvõimalustest. Miks peab meie kodust elu korraldama Brüsselist? Kuidas jääb siis iseotsustamisega ja lastele parema elukorralduse tagamisega ehk nendest hoolimisega? Maal on ju parem kui karjakesi linnas väikse pinna peal!

(Vahekommentaar Silja Suijalt telefoni teel.)

***************


7. 07. 2015.

Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi vastus:

Tere!

Saatsite erakondade vahendusel tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile Vabas Eestimaa Ajalehes avaldatud pöördumise sooviga saada nende arvamus ning avaldada see ajalehes. Pöördumine käsitleb MTÜ Toetuskeskus Meiela seisukohti vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamise võimalustest. Vabandan viivituse pärast ning saadan käesolevaga vastuse. Vastaja on tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev:

„Kui ma õigesti välja lugesin, oli pöördumise põhisõnum ettepanek toetada erihoolekandeteenuse arendajaid, nagu seda on Võru linnas kogukonnas elamise teenust pakkuda sooviv MTÜ Toetuskeskus Meiela. Oleme erihoolekande teenuse osutajate peale mõelnud ning raha taolisteks toetusteks ette näinud. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaasrahastusel toetatakse erihoolekandeasutuste ümberkorraldamist, näiteks erihoolekande teenuskohtade ehitamist erivajadusega inimestele. Raha hakatakse jagama avalike taotlusvoorude kaudu, mida aga pole veel välja kuulutatud. Seega jõuab ka MTÜ Toetuskeskus Meiela neis osaleda. Toetust saab taotleda pärast ministri määruse kinnitamist. Määruse eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil – http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcee9f70-37ec-40de-ba0d-f97dc1cb115c

Taotlemise esimese etapi avanemisest teavitab sotsiaalministeerium üleriigilises ja kohalikus meedias ning enda kodulehel. Ministeerium edastas hiljuti täpsema teabe toetuse andmise tingimuste kohta ka otse Meielale.

Lisaks eelnevale kavandab ministeerium toetada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) abil kohalikke omavalitsusi ca 26 miljoni euroga, et parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja toetada omavalitsusi vastavate teenuste arendamisel. Selle toetuse esimese taotlusvooru kuulutame plaanide kohaselt välja 2016. aasta esimeses pooles. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ja nende liidud alates 2016. aasta algusest ning seda saab kasutada koduteenuse, intervallhoolduse, päevahoolduse, isikliku abistaja teenuse, tugiisikuteenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja sotsiaalvalve teenuse osutamiseks. Suhtume positiivselt omavalitsustesse, kes kaasavad mainitud teenuste arendamisse teisi linnu-valdu ning mittetulundussektori esindajaid.

Pöördumises tõstatati ka küsimus, kas poleks mõistlikum suunata töövõimereformi osana inimeste tööleaitamiseks mõeldud ressursse erihoolekande teenuse osutamisse. Meie hinnangul ei välista üks teist ning seda kinnitab ka asjaolu, et erihoolekande arendamiseks on eraldi eelarve ette nähtud. Suur osa eelnevast saab teoks tänu Euroopa Liidu fondidele ehk reformi mõju maksumaksja rahakotile ei saa olema suur.

Töövõimereformi suur eesmärk on aga inimeste tööleaitamine ja endaga toimetuleku soosimine. Kui inimene leiab töö, on tal võimalik teenida kindlat sissetulekut ja endaga paremini hakkama saada, aga paraneb ka võimalus ennast teostada ja ühiskonnas osaleda (kaasatus). Usun, et juba üksnes reformiga kaasnev inimese aktiviseerumine on oluline samm eelkirjeldatu suunas. Töövõimereformi käigus hakatakse hindama senise töö või viimase töökoha piirangute tuvastamise asemel, millised tööd ja töötingimused inimesele just tema erivajadusi arvestades sobivad. Reform tähendab ka uusi võimalusi abi saada, mis eeldavad uuel metoodikal põhineva hindamise läbimist. Pean väga oluliseks asjaolu, et reformiga kaasnevad uued teenuseid, mis toetavad tööks valmistumist, tööle asumist ja tervisetõrgete ületamist.

Täname teid pöördumise eest ning kutsume MTÜd Toetuskeskus Meiela osalema ülal kirjeldatud taotlusvoorudes.“

Tervitades

Alo Raun
Sotsiaalministeerium
Kommunikatsiooniosakond

Nõunik

***********************

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar