Kestlik areng ja majanduskasv: Kuidas leida sümbioosi? - Urmas Heinaste
Vaatamata sellele, et me sõltume majanduskasvust, on palju, millest me veel aru ei saa. Märkimisväärne kasv on toonud kaasa tohutult positiivseid mõjusid – pikemad ja tervemad elud, miljonid on vaesusest vabanenud, lugematu arv elusid parandavaid uuendusi. Kuid need eelised on kaasnenud ka tohutute kuludega, sealhulgas tohutu reostus, maa degradeerumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja globaalne soojenemine.
Kui me soovime säilitada majanduskasvu ja samal ajal vältida ökoloogilise katastroofi, peame tegema olulisi muudatusi. Kõigepealt peame tõhustama energia säästva tehnoloogia ja tootmise kasutuselevõttu, et vähendada süsinikdioksiidi ja muude kahjulike heitmete väljutamist. Samuti peame looma üleilmse regulatsiooni, mis aitaks kontrollida reostust ja vähendada tootmisega seotud ökoloogilist mõju. Lõpuks peame otsustama, milliseid uuendusi ja tehnoloogiaid me rakendame, et vähendada jäätmekäitlust ja vähendada keskkonnamõjusid.
Me peame ka muutma meie tarbimisharjumusi ja otsuseid, et paremini kaitsta meie planeeti. See nõuab, et me tõstaksime teadlikkust ja tegeleme meie keskkonna parandamisega. See tähendab, et me peame teadvustama, kuidas meie tegevus mõjutab meie ümbritsevat keskkonda, ja kaaluma, kuidas meie tarbimisharjumusi saaks muuta, et minimeerida negatiivset mõju. See nõuab ka strateegilisi otsuseid, et luua ühiskond, mis on keskkonnasõbralikum ja ökoloogiliselt jätkusuutlikum.
Mõned keskkonnateadlased väidavad, et need keskkonnamõjud tähendavad, et majanduskasv destabiliseerib ühiskonda. Majandusteadlased kipuvad tagasi andma, et ainus viis ühiskonda stabiilsena hoida on hoida majandust kasvamas. Kuid mõlemad pooldavad keskkonnapoliitika kasutuselevõttu, mis aitab kaasa majanduskasvu säilitamisele, samal ajal kui samal ajal keskkonnaprobleeme lahendatakse. See tähendab, et me peame leidma sümbioosi majanduskasvu ja keskkonnapoliitika vahel. See on võti kestliku arengu saavutamiseks ja ühiskonna stabiilsuse säilitamiseks.
Sellegipoolest sisaldab kasvuteooria ise tõsiseid vigu, mis on tänapäeva majanduse olulisel määral kõrvale tõrjunud, mille tulemusena meie jätkuvad otsingud majanduskasvu poole vähendavad aktiivselt planeedi üldist rikkust. Võtmeküsimus on järgmine: kuidas on võimalik, et majandusteooria sattus olukorda, kus ta isegi ei loe loodusmaailma meie majandusliku rikkuse oluliseks osaks?
„Kui leibkond tarbib oma sissetulekust rohkem saab ta ülejääki rahastada, vähendades leibkonna varandust – müües aktsiaid, tehes pangas hoiukontosid ja nii edasi. Kuid ta ei saa seda teha igavesti ilma pankrotti minemata. See on probleem, millega inimkond täna silmitsi seisab ja miks me peame rääkima rahvaste ja maailmamajanduse kaasavast rikkusest, mitte SKTst.
Urmas Heinaste kandideerib roheliste nimekirjas Põlva- Võru- ja Valgamaal
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar