Põletiku peatükk
raamatust “Looduslik toit. Ehe ja tervendav”.
Autor: Marika
Blossfeldt
Põletik on
keha abivahend, mille abil on võimalik haigustekitajatest, kahjustatud
rakkudest või ärritavatest ainetest vabaneda nende nii-öelda põletamise teel.
Sõna „põletik“ tulenebki sõnast „põletama“. See on immuunsüsteemi loomupärane
reaktsioon. Kui kogeme ägedat põletikku, püüab keha suunata meie
tähelepanu mingile probleemile ja annab märku, et on alustanud
parandamisprotsessiga. Seda protsessi on lihtne näha, kui näiteks sõrme
kogemata pinnu torkad. Kui seda eemaldada ei suuda, põhjustab pind kui võõrkeha
ärritust, millele järgneb infektsioon. Seejärel asub põletik võitlema nii võõrkehast
sissetungija kui ka selle võõrkeha põhjustatud infektsiooniga. Sõrmes võib
kogeda valu, punetust, paistetust,
kuumust ja jäikust. Need kõik on märgid sellest, et keha tervendab end.
Järgnevalt toodab keha mäda, mis aitab tal võõrkehast vabaneda. Kui pind on
kehast väljunud, algab kahjustatud koe paranemine ja haav sulgub peagi.
Ohio
Lerneri uurimisinstituudi neuroloogide 2011. aastal tehtud uuringud kinnitasid,
et äge põletik aitab kahjustatud lihaskudesid parandada. Sedalaadi uuringud võiksid
muuta meditsiinitöötajate suhtumist põletikku ja veenda arste loobuma põletikuvastaste
ravimite kasutamisest, mis tegelikult tervenemisprotsessi hoopis pikendavad.
Kuigi äge põletik võib põhjustada valu ja kohati inimese teovõimetuks muuta, on
see tervenemise osa ega tohiks kesta kaua.
Krooniline
ja süsteemne põletik, mida kutsutakse ka madala astme põletikuks, on aga hoopis
teine asi. Krooniline põletik on katkematu ja enamjaolt ka märkamatu
protsess, mis võib kesta mitu nädalat, kuud ja isegi aastat. Krooniline põletik
võib välja areneda ägedast põletikust, kui keha pole suutnud esialgse ärrituse tekkepõhjust
kõrvaldada. See võib tekkida ka vähemintensiivsete krooniliste ärritajate,
teiste seas näiteks keskkonnamürkide mõjul. Kroonilise põletiku ja suure
töödeldud süsivesiku või suhkru sisaldusega toidusedeli vahel on tugev seos.
Rohke jahu
või suhkrut sisaldavate söökide tarbimine võib iga päev korduvalt põhjustada
veresuhkru taseme äkilist tõusu. Kui veres on liiga palju suhkrut rakkudele
omastamiseks, kinnituvad liigsed suhkrumolekulid vereringes valgumolekulide
külge. Nii tekivad suured molekulid, mis võivad vigastada arteriaalsete veresoonte
hapraid seinu, kutsudes esile ärritust ja põletikku, mis on südamehaiguste
peamisi põhjuseid.
Keha
üritab põletikulisi veresooneseinu tervendada, lubades veres sisalduval
kolesteroolil kinnituda arteriseintele neis kohtades, kus esineb ärritus.
Kolesterool parandab keha, mitte ei tekita südamehaigusi. Kui ärritusi ei
oleks, liiguks kolesterool meie vereringes vabalt edasi ega moodustaks
arterites ummistusi.
Veel üks viis,
kuidas liigne veresuhkur võib põletikku põhjustada, on selle rasvaks muutumine
ja meie rasvarakkude ülekoormamine. Need rakud vallandavad seejärel põletikku
soodustavaid kemikaale, mis tekitavad süsteemset põletikku.
Põletikuga
on seotud ka oomega-6-rasvhape. Oomega-6-rasvhapet nimetatakse asendamatuks
rasvhappeks, sest keha ei suuda seda ise toota ja seetõttu peame seda omastama
toidu kaudu. Oomega- 6-rasvhappel on tähtis roll liigestes, veresoontes ja
silmades surve reguleerimisel, hapniku transportimisel punalibledest kudedesse ning
loomuliku neerutalitluse tagamisel. Tal on oluline roll ka veresoonte
laiendamisel ja ahendamisel, lihaste ja reflekside reguleerimisel ning südame
korrapärase töö soodustamisel. Kuid keha toetavad ainult sellised toiduaineid,
milles oomega-6-rasvhapete hulk on tasakaalus oomega-3-rasvhapete hulgaga, sest
kui tarbime liiga palju oomega-6-rasvhappeid sisaldavat toitu, toodavad rakumembraanid
tsütokiininimelist valku, mis põhjustab otseselt põletikku. Oomega-3- ja
oomega-6-rasvhapete optimaalne suhtarv võiks olla vastavalt üks kolmele, aga
mitte rohkem oomega-6 kasuks. Selline suhe esineb kõrvitsaseemne- ja
linaseemneõlis; vabapidamisel olevate loomade ja lindude lihas, rasvades,
piimas ja piimatoodetes, võis ja munades. Oliiviõlis tasakaalustab oomega-6-rasvhappeid
oomega-9-rasvhape ja kookosrasvas lauriinhape, millel on eelnevatega sama
soodne toime. Võrreldes nimetatud tasakaaluga on oomega-3- ja
oomega-6-rasvhapete omavaheline suhe näiteks sojaolis 1:7, Kreeka pähkli olis
1:10, mandliolis 0:17, seesamiseemneolis 0:45, maisiolis 0:59, päevalilleolis
0:65, viinamarjaseemneolis 0:71; siseruumides kasvatatud ja teraviljasöödaga
söödetud lehmade piimas ja lihas ning puuris kasvatatud kanade lihas ja munades
umbes 1:19.
Kroonilist
põletikku võib põhjustada toidusedel, mis sisaldab palju happelisust tekitavaid
toiduaineid (suhkruid, teravilju ja valke), mis võivad langetada vere pH alla
soovitatud 7,45 näidu. See on omakorda soodus pinnas põletiku tekkeks. Ka
stress ja üle jõu käiv füüsiline koormus põhjustavad vere liigset happelisust. Krooniline
põletik võib panna immuunsüsteemi ründama keha terveid rakke ja kudesid. Seda
nähtust kutsutakse autoimmuunvastuseks ning see on ühine kõigi
autoimmuunhaiguste puhul, mille hulka kuuluvad näiteks Addisoni tõbi,
tsöliaakia, Gravesi tobi, Hashimoto türeoidiit, põletikulised soolehaigused,
luupus, Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos, aneemia, psoriaas,
reumatoidartriit, Sjögreni sündroom ja 1. tüüpi diabeet. Kroonilist põletikku
on seostatud ka teatud haiguste ja tõbedega, mida ei peeta
autoimmuunhaigusteks, nagu astma, ateroskleroos, Alzheimeri tõbi, ärevus, vähk,
krooniline väsimus, dementsus, depressioon, ekseem, fibromüalgia, kõrge vererõhk,
südamehaigused, neerupõletik, ülekaalulisusega seotud haigused, rosaatsea,
insult, 2. tüüpi diabeet ja gluteenitalumatus.
Kroonilise
põletikuga seotud haiguste puhul on ühisnimetajaks enamjaolt lekkiv sool:
nähtus, mis võimaldab nõrgestatud sooleseina kaudu
vereringesse siseneda toiduosakestel, mis ei tohiks muidu verre pääseda.
Peamised näited nendest osakestest on gluteenist ja kaseiinist saadud peptiidid
nimega gluteomorfiin ja kasomorfiin. Need mõlemad opioidid põhjustavad
allergilisi reaktsioone.
Allergiat
põhjustavate toitude kõrvaldamine söögilaualt ja soolestiku tervendamine on
tähtsad esimesed sammud leevendamaks autoimmuunhaigusi ning ennetamaks teisi
raskemaid haigusi, mis on seotud kroonilise põletikuga.
Kroonilise
põletiku võimalikke tekkepõhjuseid võib leida meie söögilaualt, eluviisist ja keskkonnast.
Nende põhjuste hulka kuuluvad eelkõige toidusedel, mis sisaldab palju
organismis happelist
keskkonda tekitavaid toite, tasakaalustamata oomega-6-rasvhappeid ning
tööstuslikult töödeldud toite ja toitaineid.
Sellesse
loetellu kuuluvad:
· rafineeritud taimeõlid, mis on
valmistatud päevalille-, safloori ja viinamarjaseemnetest, maisist ning
sojaubadest (ebasoodne on oomega-6-rasvhapete protsentuaalselt liiga kõrge tase
ja õlide valmistamine kuumutamise teel, mis muudab need rääsunuks ja vabadeks
radikaalideks, mis kahjustavad meie rakke)
· hüdrogeenitud ja osaliselt
hüdrogeenitud taimeõlid, margariin, taimerasv ning kõik neist valmistatud
tooted (töödeldud õlides sisalduvaid transrasvu pole võimalik ainevahetuses
lagundada ning seetõttu kahjustavad need arteriseinu, põhjustades ärritust ja
madala astme põletikku)
· kemikaalid, nagu kunstlikud
magusained, toiduvärvid, nn looduslikud ja tehislikud lõhna- ja maitseained,
säilitusained ja maitsetugevdajad, mida kõike leidub töödeldud toitudes
· maavitsalised aedviljad, nagu
kartulid, tomatid, paprika ja baklažaan (kõrge alkaloidide sisaldus soodustab
põletikku ja liigesevalu eriti artriidi käes kannatavatel inimestel)
· piimatooted, munad, kana-,
veise-, sea- või kalaliha, kui need on pärit ebaloomulikes tingimustes peetud
loomadelt (põletikku soodustavad nii kõrge valgusisaldusega toidud, mis põhjustavad
vere happelisust, kui ka oomega-3- ja oomega-6-rasvhappe vaheline tasakaalust
väljas olev suhe, lisaks saame osa loomadele manustatud antibiootikumidest, mis
tapavad soolestikus kasulikke baktereid)
· liigset happelisust tekitavad
toiduained: suhkur, glükoosi ja glükoosi-fruktoosisiirup, kofeiin, töödeldud
teraviljad, jahutooted, valgud, rasvad ja liigne alkohol (loovad soodsa pinnase
põletiku tekkeks)
Kroonilist
põletikku soodustab eluviis, kus esineb kroonilist
stressi, mida võivad põhjustada majanduslikud probleemid, mitterahuldavad suhted,
sobimatu amet, ületöötamine jms.
Kroonilist
põletikku soodustab eluviis, milles puudub piisav uni,
puhkus ja lõõgastumine, looduses viibimine, perega koos olemise nauding,
enesest hoolimine ja enese eest hoolitsemine, omaette olemine, füüsiline
tegevus jms.
Kroonilist
põletikku soodustavad stressiallikad keskkonnast, nagu õhusaaste
ja veereostus, kahjulik kodukeemia, sensoorne ülekoormus (müra, meediakanalite
infotulv, tehisvalgus, elektroonika kiirgusväli) jms.
Tasakaal
toitumises ja eluviisis aitab kehal kroonilist põletikku ravida.
Toidud
ja joogid, mis muudavad vere aluselisemaks ning on põletikuvastase toimega:
· rasvased külmaveekalad (lõhe,
heeringas, sardiin), kalaõli, või, ghee, linaseemned ja linaseemneõli,
kanepi- ja chia-seemned (sisaldavad põletikuvastast oomega-3-rasvhapet)
· esimese külmpressi oliiviõli
(sisaldab põletikuvastast monoküllastumata oomega-9-rasvhapet) ja kookosrasv
(sisaldab põletikuvastast küllastunud lauriinhapet)
· hapendatud köögiviljad ja joogid
(hapendamise käigus paljunevad kasulikud bakterid ning suurendavad köögivilja
vitamiinisisaldust, toodavad kasulikke ensüüme ning, asustanud soolestiku,
tervendavad sealset keskkonda, parandades oluliselt seedimisvõimet)
· hapendatud piimatooted
vabapidamisel kasvatatud lehmade toorpiimast: jogurt, keefir, hapupiim, pett,
hapukoor ja laagerdatud juustud (piimasuhkrut ehk laktoosi lagundavad kasulikud
bakterid muudavad hapendatud piimatooted soolestikule talutavamaks kui
hapendamata piimatooted)
· või, ghee ja koor
(sisaldavad põletikuvastast võihapet)
· köögiviljad (välja arvatud
maavitsalised), iseäranis lehtköögiviljad (sisaldavad aluselisi mineraale ja
antioksüdante)
· marjad ja parasvöötmes kasvatatud
puuviljad (sisaldavad aluselisi mineraale ja antioksüdante)
· vetikad (sisaldavad aluselisi
mineraale)
· maitsetaimed ja vürtsid, nagu
basiilik, kummel, murulauk, koriander, küüslauk, petersell, rosmariin, must
pipar, kardemon, Cayenne’i pipar, kaneel, nelk, muskaatpähkel ning kõige tõhusamad
neist: kurkum (eriti koos musta pipraga) ja ingver
· värske vesi, millele võib
aluselisuse suurendamiseks lisada sidrunimahla või õunaäädikat
· kookosvesi (sisaldab aluselisi
elektrolüüte)
Ettepanekud
tasakaalustatud eluviisi loomiseks:
· võimalda endale rohkem aega
looduses liikuda ja lõõgastuda
· mine varem magama
· tegele teadlikkust arendavate
praktikatega, näiteks jooga, taiji või meditatsiooniga
· harjuta sügavat hingamist
·
luba endale regulaarselt massaaži
ja veeprotseduure
· veeda iga päev kas või natuke
aega omaette olles, et kuulata ennast ja oma keha
· tegele mõõduka treeningu, kõndimise,
aiatöö voi muu liikumist sisaldava tegevusega, mis pakuks naudingut
n naera, laula, tantsi ja naudi muusikat
n naera, laula, tantsi ja naudi muusikat
-------------------------------------------
Marika
Blossfeldt on lõpetanud New Yorgi Integratiivse
Toitumise Instituudi (Institute for Integrative Nutrition) ning on “Looduslik
toit. Ehe ja tervendav” autor. See on teine raamat
sarjast, mis pakub teavet ja innustust toiduvalmistamise, söömise ja
täisväärtusliku elamise kohta. Esimese raamatu
ingliskeelne versioon “Essential Nourishment, Recipes from My Estonian farm”
pälvis 2012. aastal kokaraamatute konkursil Gourmand
World Cookbook Awards Pariisis kolmanda koha, kuulutati nominendiks
konkursil Book of the Year Ameerika
Ühendriikides ning võitis konkursil The
Living Now Book Awards (USA) kuldmedalli.
Marika
on Polli Talu Loomingulise Keskuse – rahvusvahelise visuaalse, lava-
ning ravikunsti keskuse asutaja ning tegevjuht, kus ta suvekuudel juhatab
jooga- ning terviselaagreid. Kirgliku terviktoidu propageerijana kasvatab
Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu
külaliste iga söögikord oleks võimalikult kvaliteetne ning maitsev.
Kevadine
raamatutuur peatab 13. mail Koigi Mõisas, 14. mail Tartus, 15. mail
Tallinnas ja 16. mail Hanilas.
Vaata täpsemalt siit:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar