ERINEVATEST IDEOLOOGIATEST - Endel Susi

ERINEVATEST IDEOLOOGIATEST.

Paljusid kaaskodanikke pahandab, et kasutatakse väga kergekäeliselt väljendit fašist. Me ei ela enam nõukaajal, kus sõjaväes teeninud baltlaste ühisnimetus vene ohvritseride poolt oli fašist. Paljud rahvuskaaslased kogesid sellist solvangut  korduvalt. Need, kes julgesid sellele arusaamale vastu tegutseda, pole vaja olla vist selgeltnägija, et mõista, mis nende noorte inimestega seejärel juhtus.

Selliseid solvanguid tuli korduvalt kogeda ka teiste erialade inimestel.

Nüüd võime ajakirjandusest lugeda samuti mõnede inimeste silditamist fašistideks. Seepärast otsustasin veidi täpsustada kasutusel olnud ja olevaid ideoloogiaid, et inimesed mõistaksid milline tegevus millise ideoloogia valdkonda kuulub. Kuid kindlasti ei pretenteeri antud lugu kõiketeadmisele ega lõplikule tõele.

Natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi põhimõte oli, majandusel peab olema teeniv positsioon rahva suhtes. Turg ei eksisteeri kapitali jaoks. Natsionaalsotsialismi ideoloogia oli käibel Saksamaal enne II maailmasõda, mis sündis peale Saksamaale alandavat Versailles lepingu sõlmimist, mille sõlmisel sakslasi ei lastud isegi osaleda.

1933. a oli tööpuudus Saksamaal 33%, ja see likvideeriti uut ideoloogiat rakendades 1939. aastaks. Teada on, et investeeringud teedeehitusse suurenesid 4,5 korda, elamuehitusse 2 korda, investeeriti suuremahuliselt teistesegi tööstusharudesse ja põllumajandusse. Sõjatööstusse hakati jõulisemalt investeerima peale tööpuuduse likvideerimist. Tänu sellisele edule majanduses ühines Austria Saksamaaga meeleldi. Saksa armee võeti Austrias vastu suurte ovatsioonide ja lilledega. Seda ühinemist näitab ilmekalt History telekanal.

Saksamaa selline majanduslik edu ei meeldinud Nõukogude Liidu liidrile Stalinile, sest tema pidi majanduse turgutamiseks kasutama sundmeetodeid ehk sunnitööd,  aga Saksamaal toimus see vabatahtlikult inimeste kõrge motivatsiooni toel. Stalini ettepanekul aastast 1936 hakati natsionaalsotsiaalide kutsuma fašistideks. Negatiivseks muutis natsionaalsotsialismi ideoloogia sellesse lisandunud teooriad nagu rassiteooria, eluruumi laienemise vajadus, juhikultus. Peale II maailmasõda kuulutati võitjate poolt natsinaalsotsialistide ideoloogia rahvavanulikuks.

Fašism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb ühe isiku juhtimise all oleva tugeva riigi loomist. Fašismile on võõrad kõik sotsiaalsed ja internatsionaalsed konstruktsioonid.

Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei juhtimissüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat, ühiskonna elu kõikide külgede range reglementeeritus ja jälgimine, sõjakas šovinism, agresiivne välispoliitika, piiramatu omavoli, patriotismi nimel kordasaadetud massimõrvad, jms. See autoritaarne liikumine ja ideoloogia tekkis 20ndail Itaalias, mille juht oli Benito Mussoliini. Tuntumad fašistlikud režiimiga riigid olid Hispaania (juht kindral F. Franco), Portugal (A. Salazar) ja ka Austria (1934-1938) enne Saksamaa anšlussi, Horvaatia (A. Pavelic). Mõnedes Kesk-Euroopa riikides kohtas kahe maailmasõja vahelisel ajal fašismile omaseid jooni nagu Ungaris (Horthy),  Bulgaarias (Markov), Kreekas (Metaxas), samuti osades Ladina-Ameerika riikides.

Kommunism on teoorias positiivne ideoloogia, kus ei ole eraomandid ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Ühiskonna põhimõte on, igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistid erinevad sotsialistidest selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikust ühiskonnast kommunistlikku ideaalühiskonda üleminekut revolutsion teel ehk jõuga. Sõna kommunism tuli kasutusele peale 1830. a prantsuse revolutsiooni. Suuremad kommunistliku ideoloogia teoreetikud olid Karl Marx ja Fridrich Engels.

Praktikas on kommunism üks totaritaarsemaid ideoloogiaid koos fašismiga.

