Reede, 1. märts 2019

KLIIMA NEUTRAALSUS - Leevi Kirsimäe



KLIIMA NEUTRAALSUS - Leevi Kirsimäe



Põksit: põlevkivi kasutamise lõpetamine elektrienergia tootmiseks- seda peaks see tähendama. Aastaks 2050 peaks Eesti minema 100%-liselt taastuvenergiale ja 80% sellest peaks moodustama biomass. Vähemalt nii on kirjas Euroliidust saadetud EL-i KLIIMANEUTAALSUSE RAPORTIS. Selles dokumendis ongi siis ka Eesti ise raporteerinud oma kohustused. Teatavasti täidab Eesti omale võetud (?) või temale pandud kohustused saksa täpsusega ja ....siia märgin kolm punkti...eks igaüks mõtleb ise.

Veebruari algupoole. 2019a. oli Riigiraadios saade nimega „Ökoskoop“, kus esines Taavi Ehrpais, Vardi Metsaühistu juht. Kajama jäi imeilus mõte, et Eestis on metsa küll ja seega peaks ka olema küll ja veel, mida raiuda.
Raadiointervjuu leidis aset lageraielangi,Taavi sõnul elurikkuse allika, man. Taavi kiitis, et näe, seal on üks vana puu, mille õõnsustes leiavad peagi elupaika lind loom ja putukas. Nii et elu on seal palju. Pealegi olevat lähedal pajupõõsas, mis puule varsti juba varju annab!
Taavi Ehrpais väitis ka, et küps mets ei anna mingitki varju (?) ulukile, kuusetihnik aga, tihnik...milleks tihnik(?), tihnik aga küll. Näiteks 20-ne aastane noorendik sobib karule magamiseks, mida tõendab hästi see, et on üles aetud magavaid karusid just noorendikest.

Minul kui kiuslikul tekib kohe küsimus, et mis pagana päralt küll need karud siis sealt noorendikust üles aetakse! Aga äkki ongi just need need kenad noorendikud ühed kenad paigad ka hakkpuidu tegemiseks (?)
Mulle kui maainimesele meenubki samas :Viljandi vallas nähtu, enne Paistut :üli-ülipikad, need põlluäärsed, tulevase hakkepuidu ehk noore metsa virnad, oma kilomeetreid pikad virnad.
Ja kui siis ühekorra oli lage taga, siis oli kohe näha ka hiigelsuurt elurikkuse allikat, hiigelsuurt tühja lagendikku...Kuidagi kõhe hakkas.
Mul endal mure mesipuudega. Olen näinud imelikke suuri jälgi lumel, mõtlen, et äkki on see karu, kes neid jälgi teeb ja kes on äkki talveunest, kusagilt noorendikust, vanu metsi siin ju enam polegi, üles kupatatud.
Talvel üleshirmutatud karu tavaliselt enam oma tavepessa ei naase ja reeglina hukkub. Kuna ma neid jälgi ikka ja jälle näen, siis mõtlen, et kui ongi äkki karu, siis nähtavasti ta talvel „mesindusega“ ei tegele. Muidu...

Eelkõneldud „Ökoskoobi“ intervjueeritav, Taavi Ehrpais kurtis ka omi muresid. Näiteks väitis ta , et Eestis on liiga palju metsa kaitse alla võetud, näiteks 11% on range kaitse all, 15% on kergema(?) kaitse all, (minu teada majandusmetsad) ja lisaks! on veel võetud sertifikaadid vabatahtlike poolt. Ja et kõige suurem mure olevat, suisa metsaomanike hirm, et kehtestatakse järjest uusi piiranguid ja võetakse järjest uusi maid kaitse alla. Kummalised hirmud.
Minu enda kui metsaomaniku kogemus on metsa majandajate mure madala puiduhinna pärast ja hirm puiduärikate poolt petetud saada.
Näiteks oli siin juhus, kus võeti maha hakkepuiduks - harvendus- või puhastusraidena võsa, aga selle eest omanikule midagi ei makstud, kuigi eelnevalt oli lubatud maksta. Väide oli, et su võsa või mets oli liiga peenike ja harvestri töötund nii kallis ja töötegija pidi endale ISE veel palka juurde maksma! Öeldi juskui pilkeks, et sa said omale ju nüüd ilusa harvendatud metsa, et mis sa veel tahad!

Taavi Ehrpaisile võib küll lohutuseks olla, et vähemalt Reformierakond on välja öelnud, et nemad erametsaomanikele mitte mingeid piiranguid ei sea, samuti on Erakonnad väljendanud oma „soovi“, tegelikult soovimatust metsateemaga tegeleda sellega, et küll MAK-30 , pea valmiv ja uue riigikogu poolt nupustatav, metsaarenduskava kõik asjad paika paneb. Seal on aga asjade üheks „paikapanijaks“ Andres Talijärv, endine Keskkonnaministeeriumi kantsler ja pregune Erametsaliidu tegevjuht.
Nii et erametsaomanikud peaksid küll olema vägagi KAITSE ALL, seda aga ei saa kahjuks öelda EML- erametsaliidu, erametsade, elanike kohta ajal, mil meie eesti metsades peaks kehtima raierahu.
RMK- riigimetsa majandamise keskuse metsades kehtib raierahu, aga erametsades see ei kehti. Nähtavasti ka seda ei kehtestata, sest metsatöösturid seisavad kui Hiina müür oma „õiguste“ eest, õiguste eest, mis ei vaja kirjeldamist, ja millise „õiguse“ üks osa on ka erametsaomanike „õigus“ raierahu ajal metsa langetada ja võsa raadata.

