Esmaspäev, 11. mai 2015

PEATÜKK RAAMATUST "LOODUSLIK TOIT. EHE JA TERVENDAV" - Marika Blossfeldt.




Põletiku peatükk raamatust “Looduslik toit. Ehe ja tervendav”.

Autor: Marika Blossfeldt

Põletik on keha abivahend, mille abil on võimalik haigustekitajatest, kahjustatud rakkudest või ärritavatest ainetest vabaneda nende nii-öelda põletamise teel. Sõna „põletik“ tulenebki sõnast „põletama“. See on immuunsüsteemi loomupärane reaktsioon. Kui kogeme ägedat põletikku, püüab keha suunata meie tähelepanu mingile probleemile ja annab märku, et on alustanud parandamisprotsessiga. Seda protsessi on lihtne näha, kui näiteks sõrme kogemata pinnu torkad. Kui seda eemaldada ei suuda, põhjustab pind kui võõrkeha ärritust, millele järgneb infektsioon. Seejärel asub põletik võitlema nii võõrkehast sissetungija kui ka selle võõrkeha põhjustatud infektsiooniga. Sõrmes võib kogeda valu, punetust, paistetust, kuumust ja jäikust. Need kõik on märgid sellest, et keha tervendab end. Järgnevalt toodab keha mäda, mis aitab tal võõrkehast vabaneda. Kui pind on kehast väljunud, algab kahjustatud koe paranemine ja haav sulgub peagi.

Ohio Lerneri uurimisinstituudi neuroloogide 2011. aastal tehtud uuringud kinnitasid, et äge põletik aitab kahjustatud lihaskudesid parandada. Sedalaadi uuringud võiksid muuta meditsiinitöötajate suhtumist põletikku ja veenda arste loobuma põletikuvastaste ravimite kasutamisest, mis tegelikult tervenemisprotsessi hoopis pikendavad. Kuigi äge põletik võib põhjustada valu ja kohati inimese teovõimetuks muuta, on see tervenemise osa ega tohiks kesta kaua.

Krooniline ja süsteemne põletik, mida kutsutakse ka madala astme põletikuks, on aga hoopis teine asi. Krooniline põletik on katkematu ja enamjaolt ka märkamatu protsess, mis võib kesta mitu nädalat, kuud ja isegi aastat. Krooniline põletik võib välja areneda ägedast põletikust, kui keha pole suutnud esialgse ärrituse tekkepõhjust kõrvaldada. See võib tekkida ka vähemintensiivsete krooniliste ärritajate, teiste seas näiteks keskkonnamürkide mõjul. Kroonilise põletiku ja suure töödeldud süsivesiku või suhkru sisaldusega toidusedeli vahel on tugev seos.

Rohke jahu või suhkrut sisaldavate söökide tarbimine võib iga päev korduvalt põhjustada veresuhkru taseme äkilist tõusu. Kui veres on liiga palju suhkrut rakkudele omastamiseks, kinnituvad liigsed suhkrumolekulid vereringes valgumolekulide külge. Nii tekivad suured molekulid, mis võivad vigastada arteriaalsete veresoonte hapraid seinu, kutsudes esile ärritust ja põletikku, mis on südamehaiguste peamisi põhjuseid.

Keha üritab põletikulisi veresooneseinu tervendada, lubades veres sisalduval kolesteroolil kinnituda arteriseintele neis kohtades, kus esineb ärritus. Kolesterool parandab keha, mitte ei tekita südamehaigusi. Kui ärritusi ei oleks, liiguks kolesterool meie vereringes vabalt edasi ega moodustaks arterites ummistusi.

Veel üks viis, kuidas liigne veresuhkur võib põletikku põhjustada, on selle rasvaks muutumine ja meie rasvarakkude ülekoormamine. Need rakud vallandavad seejärel põletikku soodustavaid kemikaale, mis tekitavad süsteemset põletikku.

Põletikuga on seotud ka oomega-6-rasvhape. Oomega-6-rasvhapet nimetatakse asendamatuks rasvhappeks, sest keha ei suuda seda ise toota ja seetõttu peame seda omastama toidu kaudu. Oomega- 6-rasvhappel on tähtis roll liigestes, veresoontes ja silmades surve reguleerimisel, hapniku transportimisel punalibledest kudedesse ning loomuliku neerutalitluse tagamisel. Tal on oluline roll ka veresoonte laiendamisel ja ahendamisel, lihaste ja reflekside reguleerimisel ning südame korrapärase töö soodustamisel. Kuid keha toetavad ainult sellised toiduaineid, milles oomega-6-rasvhapete hulk on tasakaalus oomega-3-rasvhapete hulgaga, sest kui tarbime liiga palju oomega-6-rasvhappeid sisaldavat toitu, toodavad rakumembraanid tsütokiininimelist valku, mis põhjustab otseselt põletikku. Oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete optimaalne suhtarv võiks olla vastavalt üks kolmele, aga mitte rohkem oomega-6 kasuks. Selline suhe esineb kõrvitsaseemne- ja linaseemneõlis; vabapidamisel olevate loomade ja lindude lihas, rasvades, piimas ja piimatoodetes, võis ja munades. Oliiviõlis  tasakaalustab oomega-6-rasvhappeid oomega-9-rasvhape ja kookosrasvas lauriinhape, millel on eelnevatega sama soodne toime. Võrreldes nimetatud tasakaaluga on oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete omavaheline suhe näiteks sojaolis 1:7, Kreeka pähkli olis 1:10, mandliolis 0:17, seesamiseemneolis 0:45, maisiolis 0:59, päevalilleolis 0:65, viinamarjaseemneolis 0:71; siseruumides kasvatatud ja teraviljasöödaga söödetud lehmade piimas ja lihas ning puuris kasvatatud kanade lihas ja munades umbes 1:19.

Kroonilist põletikku võib põhjustada toidusedel, mis sisaldab palju happelisust tekitavaid toiduaineid (suhkruid, teravilju ja valke), mis võivad langetada vere pH alla soovitatud 7,45 näidu. See on omakorda soodus pinnas põletiku tekkeks. Ka stress ja üle jõu käiv füüsiline koormus põhjustavad vere liigset happelisust. Krooniline põletik võib panna immuunsüsteemi ründama keha terveid rakke ja kudesid. Seda nähtust kutsutakse autoimmuunvastuseks ning see on ühine kõigi autoimmuunhaiguste puhul, mille hulka kuuluvad näiteks Addisoni tõbi, tsöliaakia, Gravesi tobi, Hashimoto türeoidiit, põletikulised soolehaigused, luupus, Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos, aneemia, psoriaas, reumatoidartriit, Sjögreni sündroom ja 1. tüüpi diabeet. Kroonilist põletikku on seostatud ka teatud haiguste ja tõbedega, mida ei peeta autoimmuunhaigusteks, nagu astma, ateroskleroos, Alzheimeri tõbi, ärevus, vähk, krooniline väsimus, dementsus, depressioon, ekseem, fibromüalgia, kõrge vererõhk, südamehaigused, neerupõletik, ülekaalulisusega seotud haigused, rosaatsea, insult, 2. tüüpi diabeet ja gluteenitalumatus.

Kroonilise põletikuga seotud haiguste puhul on ühisnimetajaks enamjaolt lekkiv sool: nähtus, mis võimaldab nõrgestatud sooleseina kaudu vereringesse siseneda toiduosakestel, mis ei tohiks muidu verre pääseda. Peamised näited nendest osakestest on gluteenist ja kaseiinist saadud peptiidid nimega gluteomorfiin ja kasomorfiin. Need mõlemad opioidid põhjustavad allergilisi reaktsioone.

Allergiat põhjustavate toitude kõrvaldamine söögilaualt ja soolestiku tervendamine on tähtsad esimesed sammud leevendamaks autoimmuunhaigusi ning ennetamaks teisi raskemaid haigusi, mis on seotud kroonilise põletikuga.

Kroonilise põletiku võimalikke tekkepõhjuseid võib leida meie söögilaualt, eluviisist ja keskkonnast. Nende põhjuste hulka kuuluvad eelkõige toidusedel, mis sisaldab palju organismis happelist keskkonda tekitavaid toite, tasakaalustamata oomega-6-rasvhappeid ning tööstuslikult töödeldud toite ja toitaineid.

Sellesse loetellu kuuluvad:

·  rafineeritud taimeõlid, mis on valmistatud päevalille-, safloori ja viinamarjaseemnetest, maisist ning sojaubadest (ebasoodne on oomega-6-rasvhapete protsentuaalselt liiga kõrge tase ja õlide valmistamine kuumutamise teel, mis muudab need rääsunuks ja vabadeks radikaalideks, mis kahjustavad meie rakke)

·  hüdrogeenitud ja osaliselt hüdrogeenitud taimeõlid, margariin, taimerasv ning kõik neist valmistatud tooted (töödeldud õlides sisalduvaid transrasvu pole võimalik ainevahetuses lagundada ning seetõttu kahjustavad need arteriseinu, põhjustades ärritust ja madala astme põletikku)

·    kemikaalid, nagu kunstlikud magusained, toiduvärvid, nn looduslikud ja tehislikud lõhna- ja maitseained, säilitusained ja maitsetugevdajad, mida kõike leidub töödeldud toitudes

·  maavitsalised aedviljad, nagu kartulid, tomatid, paprika ja baklažaan (kõrge alkaloidide sisaldus soodustab põletikku ja liigesevalu eriti artriidi käes kannatavatel inimestel)

·  piimatooted, munad, kana-, veise-, sea- või kalaliha, kui need on pärit ebaloomulikes tingimustes peetud loomadelt (põletikku soodustavad nii kõrge valgusisaldusega toidud, mis põhjustavad vere happelisust, kui ka oomega-3- ja oomega-6-rasvhappe vaheline tasakaalust väljas olev suhe, lisaks saame osa loomadele manustatud antibiootikumidest, mis tapavad soolestikus kasulikke baktereid)

·   liigset happelisust tekitavad toiduained: suhkur, glükoosi ja glükoosi-fruktoosisiirup, kofeiin, töödeldud teraviljad, jahutooted, valgud, rasvad ja liigne alkohol (loovad soodsa pinnase põletiku tekkeks)

Kroonilist põletikku soodustab eluviis, kus esineb kroonilist stressi, mida võivad põhjustada majanduslikud probleemid, mitterahuldavad suhted, sobimatu amet, ületöötamine jms.

Kroonilist põletikku soodustab eluviis, milles puudub piisav uni, puhkus ja lõõgastumine, looduses viibimine, perega koos olemise nauding, enesest hoolimine ja enese eest hoolitsemine, omaette olemine, füüsiline tegevus jms.

Kroonilist põletikku soodustavad stressiallikad keskkonnast, nagu õhusaaste ja veereostus, kahjulik kodukeemia, sensoorne ülekoormus (müra, meediakanalite infotulv, tehisvalgus, elektroonika kiirgusväli) jms.

Tasakaal toitumises ja eluviisis aitab kehal kroonilist põletikku ravida.

Toidud ja joogid, mis muudavad vere aluselisemaks ning on põletikuvastase toimega:

·  rasvased külmaveekalad (lõhe, heeringas, sardiin), kalaõli, või, ghee, linaseemned ja linaseemneõli, kanepi- ja chia-seemned (sisaldavad põletikuvastast oomega-3-rasvhapet)

·  esimese külmpressi oliiviõli (sisaldab põletikuvastast monoküllastumata oomega-9-rasvhapet) ja kookosrasv (sisaldab põletikuvastast küllastunud lauriinhapet)

·   hapendatud köögiviljad ja joogid (hapendamise käigus paljunevad kasulikud bakterid ning suurendavad köögivilja vitamiinisisaldust, toodavad kasulikke ensüüme ning, asustanud soolestiku, tervendavad sealset keskkonda, parandades oluliselt seedimisvõimet)

·  hapendatud piimatooted vabapidamisel kasvatatud lehmade toorpiimast: jogurt, keefir, hapupiim, pett, hapukoor ja laagerdatud juustud (piimasuhkrut ehk laktoosi lagundavad kasulikud bakterid muudavad hapendatud piimatooted soolestikule talutavamaks kui hapendamata piimatooted)

·     või, ghee ja koor (sisaldavad põletikuvastast võihapet)

·  köögiviljad (välja arvatud maavitsalised), iseäranis lehtköögiviljad (sisaldavad aluselisi mineraale ja antioksüdante)

· marjad ja parasvöötmes kasvatatud puuviljad (sisaldavad aluselisi mineraale ja antioksüdante)

·     vetikad (sisaldavad aluselisi mineraale)

·   maitsetaimed ja vürtsid, nagu basiilik, kummel, murulauk, koriander, küüslauk, petersell, rosmariin, must pipar, kardemon, Cayenne’i pipar, kaneel, nelk, muskaatpähkel ning kõige tõhusamad neist: kurkum (eriti koos musta pipraga) ja ingver

·     värske vesi, millele võib aluselisuse suurendamiseks lisada sidrunimahla või õunaäädikat

·     kookosvesi (sisaldab aluselisi elektrolüüte)


Ettepanekud tasakaalustatud eluviisi loomiseks:

·        võimalda endale rohkem aega looduses liikuda ja lõõgastuda
·         mine varem magama
·         tegele teadlikkust arendavate praktikatega, näiteks jooga, taiji või meditatsiooniga
·         harjuta sügavat hingamist
·         luba endale regulaarselt massaaži ja veeprotseduure
·         veeda iga päev kas või natuke aega omaette olles, et kuulata ennast ja oma keha
·         tegele mõõduka treeningu, kõndimise, aiatöö voi muu liikumist sisaldava tegevusega, mis       pakuks naudingut 
n         naera, laula, tantsi ja naudi muusikat

-------------------------------------------
Marika Blossfeldt on lõpetanud New Yorgi Integratiivse Toitumise Instituudi (Institute for Integrative Nutrition) ning on “Looduslik toit. Ehe ja tervendav” autor. See on teine raamat sarjast, mis pakub teavet ja innustust toiduvalmistamise, söömise ja täisväärtusliku elamise kohta. Esimese raamatu ingliskeelne versioon “Essential Nourishment, Recipes from My Estonian farm” pälvis 2012. aastal kokaraamatute konkursil Gourmand World Cookbook Awards Pariisis kolmanda koha, kuulutati nominendiks konkursil Book of the Year Ameerika Ühendriikides ning võitis konkursil The Living Now Book Awards (USA) kuldmedalli.

Marika on Polli Talu Loomingulise Keskuse – rahvusvahelise visuaalse, lava- ning ravikunsti keskuse asutaja ning tegevjuht, kus ta suvekuudel juhatab jooga- ning terviselaagreid. Kirgliku terviktoidu propageerijana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste iga söögikord oleks võimalikult kvaliteetne ning maitsev.



Kevadine raamatutuur peatab 13. mail Koigi Mõisas, 14. mail Tartus, 15. mail Tallinnas ja 16. mail Hanilas.

Vaata täpsemalt siit:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar