Laupäev, 16. mai 2015

MARTNAST SAAB ESNA? - Intervjuu.


Foto: Hardi Rehkalt.


Küsimused saadetud: Tiiu Aavik, Hardi Rehkalt, Indrek Urbas, Arvo Ninn.


1.    Märtsis tekkis Martna volikogus arutelu eelarve, vallavanema umbusalduse ja võimaliku "võimuvahetuse" teemadel. Millised olid süüdistused vallavanemale? 

T. A. - Umbusalduse tekst:“2013.a. sügisel, vahetult enne kohaliku volikogu valimisi, laskis vallavanem Tiiu Aavik Martna asulas toimivast keskküttega korter-elamust välja lõhkuda poole maja ulatuses keskküttesüsteemi. Seda tegi ta ainuisikulise otsusega, kahjustades oluliselt vallavara, muutes selle kasutuskõlbmatuks. Tänase seisuga ei ole tekkinud kahju likvideerimiseks midagi ette võetud“. Alla kirjutasid kolm IRL liiget: Arvo Ninn, Oliver Tammemägi ja Reelika Toom.
Pool maja sai tõesti küttesüsteemist välja lülitatud seoses sellega, et meil on rohkesti tühje keskküttega kortereid, mille kütmise kulu kannab vallavalitsus. Sellisel moel suutsime aastas kokku hoida 6500 eurot. See tegevus oli volikoguga kooskõlastatud ja kõik leidsid, et nii on mõistlik teha. Radiaatorid on tänaseni hoiustatud, et need metallivaraste saagiks ei langeks. Vajadusel on võimalik koheselt radiaatorid süsteemi ühendada. Hetkel on meil veel piisavalt tühje kortereid, mida välja üürida.

H. R. - Arutelud eelarve üle käisid pikemalt, kui ainult märtsikuus. Ma pidasin IRL-i soovi põhjalikumalt süveneda eelarve numbritesse täiesti mõistetavaks. Nüüd hiljem julgen arvata, et see oli lihtsalt häma, sest lõppkokkuvõttes viis see välja selle olukorrani, kus me praegu oleme. Tunnistan oma süüd, et lasin ennast eksitada IRL-i ilukõnest ja ei olnud jõulisem eelarve läbisurumisel. Vallavanema umbusalduse ja võimuvahetuse teema ei olnud suuremas seltskonnas arutusel. Mina isiklikult olen sellel teemal kõnelenud Arvo Ninniga. Süüdistused vallavanema aadressil olid erinevad. Konkreetne oli ainult süüdistus valla vara kahjustamises, ehk siis see tühjade korterite kütmise lõpetamise teema, mis hiljem ka umbusaldusavalduses realiseeriti. Ülejäänud jutt oli selline filosofeerimine valla arengu teemadel, mis kindlasti oleks väärinud ehk ka laiemat arutelu, aga põhjus, miks Arvo Ninn seda minuga ainult dialoogi vormis soovis teha, on mulle siiamaani mõistetamatu. Olid veel isiklikku laadi süüdistused, aga neid ma ei tahaks kommenteerida.


2. Kas hetk oli sobiv "võimupöördeks", kui sel ajal oli praeguseks meie hulgast lahkunud tollane volikogu liige, kohaliku elu eestvedaja, Ants Maripuu, raskelt haige? Kas võib üldse eetiliseks pidada väga oluliste küsimuste arutelu, kui osa volikogu liikmetest ei saa osaleda?

T. A. - Ajakirjandusest võib lugeda, et Ants Maripuu haigust kasutati ära ja seda ei saa kuidagi eetiliseks pidada.

H. R. - Poliittehnoloogiliselt oli hetk võimupöördeks igati sobiv, sest häälte arv sellel saatuslikul istungil võimaldas seda. Kunagi ei saa välistada, et mõni saadik istungilt puudub. Volikogu liige peab tajuma seda vastutust, mida tema seisukoht ühes või teises küsimuses kaasa toob. Eelarve küsimustes tegelikult ei olnud kellelgi enam piisavat põhjust vastu hääletada. Seda näitab ka see, et tegelikult on ju IRL uues koosseisus vastu võtnud sisuliselt selle sama eelarve. Kahtlustan, et kõik IRL-i liikmed ei saanud sellel hetkel, kui nad oma hääletamisega volikogu laiali saatsid, lõpuni aru, mida nad teevad.


3. Kas oli suuri erimeelsusi ka eelarve küsimustes?

T. A. - Enne eelarve hääletamist ei esitatud ühtegi küsimust ega ettepanekut. Hääletati lihtsalt eelarve vastuvõtmise vastu.

H- R. - Erimeelsusi eelarveküsimustes oli kõige rohkem MTÜ-de rahastamise teemadel, aga nendes küsimustes sai leitud kompromiss ja see kompromiss on sisse kirjutatud ka hetkel juba vastu võetud eelarvesse.


4. Nüüdseks on uus volikogu eelarve vastu võtnud? Millised on suurimad erinevused tollase eelarve variandiga võrreldes? 

T. A. - Eelarve võeti vastu 12.05.2015.a ühehäälselt. Erinevus on vaid MTÜ’de toetusrahas. Need on vähenenud, sest vallavanema umbususalduse võimalus on jätkuvalt õhus ja umbusalduse korral on vallavanemal õigus hüvitisele, mida eelmises eelarves ei olnud sisse planeeritud. Kui nüüd selgub, et umbusaldust ei tule, on võimalik toetust taotlenud MTÜ’dele maksta täiendavat tegevustoetust.

H. R. - Põhimõttelisi erinevusi ei ole tollase variandi ja
hetkeks juba vastu võetud eelarve vahel. On ainult sisse toodud
võimalikud vallavanema lahkumishüvitused. Aga see on ka mõistlik, sest
kui IRL on teatanud, et nende eesmärk on uus vallavanem, siis peab kogu
see protsess ka rahaliselt kaetud olema


5. Kui õigeks saab pidada olukorda, kus vallas on "võimul" inimesed, kes valimisel said üks-kaks häält?

T. A. - See on seadusega nii reguleeritud. Loomulikult on parem, kui rahva esindajal on tõsisemalt võetav mandaat. Ühe hääle puhul esindab volikogu liige tegelikult ju ainult iseennast. 

H. R. - Mina ei näe selles mingit pattu, et uuel volikogu koosseisul on häälte saak natuke kehvem, kui algsel seltskonnal. Küsimus on selles, et mida oskavad inimesed võimuga peale hakata. Hetkel on nii, et praegune volikogu esimees Indrek Urbas ei ole suutnud midagi ette võtta. Sest eesmärk oli ju välja vahetada vallavanem, aga astutud selles suunas pole ühtegi sammu. On tekkinud lihtsalt suur vastasseis volikogu esimehe ja vallavalitsuse vahel, mis kuidagimoodi ei aita valda arengus edasi. Kui varjatud eesmärk oligi suuremat sorti ebastabiilsuse tekitamine, siis loomulikult on see eesmärk täidetud. Aga õhku jääb küsimus - mis on kogu selle asja mõte?


6. Vahepealsel ajal on kogutud allkirju vallavanema toetuseks ja neid on meedia andmetel antud koguni 212. Väidetavalt need 212 "leiavad, et vallas on toimiv vallavalitsus, allasutused töötavad, Tiiu Aavik on arvestatnud reaalseid võimalusi ja vastu võtnud kaalutletud otsuseid" (Tsitaat "Lääne Elust"). Kui oluline on selline allakirjutanute arv võimupöörde valguses, arvestades, et Martna vallas on elanikke 800 ringis?

T. A. - Vallavanemana olen ma uhke valla rahva üle. Olen neile tänulik toetuse ja usalduse eest. Kui arvestada veel seda, et kohalikel valmistel oli sedelitega valijaid ligi 300, siis selles valguses on tegemist ääretult suure toetusega.

Samas pöördumises tehti Indrek Urbasele, tänasele volikogu esimehele, ettepanek tõsiselt kaaluda oma sobivust volikogu esimehe kohale. 

H. R. - 25 protsenti valla elanikest on väga suur hulk inimesi. 50 protsenti valimas käinutest samuti. See peaks olema Indrek Urbasele ja Arvo Ninnile mõtlemise koht, et midagi sai tehtud ikka totaalselt valesti. Ja siit joonistub jällegi välja see, et pole vahet, kas oled saanud valimistel 1 hääle või 70 häält, siis lõppkokkuvõtteks taandub kõik sellele, kas oskad oma mandaadiga midagi peale hakata ja tunned vastutust.


7. Nüüdseks on uus volikogu juba paigas ja kas umbusaldus võetakse uuesti käsile? Kui seda pole siiani tehtud, siis miks?

T. A. - Sellele küsimusele ma vastata ei oska.

H. R. - Selle üle võin ma ainult spekuleerida, et miks ei ole umbusaldust uuesti päevakorda võetud. Kahjuks ei ole osanud Indrek Urbas seda tekkinud olukorda ka kuidagi mõistlikult põhjendada.


8. Mida "uudset" on uus volikogu ette näinud? Mis peaks muutuma?

T. A. - Nähtavaid muutusi ei ole.

H. R. - See, et uus volikogu ei ole midagi uudset suutnud välja pakkuda, on tegelikult ikkagi kinni Indrek Urbase isikus. Ja ei saa alahinnata ka Arvo Ninni rolli selles protsessis. Nad ei ole siiamaani suutnud avalikkusele selgitada, mis peaks muutuma ja miks. Ja nad pole ka siiamaani suutnud nende muutustega algust teha


9. Kuidas samastate olukorda Esnaga, tuntud seriaalist "Naabriplika" paljudele vaatajatele tuttava vallaga, mille nimi on nüüd omakorda jõudnud ka Martna bussipeatuse ootekojale? Kas ka Martna valla külaline võib bussipeatuses kohata kodanikuühiskonda ehk "vilosoohve" nagu Esnas?

T. A. - Ma ei vaata seda seriaali ja see pärast ei oska ka kommenteerida. Tänaseks on bussipeatusel Martna silt. Tuleb tunnistada, et Martna bussijaamas aegajalt ikka kogunetakse ja küllap ka „maailma parandatakse“.

H. R. - Kahjuks pole ma Esna seriaali pidev jälgija ja seepärast ei oska ma väga kommenteerida seoseid Martna ja Esna vahel. Aga selge on see, et IRL-i poolt tekitatud praegune segane seis on see, mis peaks pigem olema ilukirjanduslik fantaasia, aga mitte karm reaalsus. Ja kodanikuühiskonda võib tõesti Martna bussipeatuses kohata, aga kuna ma ise pole sellesse seltskonda sattunud kunagi, siis ei tea öelda, milline on teemadering, mida seal arutatakse.


10. Kas Martna vald plaanib ühinemiskõnelusi ja kellega?

T. A. - Martna Volikogu on teinud läbirääkimisteks ettepaneku Ridala vallale.

H. R. - Otsused läbirääkimisteks on jõus Ridala vallaga. Kuidas seda teemat käsitleb uus koosseis, pole mul au teada.


11. Kes peaks saama vallavanemaks, kui umbusaldus toimub ja see läheb läbi?

T. A. - Sellele küsimusele ma vastata ei oska.

H. R. - Mõistlik oleks konkurss vallavanema kohale, kui umbusaldus tõesti tuleb ja läbi läheb.


12. Kas tulevikus oleks vajalik saadikute tagasikutsumise mehhanism? Milline see võiks olla?


T- A. - See on huvitav mõte. Eks tagasikutsumine peaks tuginema rahvaalgatusele ja olema sarnane valimistega. Ma pean silmas salajast hääletust.

H. R. - Saadikute tagasikutsumise mehhanism oleks ilmtingimata vajalik. See distsiplineeriks rohkem saadikuid. Praegusel juhul oleks kindlasti olnud abi sellest. Neil 212. allkirjal oleks olnud suurem kaal, kui oleks olnud põhjust arvata, et Indrek Urbas tänu neile oma mandaadi võib kaotada. Hetkel puudub saadikul igasugune põhjus arvestada avaliku arvamusega. Ja apelleerida sellele, et saadik võib kaotada oma valijaid tulevikus tänu ebapädevatele otsustele, siis Indrek Urbase 1 hääl valimistel ei anna küll põhjust arvata, et tal valijaid tulevikus arvestatavas koguses vähemaks võiks jääda. Aga milline täpsemalt see tagasikutsumise mehhanism peaks olema, jäägu tulevikus laiema ühiskondliku debati teemaks.

Tänud, Tiiu Aavik ja Hardi Rehkalt!
Indrek Urbas ja Arvo Ninn ei ole seni vastanud ka korduvale kirjale, kuigi palusin vastuseid juba mõni päev tagasi. Juhul kui need lisanduvad, saab need siia ka lisada. Kuigi hiljem saab olema tegu juba olukorraga, kus neile on teada siinolevad vastused.

Neeme Sihv

4 kommentaari:

  1. Kas seda jora oli tõesti vaja ja seda häbitunnet,mida nüüd taluma peame.Jora tekitajad pole Martna põliselanikud.Alati võib ju minna sinna,kus meeldib elada.

    VastaKustuta
  2. Tänud arvamuse eest!

    "Jora tekitajatel" on alati võimalus ka oma vastused saata. Igati aga loodan omalt poolt, et elu läheb vanadesse või hoopiski uutesse rööbastesse.
    Jagage ikka siin omi mõtteid, head ideed ja soovid on alati kasuks.

    Toimetaja

    VastaKustuta
  3. http://online.le.ee/2015/06/27/martna-voimukriis-jatkub-uhe-istungi-kroonika/

    VastaKustuta
  4. http://online.le.ee/2016/01/26/martna-volikogu-eelmine-juht-taotleb-umbusaldamise-tuhistamist/#comment-938953

    VastaKustuta