Tegelikult on meie metsade ja keskkonna elu või surm üks tervik, nagu kõik on omavahel seotud. Valdur Mikita on öelnud selgesõnaliselt välja, et meie mure ei peaks olema see, et 11% metsa on kaitse all, vaid see, et 90% ehk 89% metsa on kaitseta.
Oma artikli alguses kirjutasin ma PÕKSIT-ist ja sellest, mis edasi peaks saama. On mingi % energiast, mis peaks kaetama tuulest, samas on jälle huumoriteema, mida riigiraadio edastanud on, sellesama KLIIMANEUTRAALSUSE RAPORTI raamistikus. Tahetakse tuulikuid rajada Hiiumaa lähedale merre, et pidavat olema odav püstitada ja ka odav ülal pidada, ühesõnaga odav taristu. Ainus paha asi, et inimestele ei meeldi need tuulikud, segavad elamist, müra ja inetu ka.No ütleme selle kohta moodsa, aga samas siia konteksti juskui sobimatu sõna: keskkonnareostus, kuigi lugu ise Väimela kanalaga 100% võrreldav justkui pole.. Et kuidas siis asja rumalaile hiidlastele suupärasemaks teha... No viime siis silma alt ära, et pole näha...et kuhu siis...Noh, kaugemale merre.. No kallimaks ju läheb see taristu, aga lahendus on olemas.
SAMA ANALOOG TULEB VÄLJA sellesama Põksiti järgselt, taastuvenergia saamine 80% ulatuses biomassist. KLIIMANEUTRAALSUSE RAPORT ei aktsepteeri rämpsu põletamist, nii et jääb ainult hakkpuit. Huumorikoht on siin see, et praegusel viisil edasi minnes on meie metsad juba aastaks 2050 päriselt ära hakitud. No küllap siis, alles siis „ärkame“ ja hakkame ostma elektrit sisse. KUNI sinnamaani aga toodame ise ja müüme või vereni välja....ükskõik mis hinnaga.

Et kuidas nii? Vähemalt Taavi Ehrpais väidab oma elurikkuse allikal seistes, et metsa on meil küll. Kui teed lahti raadio, siis ilusa nimega aga huvitava mineviku metsafirma „Metsatervendaja“ tüütab sind mitu-setu korda päevas oma üleskutsega, et: „Ärge kuulake tüütuid helistajaid, kes tahavad teie metsa osta, majandage ise, aga kui ei taha... siis müüge meile.“ Ja neid metsakaitsjaid-“kallistajaid“ on teisigi, kes kallist eetriaega väga mõistlikult tarbivad. Kui lööd lahti mõne ajalehe, näiteks Maalehe, siis on metsaostjad ootel, täpselt samamoodi kui 27 aastat tagasi. Isegi internetis leiavad nad sind su kodulehel üles: mine metsa, tule metsa, osta metsa! Õiglase hinnaga!
Kuuldavasti on ka RMK juba hädas omale puidu leidmisega...ju siis meie riigimetsadesse rajatud perfektne teedevõrk ongi juba oma investeeringut kibedasti ammendamas.
Et minu jutt poleks tühipaljas mula, siis viitan ma siin sellelesamale EUROLIIDU KLIIMANEUTAALSUSE RAPORTILE, mis ÜHEMÕTTELISELT märgib ära Eesti raporti kohta, et kas Eesti ise ei arva oma raporteeritud 80% biomassiga, säästuenergia tootmiseks, et see on kliimale (????) kahjulik ja samuti mõjuks see eesti elurikkusele halvasti.

Kui Eesti on siiski nii ülisuur biomassi ehk hakkpuidu fänn, siis ma soovitan siiralt pöörduda GI-i, Graanul Investi poole, kes töötleb tervelt kolmandiku eesti (hakk)puidust ja veab selle välja Lääne-Euroopasse, kus see põletatakse riiklike subsiidiumide toel sealsetes katlamajades, tootmaks ROHEENERGIAT, ehk ära seletatult taastuvenergiat, sedasama taastuvenergiat, mida me ka oma kodumaal igakuiselt tarbime ja selle eest üha rohkem maksame.
Kas ei oleks meil odavam maksta GI-le selle eest, et väljaveetav BIOMASS jääks Eestisse ja turgutaks eesti Taastuvenergiat, kuna meie Eesti Energia ei näe võimalust koos Põksitiga hakata elektrienergiat sisse ostma VÕI ON(?) siiski eelseisvad elektrivõrkude lahti- ja kinni sünkroniseerimise kavad just seotudki tulevase elektienergia sisseostu kavadega. Samas võiks see ju kajastuda siis ka Põksitis? Ja EL Kliimaneutraalsuse Raportis.???
Aasta number oli siis 2013, mil võeti vastu uusEesti Metsaseadus, milline määras metsapuu kõrguseks 1,3 meetrit. Imetlen siin väga uue Metsaseaduse seljataguseid, kel nii suur võim, et isegi EL metsaseadus, mis defineerib metsapuu kõrguseks 5 meetrit, pole oluline täitmiseks. Võiks ju arvatagi, et Eesti on tõesti see iseseisev riik, kes teeb omale seadusi ja neid täidab.

