VABA AJALEHT KÜSIB - KOMPOSTEERIMINE JA REOVEESETTED.

 

Erinevate kompostmuldade kasutamise võimalused on suured ja oluliseks tuleb pidada sedagi, et mullastik vaesub. 
Pilt: Neeme Sihv

VABA AJALEHT KÜSIB - KOMPOSTEERIMINE JA REOVEESETTED.

Vastas  Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Katrin Koppel.

Kui palju Eestis tekkivatest reoveesetetest läheb kompostimisele? Seda siis nii liivapüüniste, eelsetitite kui aerotankide kasutamise jäägina. Kogust arvestatakse tonnides peale mudatihendustanke kui tsentrifuugimist ehk kuivkaalus?


Reoveepuhastusprotsessis tekkivad setted on füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest väga mitmekesised. Setteid töödeldakse, et muuta need kahjututeks aineteks, mis ei saasta keskkonda. Mõnel juhul on võimalik saada setetes sisalduvad väärtuslikud komponendid kätte, et suunata neid ringlusesse.

Praeguseks suunatakse peaaegu kogu majapidamises tekkivad reoveesetted bioloogilisele töötlemisele. Tööstusliku reoveesetete saatus sõltub selle keemilisest koostisest, misjärel setted saadetakse erinevatesse neutraliseerimise etappidesse ja edasi võimalusel taaskasutusse. Reoveesetete kasutusel käitlusviiside kirjeldusega on võimalik täiendavalt tutvuda Keskkonnaportaalil aadressilt https://keskkonnaportaal.ee/et/veeindikaatorid „REOVEESETE“ alt.


2021. aastal tekkis setet kokku 29 196 tonni kuivainest. Kõige enam kasutati reoveesetet põllumajanduses, sh biogaasi tootmiseks (21 099 tonni kuivainest). Nendest kogustest on maha arvestatud äravedu teistesse puhastitesse, kuna need hulgad arvestatakse vastuvõtva puhasti kogustesse. Toodud joonistel on kajastatud nii asulate reoveepuhastites kui ka suuremate tööstuste puhastites tekkivat ja töödeldavat setet. Kogust arvestatakse tonnides peale settetihendustanke kui tsentrifuugimist ehk kuivkaalus.

Töödeldud reoveesetet taaskasutatakse haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses. Sete, mis kasutust ei leia, suunatakse prügilasse ehk on taaskasutuseta. 2021. aastal oli taaskasutatud setet 91% ehk 24 730 tonni kuivainest (allolev joonis). Taaskasutuseta jäänud sette hulk 2021. aastal oli 2433 tonni kuivainest ehk 9%.





Kas kasutatakse ka teisi meetodeid peale aeroobse aunkompostimise?


Sõltuvalt eesmärgist kasutatakse reoveesette käitlemiseks eri meetodeid. Näiteks kasutatakse veetustamine ehk settest vee eemaldamise ja sette tahendamise puhul tsentrifuugi, kruvipressi, lintfilterpressi, setteväljakut, settetiiki või kottfiltrit. Settes orgaanilise aine sisalduse vähendamiseks ehk sette stabiliseerimiseks kasutatakse aeroobseid, anaeroobseid või füüsikalis-keemilisi meetodeid nagu aunkompostimine, trummelkompostimine, humifitseerimine, metaantankis anaeroobne kääritamine. Settes sisalduvate patogeenide sisalduse vähendamiseks ehk hügieniseerimiseks kasutatakse kompostimist või lubistabiliseerimist. Valdavalt on kasutusel aunkompostimine.


Kas komposti valmistamisel kasutatakse samades prügilates koos settejääkidega vm ka teisi jäätmeid, nagu niitmisjäätmed, kalmistute kogumiskonteineritest, veekogude setteid, toidujäätmeid sh elanikelt konteinerites kogutavaid biojäätmeid ning kauplustest kogutavaid biojäätmeid jm? Kuidas on kasvanud biojäätmete kogus kompostimisel aastate lõikes?


Olme- ja tööstusreoveesetete kompostimisel lisatakse erinevaid tugiaineid nagu põhk, turvas, saepuru või ka biolagunevaid jäätmeid nagu haljastusjäätmed, lehed, puukoor. Seda tehakse veesisalduse vähendamiseks, töödeldava materjali poorsuse suurendamiseks ning valmistatava komposti väärtuse tõstmiseks.

Tänapäeval suunatakse kõik majapidamistes liigiti kogutud biojäätmed (aiajäätmed ja toidujäätmed) bioloogilisele töötlemisele – kompostimisele ja anaeroobsele kääritamisele.

Elanike, ettevõtete ja asutuste liigiti kogutud biojäätmete hulk, mis jäätmevedajatele üle antakse, kasvab pidevalt. Tänu riigi ja omavalitsuste ühisele aktiivsele tööle on see kasv viimasel paaril aastal kiirenenud. Kui 2016. aastal koguti biojäätmeid kokku ligikaudu 29,7 tuhat tonni, siis 2021. aastal koguti töötlemiseks juba 47,15 tuhat tonni. (Keskkonnaagentuuri andmed).


Kuivõrd sisaldavad reojäätmed tänapäeval Eesti tingimustes ravimijääke?


Ravimijääkide sisaldust reoveesettes käsitleb Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühine reoveesette tootestamise uuring (ptk 9, lk 79–85)

https://evel.ee/wp-content/uploads/2021/09/KIK-lopuraport-v5-Reoveesette-tootestamise-uuring-lopparuanne-TU-ja-EMU.pdf.


Selle uuringu käigus antibiootikumijääke reoveesettest peaaegu ei leitud, küll aga leiti teisi ravimijääke. Oluline on märkida, et uuringus kasutatud proovid võeti juhuslikkuse alusel, ilma üldist haigestumise tendentsi arvestamata. Näiteks gripiperioodil võivad olla tulemused teistsugused. Reoveesette eri käitlusviisid mõjuvad ravimijääkide sisalduse muutmisele erinevalt, erinevus sõltub nii käitlusviisist kui ravimist endast. Uuringus järeldati, et kõik vastavad ained võivad sattuda sette otsekasutuse puhul täies ulatuses keskkonda, samas on vastavate ravimijääkide keskkonnaohtlikust hinnatud vähe ning keeruline on öelda, millistes kontsentratsioonides võivad nad keskkonnariski tekitada.

Ravimijääkide keskkonda sattumise vältimiseks on väga oluline, et inimesed ei viskaks aegunud või üleliigseid ravimeid WC-potti või kraanikaussi, vaid viiks ravimid tagasi apteeki.


Mismoodi mõjutab reoveesetete komposteerimist koroonaviirus heitvees?


Teadaolevalt viirus hävineb kõrgematel temperatuuridel, sh ka kompostimisel ja anaeroobsel kääritamisel. Reoveesette edasiseks kasutamiseks pole koroonaviiruse esinemise kindlakstegemine nõutud ja käitlusprotsess sellest tulenevalt ka ei erine.

(Täpsemat infot viiruse vastupidavuse kohta võib saada Tartu Ülikooli teadlastelt (nt Tanel Tenson), kes tegelevad koroonaviiruse seirega reovees. Vt ka https://ut.ee/et/sisu/koroonaviiruse-seire-reovees)


Millised piirangud on sellise komposti kasutamisel? Näiteks, kas seda kasutatakse ka põllu- ja aiamaa kompostmullana?


Reoveesette edasist kasutamist reguleerivad eelkõige kaks määrust.

Esimene sätestab, mis tingimustel on lubatud reoveesetet kasutada rekultiveerimiseks, haljastamisel või põllumajanduses. Määruses on ära toodud näiteks raskemetallide piirnormid, mille ületamisel pole lubatud reoveesetet kasutada. Sama määrus kehtestab ka nõude, et reoveesetet ei või kasutada maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Aasta jooksul pärast reoveesette laotamist ei tohi sellel maal kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks, kahe kuu jooksul pärast sette laotamist ei tohi sellel maal karjatada loomi või varuda loomasööta.

Teine määrus seab tingimused reoveesettest komposti tootmisele, mille tulemusena ei ole enam tegemist jäätmetega, vaid komposti kui tootega. Sellist komposti võib kasutada põllumajandusmaal, haljastuses ja rekultiveerimisel, kuid ka sel juhul kehtib piirang, et aasta jooksul pärast reoveesettest toodetud komposti laotamist ei või seal kasvatada köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi ning kahe kuu jooksul pärast laotamist ei või karjatada loomi või varuda loomasööta.


Kas (eriti kui kasutamispiirangud olemas) on Eestis kasutatud tekkivat komposti ka karjääride jm puhul, nt loodusliku või tehismetsastamise eesmärgil? Kui edukad on tulemused ja kus seda on tehtud?


Reoveesetet on lubatud kasutada maavara kaevandamisega või mõnel teisel viisil rikutud maa-ala korrastamisel või taaskasutamiseks ettevalmistamisel või prügilate katmiseks. Karjääride, prügilate ja teiste tehisobjektide rekultiveerimiseks on reoveesette kasutamine soovitatav, kuna pinnase vedu loodusest on kulukas ega ole keskkonnasäästlik tegevus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019007)


2019. aastal valmis reoveesette karjäärides kasutamist puudutav põhjalik uuring “Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel” (https://envir.ee/media/5287/download).


Katsetatud on ka reoveesettest saadud komposti kasutamist metsaistutusel. Ajakirjas Eesti Mets on natuke antud teemat käsitletud (artikkel aastast 2008): http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel865_839.html


Kas Eestis on kaalutud ka veekogude süvendamisel setete (sapropeeli) kasutamist lisandina komposteerimisel või ka otse põllule veetava mullarikastajana ehk väetisena? Kus on meil seda viimastel aastatel katsetatud?


2020. aastal valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Eesti Maaülikooli projekt „Jätkusuutlik väikejärve tervendamise meetod sette toiteainete taaskasutuse teel“. Järvede tervendamisel sette eemaldamine ja selles sisalduva fosfori taaskasutamine väetisena põldudel on oluline uuringuvaldkond, sest võimaldab lahendada korraga kaht probleemi: keskkonnareostust järvedes ja looduslike fosforivarude piiratust. Maaülikooli projektile lisaks meil konkreetsem info katsetuste kohta puudub.


Kuidas mõjutaks viimasel puhul setete kasutamist setetes olevad lämmastiku- fosfori jm jäägid?


Setetes sisalduv fosfor on oluline toitaine põllukultuuridele. Setete kasutamisel väetisena tuleb lähtuda veeseaduses väetisele seatud piirangutest (sh lämmastiku piirnormidest).


Milliseid uusi lahendusi jäätmete vähendamiseks ning neist komposti tekitamiseks on Eestis katsetatud lähiminevikus?


Tegemist pole küll uue lahendusega, kuid väärib märkimist, et 2023. aasta lõpuks peavad kohalikud omavalitsused tagama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või ringlussevõtu. Lihtsustatult öelduna tähendab see, et biojäätmete liigiti kogumise võimalused laienevad. Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. Eramajades ja maapiirkondades on alternatiiviks kompostimine. Kohalikud omavalitsused on Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saanud toetusi, et osta ja jagada majapidamistele kodukompostreid. Seetõttu on märgata ka elanike huvi kasvu koduse kompostimise vastu.

Teisalt teeb ministeerium ka samme, et tõsta inimeste teadlikkust ja aidata kaasa toidujäätmete tekke vähendamisele („Austa toidu jäägitult!“ kampaania). Jäätmetekke vähendamiseks on senisest paremini koondatud info toidu annetamise võimaluste kohta (https://toiduannetamine.ee). Kogukonna või eraalgatusel on kasutusele võetud toidujagamiskapid ja ka äpid (nt Fudler, ResQ Club jt), mis samuti aitavad toidujäätmete teket vähendada. Keskkonnaministeeriumil on valminud ka toidujäätmete tekke vältimise kava.



Kas Eestis keegi tegeleb ka uute meetodite väljatöötamisega? Järvede ja jõgede setete põldudele või karjääridesse vm sobivuse uuringutega?


Lisaks eelnevalt juba mainitud uuringutele viis Maaülikool 2018. aastal läbi uuringu reoveesette kasutamise kohta nõlvadel (sh teedeehituses). Aruanne leitav: https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/uuringud-ja-aruanded


Kas erinevate setete komposteerimisel tekkinud komposti puhul on Eestis ka katsealasid, kus neid edaspidiselt uuritakse? On need vaid loodusliku toimega või kasutatakse ka puude istutamist, (rohu)seemnete külvamist jm?


Puudub info pikemajaliste taimkatsete teostamise kohta reoveesette valdkonnas. Lühiajalisi taimkatseid (salatkressi ja suvinisuga) käsitleti reoveesette tootestamise uuringus (ptk 10, lk 86–101).



Küsis Neeme Sihv.