MILLISE POLIITIKU MILLINE SELGITUSTÖÖ? - Neeme Sihv

 

Fotol pole pagulane. Fotol on eestlane. Aga laevad on ka selle teema ühisjoon.

Foto autori erakogust.

 MILLISE POLIITIKU MILLINE SELGITUSTÖÖ?

Tänases Postimehes ilmus äärmiselt huvitav artikkel "Eestlased ei erista ikka veel pagulasi õnneotsijatest" Piret Laksoni sulest. See selgitab paljutki, kuid vaid neile, kes aru saavad. Kuigi Postimees on selle artikliga ületanud igasugused eetika piirid! Artikli alguses mainitakse kohe, et "põgenike suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud ühiskonnagrupis korraldatud uuringust selgub, et poliitikute selgitustöö pole nendeni jõudnud ning oma pagulasvastastes arusaamades on nad äärmiselt vankumatud." *

Kuskohast algab siis rumalus või mõistmatus? Oskamatus aru saada? Kas sellest mainitud ühiskonnagrupist, milline on siis täpsemalt "Äsja avaldatud uuringusse valiti osalema kesk- või sellest madalama haridusega 40–70-aastased Tallinna, Jõhvi ja Elva elanikud – tegemist on ühiskonnagrupiga, kes on sõjapõgenike vastuvõtmise suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud.".

Tegelikult ei tarvitsekski rohkem kirjutada, sest põhimõtteliselt ütleb see kõik. Kuid ma ei ole nõus, et nemad, kellest jutt, oleks meil kõige rumalamad, kelleni poliitikute selgitustöö ei jõua. Pigem kumab antud uuringu ja artikli valguses, et kõrgharidusega inimeste hulgas on (liiga palju?) neid, kelleni arusaamad ja selgitused ei jõua? Selgitused meedia pläralates ja suhtlusmeedias? Või on probleem hoopiski tellitud uuringus ja artiklis? Sest ei tahaks uskuda, et keegi ise nii aru saaks või selgitada püüaks, siin tekib ikkagi vandenõuteooria tunne. Ma ei taha mitte kuidagi uskuda, et valitsus, uuringu tellija Riigikantselei, Postimees, "müütilised" poliitikud (alul mainitud) püüaks oma rahvale ajupesu teha!? Või olen ma rumal?

Uuring toimus umbes 30 inimesega, kahes grupis venelased Tallinnast ja Jõhvist, kahes eestlased Tallinnast ja Elvast. Muidugi, uuringu tõsiseltvõetavuses paneb kahtlema juba see, kui ca 30-ni ulatuva grupi puhul ei suudeta isegi inimeste arvu täpselt üles lugeda!? Imelik on ka ühes lõigus mainitu, et "Selgus, et kui Tallinna eestikeelsed elanikud näevad lähitulevikku pigem optimistlikult, siis Elva ja osaliselt ka Jõhvi elanikud suhtuvad paljudesse muutustesse kriitiliselt, eeskätt toodi esile ääremaastumist. Esines arusaama, et hästi elatakse vaid Tallinnas või Tartus.  sest ääremaastumine pole ju otseselt teema? Samas on see oluline, sest pagulased muudavad meie tulevikku. Kas rohkem või vähem, millises suunas, see kõik sõltub paljudest asjaoludest. Kuna aga poliitikud, vähemalt osa neist ja tõenäoliselt seesama osa, kelles loo algul juttu, ei saa eelkõige ise aru, siis on tulevik tume küll. Süüdistavad ju needsamad poliitikud sageli teisi näiteks populismis, kuigi ise on selles suureks eeskujuks. Või sallimatuses ja vihaõhutamises, kuigi ise just sellisena käitutaksegi. Mis teha, ka liikluses on palju neid, kes ei tea näiteks, mis on pikivahe ja põrutavad teisele tagant sisse. Ma ei tea, kas need just alati liberaalid on, aga võrdlusmoment on olemas. Sest tagant sisse põrutatakse ikka valdavalt seetõttu, et ei saada aru, milline on ohutu ja normaalne pikivahe! Nii et ikka arusaamisvõime ja selle puudumine on olulised.

Aga tuleb välja, et väheharitud pööbel, nii eestlased kui venelased, on targad. Eluliselt targad. Raske on nüüd täpsemalt öelda, kas ääremaastumise probleemi siinse teksti järgi ei näe vaid ajakirjanik, või ka noodsamad poliitikud. Kui vaadata aga reaalset elu, siis ikkagi nad ei näe! Ja seda just reaalne elu tõestabki ja just see ongi üks suuremaid põhjuseid, et ääremaastumise vastu ei püütagi võidelda, vastupidi, tehakse kõik selleks, see juhtuks. Aga näed, inimesed murujuure tasandilt saavad sellest ja tegelikult artikli järgi ka kogu pagulasteemast väga hästi ja õigesti aru! Või on siiski noodsamad poliitikud NII rumalad, et teevad näo, et ei saa aru? Isegi kodanikuühiskonnas on neid, kes ka Rail Balticu puhul näevad möödasõitmise asemel vaid Tartut, unustades muu ääremaa ja jäigalt keelduvad silmi avamast! Pangautomaatides, koolidest, arstiabist ja muust ma ei räägigi

Vene keelt kõnelevad Eesti kodanikud näevad lähitulevikku tumedamates toonides, kuna nad tajuvad Eesti üha suurenevat integreerumist Euroopaga. Mitmeid nähtusi, mis nende meelest pärinevad Euroopast, hinnati värdkultuuriks. Välja toodi näiteks lastega homoseksuaalsete perede olemasolu.

Tohoh! Kas ikka püütakse teha nägu, et pere definitsioon oli, on ja saab olemagi teistsugune? Otse loomulikult ongi olemas väärtused ja "euroopalikud väärtused". Taas ikka poliitikute "selgitustöö" tõttu. Ja-jaa, ikka nendesamade! Nüüdseks olete vist taibanud, et just nendesamade poliitikute ja ka ajakirjanike tõttu on pagulastermini mõiste segi aetud. Sest pidevalt kasutas enamus neist ikka sõna "pagulased", hoolimata sellest, kas jutt sõjapõgenikest, mugavuspagulastest, illegaalidest (illegaalne tähendab seadusevastasust) või kellestki veel. Ei hakka ju ometi sõjapõgenik tungima tunnelitesse, autodesse, osutama vastupanu politseinikule ehk ametnikule jne? Seda teeb enamasti ikka pättpagulane! Ning nüüd püütakse tavainimene lolliks ja rumalaks tembeldada! Ehk peaks ikkagi peeglisse vaatama? Artikli lõigu järgi võiks juba arvata, et värdkultuuriks peaks eestlane ja venelane, üldse kogu "progressiivne inimkond" pidama traditsioonilist peret! Traditsioone üldse. Muidugi, äärmusliberaalide jaoks nii ongi. Igati sobiks siia tuua Barbi Pilvre kuulus lause: .Kui sotsid neid rühmi arusaadaval moel ei kõneta, kõnetavad neid --madalaimale ühisnimetajale rõhudes (rahvus, muld ja veri)-- rahvuskonservatiivid. . Või on ikkagi värdväärtuste pealetung normaalsus?

Euroopast üldisemalt rääkides nimetasid kõik grupid peamisteks probleemideks pagulaskriisi, terrorismi ja Euroopa Liidu (EL) piiride nõrka valvet. Pagulaskriis seostus uuringus osalenutele eeskätt pagulaste tohutu tulvaga, millega ei osata midagi peale hakata ja mis tekitab lõpuks suure kultuurikonflikti.

- Eesti keelt kõnelev Elva elanik:
«Terrorism [on probleem], ja üldse turvalisus on Euroopas ikka ohtu sattunud. Kunagi ei või kindel olla, kui sa lähed kuskile turule või rahvarohkesse kohta, et sa sealt terve nahaga ka tagasi tuled. Muidu sellised asjad olid meist kaugel – Lähis-Idas ja seal, et ei julgenud kuskile minna –, aga nüüd on need asjad meile koju kätte tulnud.»
Paljudes intervjueeritutes tekitas mõiste «pagulaskriis» frustratsiooni, põlgust ja viha, sest nad ei mõista, miks ei suudeta ELi piire kontrollida ja miks kõik pagulased vastu võetakse.