1917-1991 NSVLis toimunu ja tema poolt naabermaades kordasaadetu on 20nda sajandi üks suuremaid inimsusevastaseid kuritegusid.

Teisigi näiteid. Pol Pot (1925-1998) oli Kambodža ultramaoistliku Punaste Kmeeride juht ja oli Kambodža peaminister aastatel 1976-1979. Sel ajavahemikul, tema  kommunistlike ebainimlike reformide tulemusel, hukkus 1,7 miljonit elanikku, mis oli 26% Kambodža rahvastikust.

Ajaloolaste andmetel on kommunistlikud režiimid maailmas hinnanguliselt hävitanud üle 100 miljoni inimese. Rahvavaenulikud ideoloogiad, peale kommunismi, on rahvusvaheliselt kõik hukka mõistetud.  Erinevates riikides on kommunismi kuriteod hukka mõistetud. Näiteks, mõistis Eesti Riigikogu 2003. a hukka kommunistliku režiimi kuriteod, sama tegi tänavu aprillis Ukraina Ülemraada. Näiteid on teisigi. Kuid Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees sotsiaaldemokraatide fraktsiooni vastuseisu tõttu ei ole läinud dokument kommunismi kuritegudest lõpphääletusele. Nende vastuväide on, et hukka tuleb mõista konkreetsed kuriteod, mitte ideoloogia. Vaatama sellele, et just see rahvavaenulik ideoloogia on viinud kõige suuremate kuritegudeni.

Praegu maailmas viljeldavad peamised ideoloogiad on liberalism, sotsiaaldemokraatia ja konservatism.

Liberalism on suund majanduses, poliitikas ja ideoloogias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest mida kaitseb riik. Peamine suund on võetud vabaturumajandusele. Oluliseks peetakse riigi minimaalset sekkumist ettevõtlusse, nende tulude minimaalset maksustamist. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima rahvast rohkem töötama. Liberaalide ideoloogias ei eksisteeri rahvust ega tema kultuuri vaid kandvaks jõuks on ühiskond ja lõppeesmärgiks ühtne maailmariik. Sellest põhimõttest lähtuvad liberaalide tõekspidamised ja tegevus teisi inimesi panna neid põhimõtteid tunnistama, kasutades oma käes olevaid kõikki vahendeid nagu meedia, ja muud võimalused. Olles võimul ongi nende juhtida meedia ja võimalus propageerida oma vaateid, olgu selleks vabaturumajandus, multikulti, homoseksuaalsus, jm.

Vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerijana on enim kuulsust võitnud USA teadlane Milton Friedeman (1912-2006), kelle teostest on saanud inspiratsiooni ka meie kunagine peaminister Siim Kallas. Friedemani  auks antab Cato Instituud USAs alates 2002 aastast välja auhinda „Vabaduse edendamise eest“ koos kopsaka rahalise preemiaga. Auhindu jagatakse üle aasta ja neid on saanud 7 inimest, teiste  hulgas ka  Mart Laar 2006. aastal.

Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia, mille eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine ja heaoluriik. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju.

Uuema aja sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist nagu võrdsuse või positiivse vabaduse põhimõtted.

Tuntumatest sotsiaaldemokraatidest võiks nimetada Toomas Hendrik Ilvest, Mihkel Martnat (Eesti sotsiaaldemokraatia isa), Olaf Palme´t, Tony Blair´i. 

Konservatism ehk alalhoidlikkus on demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb traditsioonilistel väärtustel. Konservatism loojaks peetakse XVIII sajandi iiri poliitikut ja filosoofi Edmund Burke´i. Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja tema ajalugu. Konservatiivsed põhimõtted on traditsionalism, perekond ja moraal. Traditsionalism tähendab põhiväärtuste säilitamist ja järkjärgulist reformide teostamist selle säilitamiseks. Perekond ja abielu on ühiskonna vundament, üks vanemaid elukorralduse institutsioone. Moraal on kõige aluseks, ilma milleta poleks ettekujutust, milline on õiglane ühiskond.

Tuntumatest konservatiivsetest poliitikutest võiks välja tuua Konrad Adenaueri, Dwight Eisenhoweri, Charles de Caulle´i ja Margaret Thatseri.

On veel hulk teisigi ideoloogiad. Äratoodu on selline huvitekitamise lugu, sest paljude ideoloogiate kohta on võimalik leida materjali piisavalt. Äratoodud ideoloogiates vastuolude  kommenteerimisest allakirjutaja loobus, et mitte muutuda erapoolikuks.

Endel Susi

Pensionär Haapsalust.