Hiiumaa klaasist loss ehk statistika, mis ei toida - Kadri Pulk

 

Autori fotod.

Fotol on hiljutine pilt Orjaku kadakatest, mis on ühetasaseks lõigatud, et need aknast merevaadet ei varjaks, aga siiski rannalagedal justkui asjataksid. .

Olen järjest viinud oma sõpru seda teeäärset "ilmaimet" vaatama.

Ehk sobituvad need sandistatud ja kõndistatud puud seda arvamuslugu ilmestama üsna täpselt.

Hiiumaa klaasist loss ehk statistika, mis ei toida.

Vallavanema rõõmusõnum Hiiumaa elanike arvu kasvust mõjub uue aasta alguses kui hästi sihitud PR-projekt. "9797 elanikku," hüüab statistika. "Kasvutrend!" kiidavad tabelid.

Kuid kui kraapida seda säravat pealispinda, paljastub tõde, mis on kaugel võidujoovastusest.

Me elame ajastul, kus Hiiumaa on muutumas klaasist lossiks – väljastpoolt vaadates suursugune ja justkui kasvav, seestpoolt aga üha tühjem ja jahedam.

.

Registrihiidlane ei ole päris-hiidlane

Statistika on tõepoolest ebatäpsete arvude täpne kogum.

Kui me räägime kasvust, siis keda me silmas peame? Kas neid, kes reaalselt saarel ahju kütavad, lapsi kooli saadavad ja kohalikus poes käivad, või neid "mandrihiidlasi", kes hoiavad oma sissekirjutust saarel vaid missioonitundest või soodsamast parvlaevapiletist?

Nagu märkis Ulf Johansson, siis tegelik püsielanike arv võib olla vaevalt 6000 hinge. (Jah, ta tegi seda ilmselt nn tunde pealt, aga see ei muuda sisu tõesust).

See vahe – peaaegu 4000 inimest – ongi see "hall tsoon", mille varjus poliitikud end hästi tunnevad.

On mugav raporteerida kasvust, kui tegelikult on saar tasapisi muutumas suviseks mänguväljakuks, mis talvel pooltühjana kumiseb.

.

Tulumaks kui armuand, mitte arengumootor

Mandrihiidlased on saare doonorid. Nad elavad ja töötavad Tallinnas või teistes paikades, kuid suunavad oma tulumaksu kodusaarele, et hoida elus lootust Hiiumaa edenemisest . See ei ole "boonusraha laevapileti jaoks" – see on teatud mõttes ellujäämisfond.

Kas kohalikud otsustajad üldse tajuvad selle tulumaksu kaalu? Selle asemel, et olla tänulik iga euro eest, mis Tallinnast või mujalt mandrilt saare arengusse voolab, näib valitsevat suhtumine, et see on enesestmõistetav.

Veelgi hullem – seda raha kasutatakse küsitavateks projektideks, mis teenivad pigem võimulolijate egovajadusi, mitte kogukonna tegelikku ellujäämist.

.

Lootus, mida ei julge välja hingata

Ometi ei ole pilt üheselt must. Igal hommikul palvet lugedes mõtlen neile noorematele hõimlastele, kes koroonatuultes päriselt saarele tulid ja siin oma juured mulda surusid. See on nende lootuskiir – kaugtöö võimalus, mis lubab osaliseltki hoida sidet maailmaga, aga elada hiidlasena.

Neil hommikutel mõtlen ka meie küla naabriperedele, kus elujõuliselt toimetatakse ja kus kasvavad pere pisemadki.

Need on hetked, mil süda on soe, kuid ometi... Neil hetkedel ma ei julge väga valjusti välja hingata. See elujõud on ikkagi habras.

See püsib vaid tänu nende inimeste pühendumusele, mitte tänu vallamaja Exceli-tabelitele.

.

Suured egod vs. pühendunud inimesed

Kõige kurvem on aga see, mis toimub kulisside taga.

Saarel, kus iga inimene on arvel, peaks hoidma andekaid ja pühendunuid kui pilpa peal.

Ometi kuulen järjest lugusid, kus suured egod ja võimuiha sõidavad üle neist, kes tegelikult südamega asja juures on.

Üks lugu sellest aastavahetusest on eriti arutu ja jabur. Ning Hiiumaa tänase kultuuriloo järjepidevuse kestmise valguses erakordselt juhm ja lühinägelik.

Kui me praalime numbritega, aga samal ajal peletame eemale hoolivaid inimesi, siis on see kasv vaid õhk.

Arutu ja kurb suhtumine inimestesse, kes julgevad erineda või (näivale) süsteemile vastu rääkida, on Hiiumaa tõeline vähkkasvaja.

Ükski positiivne protsent rahvastikuregistris ei korva seda, kui saarelt kaob sisu ja hoolivus.

.

Kokkuvõtteks: Aeg on peeglisse vaadata

Lõpetame selle eneseimetluse. Hiiumaa elanikkond ei kasva – see profileerub järjest ümber suvitajateks ja patriootideks, kes toetavad saart eemalt.

Kui vallavalitsus jätkab reaalsuse eiramist ja peidab end mugava statistika taha, siis ühel päeval avastame end olukorrast, kus meil on küll "paberite järgi" 10 000 elanikku, aga ei pruugi olla enam kedagi, kes sadamasse saabujatele vastu tuleks.

Fotol on hiljutine pilt Orjaku kadakatest, mis on ühetasaseks lõigatud, et need aknast merevaadet ei varjaks, aga siiski rannalagedal justkui asjataksid. .

Olen järjest viinud oma sõpru seda teeäärset "ilmaimet" vaatama.

Ehk sobituvad need sandistatud ja kõndistatud puud seda arvamuslugu ilmestama üsna täpselt.

Lugu ilmus esmalt autori FB lehel.