Samuti seostus sõna «pagulane» neile täisjõus mehega, kes tuleb Euroopasse õnne otsima, ja üleüldse emotsionaalselt millegi väga ebameeldivaga. Suuresti mängivad mulje puhul rolli hiljuti Euroopas aset leidnud terroriaktid ja vägivallajuhtumid. Intervjueeritud olid seisukohal, et pagulaskriis kujutab ohtu ühiskonna turvatundele. Põhiliste hirmudena nimetatigi terroriakte ja vägistamisi (esile toodi seksuaalrünnakuid Saksamaal).

- Vene keelt kõnelev Tallinna elanik:
«See on mees, kuskil 30–40-aastane, elujõu koidikul…»

- Eesti keelt kõnelev Elva elanik:
«Must, teist usku… Nad on räpakad. Nad jätavad endast sellise prügi ja jama maha, et...»

Lugesin nii- ja naapidi. Mis siin siis lihtlabane inimene ikkagi valesti ütleb või mõtleb? Mitte midagi ju!? Piiride nõrk valve ongi ju probleemiks. Rääkimata sellest, et probleemiks on illegaalide püüdmine lausa Liibüa rannikuvetes! Probleemiks on suure kultuurikonflikti oht! Probleemiks on, et kõik põgenikud tahetaksegi vastu võtta! Ja kahtlemata võivad probleemiks saada ka pommid turul! Või ei?

Ja ei saa seda hetkel võrrelda Eesti näitega, sest needsamad "õpetlased" ongi püüdnud igati mõista anda, et kõik, või vähemalt absoluutne enamus; PAGULASTEST on valmis keelt õppima, sealiha sööma, tööle hakkama! No aga miks siis on ikkagi paljudes riikides suur arv (seksuaal)kuritegusid? Sotsiaalsfääri rahadest elajaid? Getostumist ja soovimatust sulanduda teise kultuuriruumi? Oma kommete ja tavade pealesurumist?

Artiklis toodi välja ka tõiku, "Eesti keelt kõnelevad inimesed tunnetavad enda kinnitusel ohtu ka eesti kultuurile, kui pagulaste hulk peaks ületama kriitilise piiri. Majanduslikust mõjust rääkides mainiti, et riik peaks pagulaste aitamise asemel toetama pigem oma vaesuses elavaid peresid, mis vähendaks ka väljarännet. Osale vene keelt kõnelevatest elanikest oli aga eriti vastumeelne pagulastele tasuta keelekursuste pakkumine.

Vastanud suhtusid sallivalt välismaalastesse, kes tulevad Euroopast, on pärit meiega sarnasest kultuuriruumist, sulanduvad ühiskonda ja õpivad või töötavad siin. Suhtumine välismaalastesse muutus kohe jahedaks, kui juttu tuli islamiusulistest. Leiti, et viimased ei sulandu ühiskonda, nende elupaigad getostuvad ja nad on kohalikele ohtlikud.

- Eesti keelt kõnelev Tallinna elanik:
«Ma arvan, et kui nad sulanduvad meie rahva sekka, siis see ei ole üldse probleem, kuigi nad võivad musta värvi olla. Aga kui nad moodustavad selliseid linnaosasid, kus on ainult näiteks moslemid, ja kus nad hakkavad põhimõtteliselt oma riiki tegema, siis…»

- Vene keelt kõnelev Tallinna elanik:
«Kui ta on Inglismaalt pärit, sündinud seal, ja tuleb siia, hea spetsialist, siis kes sellele vastu oleks, eks ole ju?»

************

Uuringu läbiviijad küsisid elanike arvamust ka pagulaskriisi lahendamise võimaluste kohta. Mitmed intervjueeritud ütlesid, et Eesti on nii väike ja meist ei sõltu nagunii midagi. Mõned leidsid, et pagulaskriisiga seotud probleeme peab lahendama nende tekkekohas ehk väljaspool ELi. Muu hulgas soovitati rajada pagulaslaagreid, luua puhvertsoon või tugevdada ELi piire.

Kui pagulasi siiski Eestisse vastu võtta, peaks küsitletute arvates eelnema põhjalik taustakontroll. Siia tohiks nende hinnangul lubada vaid meiega sarnasesse kultuuriruumi kuuluvaid sõjapagulasi ning nad peaksid Eestis elama võimalikult hajutatuna ja pigem suurtes linnades.

Sõjalist sekkumist kriisikolletes ei pooldatud üheski intervjueeritud grupis. Kui üldse, siis aktsepteeriti ainult nõuandjate saatmist konfliktipiirkonda.

Taas, kas keegi arvas midagi valesti? Kuidas saab üldse keegi kahelda, et sõjapõgenik ehk tegelikult pagulased üldse, sulanduvadki paremini oma kultuuriruumi ja sarnasesse keskkonda? Kas eestlastest sõjapõgenikud läksid 44-dal oma kultuuriruumi või valisid Aafrika, Aasia ja/või islamimaad? Ning otse loomulikult oleks põgenikel kergem oma kodu lähedal. Ka selleks, et sõja lõppedes või majandusolude paranedes minna tagasi KOJU! Aga jutt, et meist ei sõltu mitte midagi, ei tähenda, et me peaksimegi väärkultuuri ja -väärtustega kaasa minema! Sõjapõgenikud, jah! Eestlaste hulgas on rohkesti hoolivaid ja kaastundlikke inimesi. Raske öelda, kas see protsent on 40, 80 või mõni muu number. Kuid kahtlemata püütaks sõjapõgenikele pigem igati kaasa aidata, nende valu ja muresid leevendada. Isegi siis, kui ise võidakse elada alla vaesuspiiri.

Küll aga teab Piret Lakson ja vist ka Riigikantselei, valitsusest ning "nondest" poliitikutest rääkimata, et "Uuringu sihtrühm – kesk- või sellest madalama haridusega ja pagulastesse kriitiliselt suhtuvad inimesed – moodustab ligikaudu 40 protsenti kogu täisealisest elanikkonnast Eestis. Ülejäänud pooldavad pagulaste vastuvõtmist või esineb neil pagulaste suhtes kõhklusi.

Nii ongi? Et siis põhimõtteliselt vähemalt 40% Eesti elanikest ei saa asjadest aru ja kuuluvad rumalate kilda? Siis on muidugi mõistetav, et rumaluseks peetakse ka kellegi arvamust, et "Majanduslikust mõjust rääkides mainiti, et riik peaks pagulaste aitamise asemel toetama pigem oma vaesuses elavaid peresid, mis vähendaks ka väljarännet.

On ju meie eliit väga sageli viidanud sellele, et meile on vaja targemat elanikkonda. Töötajaid. Soovitavalt miinimupalgaga nõustujaid! Ning igati keeldunud ka suhtlusmeedias vastama teemal "et meil hääletatakse jalgadega". Sellisel teemal esitatud küsimusi lihtsalt ignoreeritakse. Ja ikka, isegi selle artikli valguses, pole ma kindel, kas rumalusest või teeseldes rumalust! Ning samas vaimus tiksub kogu see artikkel. Hetkel teles arutletakse uue presidendikandidaadi üle. On`s ta (padu)konservatiiv või -liberaal? Kas peab olema "padu"? Ehk piisab sellest, kui on "sotsiaalselt tundlikum" nagu rahvuslased kipuvad olema? Ehk on Kersti Kaljulaid õiglane "keskmik", kes püüab mõista inimest ja kindlasti ei hakka kunagi õigustama neid päris äärmuslasi ja sildistajaid ega hurjutama oma maad ja rahvast armastavaid inimesi? Nagu praegune president pea igas kõnes ikka ja jälle tegi? Kardan, et astume aga jälle sama reha otsa. Kui juba liberaalid kedagi või midagi toetavad, siis head nahka sest ei tule....

 Samas tõid vastanud välja, et nad pole kuigi palju kuulnud, mida valitsus on seoses pagulaskriisiga öelnud või ette võtnud. Kui valitsuse tegevust üldse hinnata osati, siis peeti seda pigem negatiivseks. Näiteks solvas Tallinnas elavaid eestlasi, et poliitilisse eliiti kuuluvad inimesed peavad oma inimesi rassistideks. Venekeelsed elanikud aga heitsid valitsusele ette originaalsete mõtete nappust ehk seda, et otsuseid tehakse vastavalt sellele, mida Euroopast ette dikteeritakse.

Hoiakuid muuta raske

Uuringust järeldus, et küsitletud elanike ülikriitilist hoiakut põgenike suhtes on raske muuta, kui see on üldse võimalik. Põhiline barjäär on ikkagi ohutunne, mida toidavad mujal toimuvad terroriaktid. Samuti ei tee inimesed vahet sõjapõgenikel ja majandusmigrantidel, kuigi seda erisust saaks selgitada, tutvustades rohkem Eestisse ümberpaigutatavate põgenike igapäevaelu ja mõtteid.

Muidugi islamimaailmas ning teistes Euroopa riikides  toimuv teeb ettevaatlikuks. Peabki tegema! Rumal on rahvas, kes uisapäisa lammastena segiläinud juhtoina järel jookseks! Või tahavad taas NOOD poliitikud selgeks teha, et peaks? Eestis saavad muutused PAREMUSE poole toimuda vaid siis, kui nood poliitikud ja ajakirjanikud ikka ise, kas siis mõistust kinni püüdes või areenilt lahkudes, püüavad reaalsusesse tagasi tulla.

See, et meid tembeldatakse lollideks ja sallimatuteks ja rassistideks, on oma maa inimesele äärmiselt solvav! Topelt solvav, kui seda teevad arvamusliidrid, eliit ja president! Või oleks õigem neid kõiki siinkohal jutumärkides välja tuua? Kummas tahaksid olla Sina, selgitustöö magister-poliitik, õiges tähenduses või jutumärkides Siis mõtle sügavalt tulevikus iga kord, enne kui midagi ütled.?

 Enamik uuringus osalenutest arvas, et pagulaskriisi kohta on piisavalt teavet, kuid seda esitatakse kallutatult või varjatakse midagi. Olukorda aitaks vastanute hinnangul parandada see, kui Eestisse jõudnud pagulaste eluolu kohta rohkem infot jagataks.

Enim usaldatakse ETVd

Põgeniketemaatikat käsitlevat infot saadakse nii uudistesaadetest kui ka suurematest ajalehtedest. Kui eesti keelt kõnelevad inimesed jälgivad peamiselt Eesti meediakanaleid, siis vene keele kõnelejad jälgivad Vene väljaandeid, aga ka näiteks uudistekanalit Euronews.

Eesti keelt kõnelevad tallinlased pidasid põgeniketeemal kõige usaldusväärsemaks infoallikaks Eesti Televisiooni (ETV) ja inimestest usaldasid enim hiljuti lahkunud staažikat teleajakirjanikku Aarne Rannamäed. Elva elanikud pidasid lisaks ETV-le usaldusväärseks ka Tallinna TVd ning lisaks Rannamäele «Pealtnägija» saatejuhti Mihkel Kärmast ja poliitikavaatlejat Jakko Välit.

Vene keelt kõnelevad inimesed nimetasid uudistekanalitest usaldusväärsetena PBKd, raadiokanalit Majak, Euronewsi ja Rossijat. Usaldusväärsetest isikutest tõid nad esile Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart ja tema parteikaaslast Yana Toomi, samuti endist välisministrit Marina Kaljuranda.

Parteidest tajutakse kõige selgemalt pagulastevastasena Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja paljud uuringus osalenud eesti keele kõnelejad pidasidki EKRE seisukohti pagulaste teemal kõige mõistlikumaks. Vene keelt kõnelevad elanikud usaldavad aga Keskerakonna seisukohti.

See kõik ei pane imestama ja on targale inimesele ammu teada. ka see, et venelane istub enamasti oma meediamaailmas ja sellest on kahju. Sest on ju nemad isegi , kes rohkem, kes vähem, immigrandid või nende järeltulijad. Kõik sõltub ikka mõttemaailmast. Aga ärgem unustagem siinkohal ka seda, et ka SIIN ei suuda valitsus, Riigikantselei ega aajakirjanikud mõista vana tõde. Tõde, mille mõistmisel hakkaks näiteks ajalehed Pealinn ja Postimees oma väljaannetes esitlema ühtesid ja samu uudiseid, olgu tegu siis vene- või eestikeelsega. Kunstlik piiride hoidmine on siiani siis tellimustöö või rumalus. Sama, mis kõlab läbi ka Postimehe artiklis. Usinasti kiputakse arvama, et televisoonil pole tulevikku, kuigi nagu siitki võib aru saada, saadakse televisioonist suur osa infost. Kuid meil on vaid venekeelne valitsuskanal ETV+, selle asemel, et luua taevakanal, mille subtiitrite puhul oleks mitme keele valikuvõimalus, vene keel loomulikult sealhulgas. Taipliku programmivalikuga saaks lüüa parve kärbseid ühe hoobiga!

Ja muidugi on meil mainitud rahvuslased, kui kõige tundlikum, kuid samas kainet talupojamõistust eviv grupp need, kelle seisukohad ongi kõige mõistlikumad. Sest selle jõu tunnistajaks on nende soovimatus pead liiva alla peita. Ja kuigi rahvuslasi püütakse kõigiti halvustada, siis seesama rumal madalalt haritud eestlane mõistab, et segiläinud väärkultuurne juhtoinas viib rahva ja maa hävinguni. Läheb aega, aga seda mõistab kunagi ehk ka seesama venelane. Ja siis on "nondel" poliitikutel maapinnalt kadumine käeulatuses. Sinna, kuhu nad juba praegu sageli häbitundes pidid vajuma! Kuigi, miks maa neid siis ei neela? Ometi peaks põrgu ju olema nende koht? Ehk on põhjus hoopis selles, et ka paradiisi ja põrgu mõisted on tahtlikult segi aetud?

Kus siis on tõde? Peegli teisel poolel. Eelkõige pidanuks millalgi tunnistama, et enamus asju pagulasprobleemi juures ja inimeste teavitamisel on tehtud valesti. Tunnistama pidanuks seda mida varem, seda parem. Selle asemel on meil tänaseks päevaks hoopis uuring ja artikkel, mis tõestab, et mingit arusaama vigadest ei ole! Esimene samm sellel teel võiks olla tunnistamine, et sõna "pagulane" kasutati vastutustundetult iga aspekti juures ja situatsioonides ning ei suudetud anda rahvale teada, milline on (või peaks olema)riigi suhtumine Euroopas toimuvale inimkaubanduse toetamisele! Mis sest, et oleme väikesed ja meist justkui midagi ei sõltu. Ehk seda enam peaksime julgema olla inimesed!?

Teine oluline aspekt selle juures on tõsiasi, et ei mõisteta, mille vastu rahvas on. Kas see sihtrühm või suurem osa elanikest, polegi ehk nii oluline, kuigi samas see näitab, kui palju meil on reaalsust tajuvaid inimesi. Inimesed enamuses ei ole pagulaste, täpsemalt sõjapõgenike vastu. Protest "pagulaste" vastu on hoopiski protest illegaalsete sissetungijate vastu. Sissetungijad, kes tungivad sinu koju! Rõhk on sõnal KODU! Vähe sellest, selles sinu kodus hakatakse aina rohkem ja rohkem nõudma OMA reeglite järgi elamist, see on siis põliselanikele võõraste väärtuste ja kultuurinormide pealesurumine. Protest "pagulaste" vastu on teisest küljest ka protest sellise valitsuse, poliitikute ja meedia vastu! Ning loomulikult ka teerullipoliitika vastu. Kõiges. Koos pagulasteemaga tuli samal ajal ju ka kooseluseadus ehk siis homoäärmuslaste pealetung traditsioonidele ja ühiskonnale, mille puhul teerullijuhid ei saanudki istmelt maha ronida, sest rullida üle rahva tuleb lausa mitmel rindel. 

Ning see kõik jätkub, kõige kõrgemal tasandil Hirmutavam on asja juures hoopis see, et suur osa rahvast endiselt ei mõista (mitte see, kelle seas uuring tehti) selle pealetungi räigust ja inimvihkajalikku olemust. Jätkates nondesamade poliitikute ja meediategelaste (-väljaannete) uskumist ja toetamist. 

See ongi tõde!

Häbi Teil olgu, "poliitikud" ehk meie eeskujud!

* Tsitaadid artiklist on äärmiselt olulised ning seetõttu eristamiseks viidatud teistsuguses kirjas.