HIIUMAA MATKARAJAL - Martin Suga

 

HIIUMAA MATKARAJAL

Martin Suga.

Ajavahemikus 14.-22. märts sai jalutatud läbi Hiiumaa matkarada. Kokku kulus mul selleks 9 päeva, mille jooksul sai kõnnitud 245,7 km. Blogijana pole ma kuigi osav, seepärast lisan siia vaid mõned praktilised nõuanded, millest võib tulevastele Hiiumaa matkaraja läbijatele kasu olla:

Kes soovib Hiiumaa matkarada läbida täpselt mööda teekonda algusest lõpuni, saavad valida kahe sobiva hooaja vahel: Vaemla lahesuudme läbimiseks peab vesi olema piisavalt hangunud, et saabastega üle jää kõndida või merevesi piisavalt soe, et sealt on normaalne paljajalu läbi pladistada. Märtsikuus ei sobinud kumbki variant, tuli teekonnale 5 km lisaks, et minna ringiga...

Räägitakse, et suurim väljakutse Hiiumaa matkarajal on vee leidmine. See pole päris täpne fakt... Kevadisel ajal on vee vältimine oluliselt suurem väljakutse (piltidelt leiab ohtralt stiilinäiteid), aga kes vee suhtes väga valivad on, neil on sellest väga vähe kasu. Igatahes veefilter kaasa ja elu saab olema palju lihtsam!

Hiiumaa matkarada pole lihtsalt nüri kõndimise rada! Eks seal ole muidugi ka liikumist kruusal ja asfaldil, aga suur osa metsaradadest on vürtsitatud rohkete looduslike takistustega. Päevadistantse planeerides korruta km-d umbes 1,3-ga, et saada reaalne aja- ja energiakulu planeeritud päevateekonna läbimiseks. Põhiliselt tuleb arvestada tuulemurruga, pokuporriga (kes veel ei tea, mis see pokuporr on, siis no worries, kindlasti saab selgeks), küngastikega Tahkuna ja Kõpu poolsaartel ning mitmesuguste veetakistustega (eriti vesisel hooajal).

Hiiumaa matkarada paneb väga tõsiselt proovile matkalise vaimse ja füüsilise tugevuse ja mitte ainult! Edukaks läbimiseks on vaja filigraanset planeerimist või üüratult rasket seljakotti. On need asjad ju omavahel tihedas seoses: rohkem/vähem matkapäevi tähendab lühemaid/pikemaid distantse ja samas raskemat/kergemat toiduvaru. Hiiumaal vurab ringi Selveri poebuss ( https://www.selver.ee/hiiumaa-randpood-poebuss ), mida on võimalik enda hüveks kasutada, aga see nõuab veel erilist peenhäälestust. Liigub see buss ju ajal, kui ka matkaja on liikvel ning katsugu keegi nii minuti pealt ennast õigesse punkti planeerida, et saaks ostud mugavalt tehtud! Ja siis astuvad mängu veel telkimisplatside ja lõkkekohtade omavahelised distantsid, mis võivad isegi motiveerida ööbimisi metsikutes tingimustes. Viie viimase matkapäeva distantsidest vaid üks oli mul alla 30 km, 2 viimast aga vastavalt 35 ja 34 km!

Kes ei pea üldse oluliseks terve matkaraja läbimist, siis soovitan alustada Kärdlast ja lõpetada matk umbes Männamaa kandis, kus võib juba leida bussipeatusi tsivilisatsiooni naasmiseks.

Siia lõppu lisan veel igaks juhuks, et postituse mõte polnud halada, kui raske on matkata (matkamine ei peagi ju liiga kerge olema), aga valmistada minejaid ette, et keegi ei lendaks suure hurraaga peale ja ei peaks tegemata jäänud kodutöö tõttu poolelt rajalt pettunult tagasi pöörduma...

Tänan tähelepanu eest ja edu matkaraja läbimisel!

Remmelko lõkkekoht, esimene Heltermaalt Kärdla poole liikudes.

Sellest supist oleks pidanud läbi minema, aga veidi vaeva nähes sai ringiga ka, loomulikult kulus selleks tublisti aega.

Kuskil seal vee all on tee, mida mööda peaks kulgema matkarada.

Ka see jõgi on tegelikult tee, kus kulgeb matkarada.

Mõni veetakistus tuli läbida paljajalu, et vältida tundidepikkust saabaste grillimist õhtusel lõkkel.

Mägipä telkimisala

 II MS aegne tulejuhtimistorn Kõpu poolsaare läänepoolse otsa piirkonnas.

Peaaegu nägin isegi Kõpu tuletorni jälle.

Mööda seda mülgastikku läks ka matkarada.

Orjaku linnuvaatlustorn.