Võiks arvata, kuigi siin on jälle naerukoht. Kui ma nüüd oma metsas kõnnin, siis olen kui Suur Tõll või Kalevipoeg, kelle pea ulatub üle puulatvade ja kel mets on kohati lausa rinnuni.On ju minu pikkus nii 1.70.
Siinjuures tasub ära märkida fakti, et meie eesti rikkaim mees, kes on Graanul Investi omanik ja tegevjuht, saavutas oma firma arengus hiigelsuure hüppe just peale uue metsaseaduse jõustumist.
Minu siiras soovitus MAK-30 koostajatele, et ehk oleks mõistlik võtta eeskuju EL metsaseadusest ja metsapuu pikkus ÕIGEKS tagasi venitada, siis jääks meil ehk ka veel metsa alles järeltulevaile põlvedele
„Kehtestada tuleks üleüldine raierahu ka erametsades , selleks et lõpeks massiivne kevadsuvine raie, mis hävitab tuhandeid linnupesi ja toodab mahlast, suhkrut täis puidumassi, mis kõlbab üksnes peldikupaberiks.“ Seda ütleb Valdur Mikita.

Eestit loetakse metsariigiks, tegelikult oleme me juba võsa- ja puupõllu- riik.
Palju oleneb uuest metsaarenduskavast, MAK- 30-st, mida praegu ette valmistatakse aga mis ei ole lubatud üldrahvalikule arutelule ja ka poliitikute valimiseelsetest debattidest on teema eemaldatud või marginaliseeritud kujul lubatud.
Kui aga arvestada eelmist MAK-20 koostamist, 2010a., mille puhul ei arvestatud isegi Riigikontrolli hoiatusi ja juhiseid ja millist suunda nähtavasti kavatsetakse ka julgesti jätkata, siis on meie Põksitiga saabumas tõenäoline EXIT- ELUST VÄLJA ehk HÄÄLETU KEVAD..
Eesti metsatustamist on Mikita kajastanud oma raamatus „EESTI LOODUSE KANNATUSTE AASTAD“: Riigikontrolli 2010 aasta auditi näol. Tsiteerin: „Põhimõtteliselt ütleb audit selgesõnaliselt, et Eesti riigi metsandus ei ole jätkusuutlik, vanades salu-, laane-, ja palumetsades jätkub arutu üleraie, metsade elurikkus väheneb, raiume oma metsa tulevaste põlvede arvelt....kokkuvõtte sisuks on.... vähendada raiemahtusid..“
Mis mind väga sügavalt häirib, on see, KUIDAS ikkagi Riigikontrolli audit saab olla MAK-i koostajaile üks ümmargune 0.
Täpselt sama analoog selle 2013a. Uue Metsaseadusega, mis nii kardinaalselt erineb EL Metsaseaduset.

Kolmas analoog on sündimas Põksiti näol. Kui EL näeb ja dikteerib, et meie põlevkivienergia on saastavaim asi Euroopas, siis meie asume selle vastu usinasti võitlema ja ägedasti puitu ahju ajama, oma 80 % biomassi-raportiga.
Mida rohkem siin arutella, siis hakkab tunduma, et kusagil on Exit selgest mõistusest.
ÄKKI ON MEIE metsatöösturid ainsad, kes veel on oma selge mõistuse säilitanud ja oma huvide eest seisavad. Tegu on firmadega, kel on oma plaanid, puiduvarumislepingud, liisitud masinad ja raha, mis peab liikuma ühest taskust teise ja sealt kolmandasse. Ja nii ongi.
MTÜ EMA ehk mittetulundsühing Eesti Metsa Abiks juht Anne-Mari Väli on öelnud ühes teleesinemises, TTV Maatriksi saates, et tema on ju metsatöösturitega ka rääkinud Eesti metsade olukorrast, aga vastuseks on temale väga viisakalt öeldud, et me saame teist aru, aga meid see ei huvita. Meie võtame sealt, kus saame ja kui enam ei saa, siis läheme mujale. Anne -Mari Väli ironiseeris veel, et ei tea kuhu mujale, kas Poola rahvusparkidesse või.
TEGELIKULT SIIN ONGI see peapõhjus, miks asjad on nii nagu nad on. Meie omad eesti poliitikud ja riigiametnikud (Riigikontroll???) peidavad oma pea esteks liiva alla ja seejärel teevad näo, et nad pole jaanalind ja et liiva peal on elu ikka üks suur ja lõhnav lill:

SEST: Elu pole Eestis ju kunagi olnud parem ja metsa on rohkem kui kunagi varem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar