KULTUURISÕJA AUTONOOMIA ehk kuidas sallivus põhjustab sallimatust - Joonas Konstig

KULTUURISÕJA AUTONOOMIA ehk kuidas sallivus põhjustab sallimatust

Autor: Joonas Konstig – „Mitä mieltä Suomessa saa olla. Suvaitsevaisto vs. arvokonservatiivit“

Refereeris: Kenno Põltsam

Sallimatuse kohta on kujunenud üldine arusaam, et sallimatud inimesed elavad pimedate eelarvamuste küüsis ning et neid on võimalik õpetada eelarvamustest vabanema, kui vaid lasta neil teistsuguste inimestega kohtuda. Rahva mitmekesisus ja valgustustöö harivad sallimatuse vaimu ja neist kasvavad korralikud, sallivad inimesed. See on ametlik mõtteviis, kontaktiteooria – ilus muinasjutt, kuid tõenäoliselt mitte enamat.

Kontaktiteooria on ringtõestus, mis on üles ehitatud roosilisele inimese käsitlusele. Teooria lähtub sellest, et eelarvamused on alati pahad ja inimesed alati head ning et kokkupuuted panevad pahad eelarvamused seebimullina lõhkema. Sallimatuse uurija kärin Stenner on siiski teisel arvamusel. Uurimuses „The Authoritarian Dynamic“ (Cambridge University Press, 2005) jõuab ta täiesti vastupidisele järeldusele:

Kõigist avaldatud andmetest selgub, et kultuurilise mitmekesisusega kokkupuutumine ning sellest rääkimine ja selle ülistamine…on kindlam viis ärritada neid, kes on loomult sallimatud, ja ajendab neid väljendama meelepaha sallimatu hoiaku ja sallimatu käitumisega.

Autoritaristliku inimese karjavaim paneb ta toetama sellist ühiskonda ja kogukondi moodustavaid hoiakuid, mis peavad tähtsaks sarnasust ning vähendavad inimeste, uskumuste ja hoiakute mitmekesisust. Autoritarism ülistab, õhutab ja hindab sarnasust ning halvustab, piirab ja mõistab hukka erisugusust. Kui rühm tahab koos püsida ning järgida võrdõiguslikkuse põhimõtet, vajab ta ühtsuse ja sarnasuse eest hoolitsevaid inimesi. Kui ühiskond on homogeenne, ei ole autoritaristidega probleeme, sest nende kalduvused võivad olla uinuvas olekus ja nad on sallivad, kuna ei taju ohtu ühtsusele. Kui aga ühiskonda ähvardab oht, mis seab löögi alla rühma ühtsuse ja reeglite järgimise, äratab selle kogemine inimese varjatud kalduvused. Ohtu tajuvad ühiskonnas on raske ära tunda endist rahvast.

Autoritaristlik dünaamika on ringprotsess, kus lõpp kohtub algusega. Sallivuslipu lehvitamine elustab sallimatuse, kuna tajutakse ohtu sellele osale rahvast, kes tahab hoida rahvast ühtsena ja samasugusena. Sallimatu inimene muutub seda sallimatumaks, mida rohkem mitmekesisusele õhutatakse. Selliste inimeste aktiveerumine ässitab sallijaid endisest ägedamalt oma lippu lehvitama, mis omakorda kihutab taga vastaspoolt ja nii ikka edasi. Käib kultuurisõda – protsess toidab ennast, leerid polariseeruvad ja suhted pingestuvad ning viga muudkui kasvab.

Valitseva kontaktiteooria aluseks tundub olevat egotsentrism, inimlik kalduvus arvata, et teised on samasugused nagu meie. Liberaalist egotsentrist oletab, et teised inimesed on samuti meie kogemusele avatud, isegi nii avatud, et kõik tavaline tundub nõme, kõik üllatav ja erutavalt teistsugune muutub aga ihaldatavaks. Ta on hea ja mõistlik inimene ning kujutleb, et hingepõhjas on teised samasugused.

Sotsiaalpsühholoogia professor Paul Stenner kirjeldab protsessi järgmiselt:

Selle dünaamika aktiveerimine toob kaasa sallivusega kui niisugusega seotud sügava ja terava kultuurikonflikti, polariseerunud poliitika ja suurenevad nõudmised: nõutakse nii rohkem kui ka vähem sallivust vähemuste ja migratsiooni vastu, nii rohkem kui ka vähem piiranguid sõna- ja kogunemisvabadusele, nii rangemat kui ka sallivamat suhtumist ühistesse rituaalidesse, abordisse, tsensuurisse ja homoseksuaalsusesse, nii karmimaid kui ka leebemaid karistusi. Kord käima lükatud protsess hakkab tootma iseennast, kuna tugevam avalik vastasseis teravdab arvamuste polariseerumist, mis tõhustab dünaamikat veelgi.

Lakkamatult erisugusust rõhutades ehitavad liberaalid inimeste vahele müüre – ja need eraldavad. Nagu kassid ei salli oma majas suletud uksi, vihkab osa inimestest neid müüre seda raevukamalt, mida paksemad need on ja mida eredam valgusvihk teisele poole suunatakse. Vabastage meid müüridest! Kui nende ehitamine jätkub, peame palkama järjest rohkem valvureid, kelle ülesanne on müüril istudes suunata külm dušš kord ühele poole, kord teisele poole müüri.