Jalutasin täna hommikul oma pea igapäevast ringi jõe
ääres - tegelen loodusfotograafiaga - ja jälgisin jõel
toituvaid kühmnokk-luiki. Pildistasin neid graatsilisi linde,
arvan, et 10-15 minutit , kui kuulsin kaunist vilepillimängu.
Otsisin silmadega, kust see tuleb ja nägin eemal puupakul
istumas ning vilepilli mängimas väikest kasvu vanemat
naisterahvast. Pildistasin teda mõne kaadri ja nautisin
niisama jõe vaadet vilepilli saatel, see kütkestas. Siis naine
märkas mind, pani pilli ära , võttis oma kompsud ja tahtis
lahkuda. Ajasime siiski mõne hetke juttu, naine rääkis, kuidas
need luiged pesitsevad sealsamas juba mitmendat aastat ja
et nad käivad seal Tema pärast.
Kui ta oli lahkunud , tulid minul - suurel mehel - pisarad silma,
taipasin , et see naisterahvas käis just neile luikedele
vilepilli mängimas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar