kolmapäev, 16. veebruar 2022

LUULETUSED - Eedi Villem.

 



Jah

kõik need hetked, mis tundideks,

tookord muutusid

mil me pea sõnagi ei lausunud.

Olime vaid päikeseloojangu lummuses,

kas nagu Hämarik ja Koit...

Ei tea ma,

aga pole otsinudki sellele vastust .


Hinges muu kõik segamini, 

vastuseta paljutki.

Ja ometi ei kahetse hetke ühtki, 

mil sulle mõtlesin, sest valu haihtus

kui sulle mõtlesin.


Iga päikeseloojang nüüd

sinuta ei möödu

mõttes ja südames,

kui saatnud oledki mind terve elu

siis saatjaks sulle olla ihkasin minagi.


**************************


Kui sammuda mööda teed

kõrval sulisemas veed, 

kelle sammud kõrval on need

mida tajub mu kuues meel.


Ootan kevadet lumes, pole väga veel vett

aga sulinat tajun kui magusat mett,

mis tegema peaksin et

kestaks kaua see trett.


Kui imeline kevadvete vulin

kuigi rõõmsalt läbi talve tulin,

igatsusest peale tulnud tuhin

nii samme edasi juhin.


Pungade puhkamiseni siiski veel aega

nõus kannatama ka vaeva,

selleni, kuis valged pilved üle taeva.

ja rohelises murus olen kui laevas.


*************************************


Kui kord aasale jõudsin

kuldkingade meres,

tundsin et kui käpaline ma olen

pehmus ümbritsemas mind.


Rukkililled kimpu aga korjasin

kui üle põllu kõndisin,

ei teinud teed ma seekord neist

hoopis vastutulijale kinkisin.


Pääsusilmi korjasin

kraavi kaldal hõljusin,

mis värv, mis lõhn

mind enda sisse mähkis siis.


Nüüd kullerkuppe otsin veel

nad kollased kui hingesõõm,

me ju õrnad, sosistasid mul`

tean, teid hoian, tasa vastasin.


Luhale ma jõudsin siis, 

seal võhumõõku merelainena tuules palju,

oh kuidas jõe häält nautisin

ja linnud vaikselt saatsid mind. 


***************************************


Lõkke metsaonnis süütasin

vihmakrabin sundis nii,

jahedusest leek eemale hoidis mind

mis sest et ööl sel tähti ei näinudki.


Termoses tee oli leige veel

vaid mõelda omaette ma soovisin,

mõtted aga kui uksest välja voolasid

ei üksi jäänud siiski ma.


Sa tulid, vaevalt käes südaöö tund

ei näinud, aga tundsin sind,

paar oksa lõkkesse viskasin

nii hommikuni sind oli täis mu hing.


Eestimaa 

2022.

esmaspäev, 14. veebruar 2022

LUULETUS - Liis Ristal

 

kui sõda
ja punast
iga piisa jagu liig palju
siis sinuga sügavais laantes
külmetan kaevikuis
siis sinuga siruli emakese taeva all
siis sinuga isamaa eest
siis sinuga
seniks on sõnad
sinuga
tähevöö
sild üle laotuse
meid koju kutsuv tee
olen sinu
sõber

laupäev, 12. veebruar 2022

LUULETUSED - Kätlin Lindret.

 



hing mis õhkas truudust läikivast puhtast kristallist
on järsku jäätunud läbi tuhmunud klaasi süngeks süsisuuks
ärevus seda teravate küüntega rahu kraabib
ei enam selle pragusid nähtamatuks peida
depressioon sisimas tantsupalli tähistab
ärevus tema ustavaks kaaslaseks
hoogsalt naerust lagistab
selle peo jõuliseks tralliks käima lööb
kõhus keeravad vilkuvad diskopallid
ja tempokad tantsusammud
järsult tormilainel kõike üles poob
peale pidu kätlevad sind viisakalt
mässuline segadus ja surnud atmosfäär
aga seda ei korja üles ei keegi muu
kui lärmi ja selle piina käes vaevelnud ohver ise


**********************************************

Juba olen 16 täis
mõtteid mul kogub häid
Omaloomingut levitan vaid
mille eest teeniksin ma pai
Unistustest kinnistunud tugi
millest mul iial ei kustu huvi
Kitarri D-akordi pinistan
jutte märkmikusse ma kritseldan
Tahtejõud vägisi pilte paberile kujundab
vaevalt see minu harilikku kulutab
Minu heasüda otsib varju
kus ta eales enam appi ei karju

mineviku minapilt //2016


**************************************************

Sinu sõnadest jäi maha ainult tahk
loendamatuid jälgi täis kriimustatud nahk
iga külg hoidmaks sees saladust
mille põhjustasid sinu põrgulikud sõnad
hingetuks materdavad põlad
suutmata iial selgeks tõlgendada selle kõla
oma tegude eest kibedat hinda rinnus kannad
lootuses süümepiinu sulle kraes soovida annab


***********************************************


räpaste käte lõksu ma langen
need samad räpased käed
määrivad mu õõnsat süda
see süda mis kord läikis
puhtusest ja lahkusest
on nüüd täis jälgi
mustusest ja kurjusest
seda oma valu-pisaratega puhtaks küürin
läbi tule jää ja vee
ning mu süda taas
nagu soe hommikune päikesetõus
vaikselt soojalt särama lööb


**************************************************


maailm on täis viha
kokkuvarisemisohus
maailm on täis põlgust
ujub tulitavas raevuhoos
nagu lained rannamerel loksumas
vormib sellest vägivaldne rütm
tormiline. Maruvihane
samas jõuline
kuigi sooviksin anda maailmale
plaastri tema haavadele
soovin maailmale
mõistvust
hoolivust
armastust
võrdust mille nimel püüdleme
karmis ebavõrduses me piinleme

LUULETUSED - Julia Legatavitshute.

 



Kellele seda vaja on
hoida meid raamides
pühaduse ja litsakuse
spektri kuldses
keskmes
kinniteibitud suuga
joont mööda kõndimas
enda eest päriselt seismata
isegi kui küünised on
pidevalt löögivalmis
enda väärtust madaldades
julgemata küsida oma
kraadile võrdväärset palka
julgemata supikulbi
kõrvalt ei öelda
julgemata olla enamat
kui stereotüüpide käes
lendlev tuulelipp
ja kui juhtub et julgedki
siis õhtu lõpuks oled
ikkagi mässinud end
üleni võlts süütundesse
kõrvus kajamas haige
kõrvalekalle reaalsusest
sissetambitud loosung
tunne oma kohta
tunne oma kohta
naine


*********************************************

Mõnikord on nii et
sõna on tohutult vali
riivides kõik su helgemad tunded
nii pisikesteks pisikesteks tükkideks
et neid on võimatu enam ülesse leida
sellest prügihunnikust mis su
hingesügavusse tekkinud on
ja siis teine kord ongi nii et
kui sõna on hell siis
ei tahagi midagi
selle tuumast
ei teada
ega kuulda
vaid rahulikul moel
ignoreerida
enesest mööda lasta
presenteerides oma
parimat resting bitch face-i
sest sa oled nii ääreni täis
seda muud sodi ja sõnapahna
et iga järgnev üle kellegi
huulte lenduv silp on
potentsiaalne sütik
sellisele si*a valingule
mida pole ka kõige
kollasematel
leheveergudel
nähtud
võib ju öelda et
keegi pole palunud
vabatahtlik prügikast olla
et sulge oma kaas ja
mine metsa jalutama
jah tõsi
ent keegi pole palunud
ka teisele hinge oma
mõttejäänuseid
sülitada
ärgem
nõudkem
siis aru
kui see valing
lõpuks laviinina
ennast tabab


*********************************************

Tool akna all
lumesadu
laternavalguses
inimesed tänaval
omas mures ja
muretuses
tean et
sinugi mõtted
kusagil kaugustes
tahtmatult
taasrändavad
sinna
kus oli ka detsember
ainult aasta võrra
noorem
kus oli ka
hõõgvein ent
hoopis teine
öine tund
kus olime
ka meie
ent koos
mitte
teineteisest
teadmatuses

LUULETUSED - Stella Shakti.

 



TULE MU JUURDE
Tule mu juurde
tule mu juurde
ka siis kui on vihmahall
taevas nii ruske ja sünge
sind hoian tiibade all
Tule mu juurde
tule mu juurde
ka siis kui päiksene päev
sind rõõmuga kannan uude
nii kauneimat uut elu näed
Tule mu juurde
tule mu juurde
sest kirevast tormide melust
sind tunnistan päriselt endale
terve kõiksuse elu
Ja siis kui oleme lõpuks
näinud koos enda teed
koormad langevad õlult
sest siia ei kuulu need
Lubad end päevade tagant
tõesti end hoida sa
teadvus enam ei maga
nüüd valitsejannana
Nii oled täitumist näinud
kui joonistub kinni ring
ma pole võõras eikeegi
olen su enese hing
Ärganud endasse tagasi
hirmu ja süü maskita
(mis sest et enne magasid)
sind endaks nimetan

******************

KA ARMASTUS NUTTIS
Ma tundsin kurbust
Valu
Igatsust
Kõik tundus
Kõle
Hüljatu
Ja must
Siis Jumalaga rääkima
Ma tundsin et pean kohe ja
Ta tuli aga tundsin ma
Ta ära Armastusena
Rääkisin mis toimub sees
Ja kuidas tunnen ennast veel
Ta kuulas mind ja nägin taas
Kuis kõik on lahenduseta
Siis aga Armastusena
Ma valisin end kuulata
Lõputuna Valguses
Me üheskoos nutsime
Pisarad ja mõistmine
Mälestus – üks oleme
Taipamine tõene voog
Ühte sulas meie hoog
Kui küsisin et palun miks
Kõik nii just pidi olema
Armastuse õpetus
Mulle tuli pildina
On lubamine armu keel
Ta lubab minna oma teed
Kui sädemeke valib nii
Saab tunda eraldust ta siis
Ent kui on tunne sulada
Tagasi taas endaga
On igatsus mis kokku toob
Magnetiga nii on lood
Ei ole keegi ununend
Ei karistusse saatnud end
Vaid mäng on nimi hoopis sel
Ja ise valid kas mis kell
Valid tulla Valgusse
Lubad enda valguses
Tulla taas algusse
Kaasa tunda endale
Nii südamete kutse teab
Kuhu liikuma taas peab
Kui on eksind ära meel
Teab süda labürindis teed
Lihtsalt kuula – ole tasa
Luba hästi pisitasa
Rahuneda endal ja
Oma südant usalda

*********************************************

MA OTSISIN SIND
Aga ei leidnud
Ükskõik kuhu ma vaatasin
Ükskõik mida ma tegin
Ei olnud sind
Vaid lõputult
Peegelduv
Mina

*********************************************

MÕTTEVABADUSE SEADUS
mõtlemine on mõttetu
sest mis mõttes
miukses võtmes
seletama teile peaks
mõtted meid ei kiida heaks
neil on täitsa oma rada
lõpmatuna näiv see jada
mõte tuleb uue loob
kavaluse võrku koob
et sa mõtleks veel ja veel
unustaksid enese
sina pole mõttelõng
ega selle järel hõng
pole kerjus ega karjus
oled olnud mõtte varjus
mõte see on lõks ja riiv
sein ja mingil kujul piir
lasta minna
lasta olla
julgeda nii lihtsalt tulla
lihtsalt mitte millelgi
nii end avad
oled vaba
algab mõttetuna sõit
see on tegelikult võit
sellest sünnib puhas loovus
mitte punnitatud toonus
algab püha enda teadvus
see on mõttevabaduse seadus

reede, 11. veebruar 2022

RAIEMAHU VÄHENDAMINE EI OLE PÕHJUS, MIKS TÖÖKOHAD KAOVAD - Mati Sepp.

 


Raiemahu vähendamine ei ole põhjus, miks töökohad kaovad
Mati Sepp

Kuidas töötab metsatööstuse propaganda?
Väga hea näide on Postimehes ilmunud artikkel: “Raiemahtude vähendamine jätab tööta tuhanded inimesed”. Tsitaat artiklist: “Raiemahu vähenemisel 10 miljoni tihumeetrini väheneb tööhõive 6442 töökoha ehk 11 protsendi võrra.”
Eesti Metsa Abiks tööd tehes oli mul võimalus MAK2030 koosolekul küsida otse teadlastelt ja keskkonnaministeeriumi käest, kas selline töökohtade kadumine on realistlik, mida metsatööstus oma uuringute alusel esitlenud on? Vastus oli umbes midagi sellist, et ega keegi tegelikult ei tea, kas ja kui palju raiemahtude vähendamine töökohtasid mõjutaks. Välja on käidud küll erinevaid numbreid erinevate uurimisasutuste poolt, aga neid ei saa võtta üks ühele. Vastus, mille ma MAK2030 koosolekul sain, suurendas minu kahtlustusi, et sedalaadi uuringud on pigem tellitud ja tehtud selleks, et suurendada metsatööstuse haaret ühiskonnas ning survestada poliitikuid, et nad mingil juhul ei vähendaks raiemahtusid.
Kuid kuhu siis töökohad kaovad?
Sellele küsimusele andis vastuse Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja 2020. aastal. „Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor ja tootmisprotsesside automatiseerimine võimaldab suurendada lisandväärtust. See aitab väiksema arvu töökätega luua ühiskonda rohkem rikkust,“ selgitas Välja. Ta lisas, et kõrgema lisandväärtuse loomine aitab ka metsa- ja puidutööstuses töötavatele inimestele maksta kõrgemat palka. See toetab eeskätt just Eesti väiksemates piirkondades elavaid inimesi. Nimelt on metsa- ja puidusektor üks peamiseid tööandjaid väljaspool suuri tõmbekeskusi. „Kõrgepalgaliste töökohtade olemasolu ja karjääriperspektiiv hoiavad elu Eesti maapiirkondades. Seetõttu on tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine olulised ka regionaalsest aspektist,“ ütles Välja.
See on üks väheseid kordi, kus ma näen avalikult, et metsatööstuse esindaja kõneleb ausalt, kuhu kaovad maapiirkondades töökohad, ta ei öelnud mitte sõnakestki raiemahtude vähendamisest. Swedbank tegi ka uuringu, millest tuli välja, et iga neljanda puiduettevõtte omanik plaanib järgmiste aastate jooksul tööstusrobotitesse investeerida. Ehk teisisõnu, iga neljas puiduettevõtte omanik on arvestanud sellega, et hakkab vähendama oma ettevõttes töökohtade arvu. Kas tööta jääb selle tulemusel 6442 inimest või sootuks 10 000 inimest, ei tea keegi, kuna keegi pole soovinud seda uurida. Märksa kavalam on näidata, et töökohtade kadumise taga on raiemahtude vähendamine, kuigi tegelik tõde on pigem koondamistes, mis tuleb ettevõtete juhtide soovist teenida rohkem kasumit ja maksta riigile inimeste pealt vähem makse.
Lõppkokkuvõttes, millega kogu see raha kokku kühveldamine Eesti rahva jaoks lõpeb? Juba hetkel on metsatagavara tervikuna Eestis vähenemas ja lõpuks jõuame olukorda, et metsa on küll palju, aga raiuda pole pea midagi, sest üleraie on olnud nii ulatuslik, et raieküpsed metsad on otsas ja siis kukub raiemaht võibolla isegi 2 miljoni tihumeetri peale aastas, kuna üleraie on teinud oma töö. Mets ei ole viljapõld, mis saab paari kuuga koristuskõlblikuks. Mõnikord tuleb oodata isegi üle 100 aasta, kõik oleneb boniteedist ja metsa kooslusest.
Raiemahtude oluline vähendamine ei päästa mitte ainult Eesti metsandussektorit, vaid päästab ka looduskeskkonna, koos teiste majandusharudega. Hetke raiemahtudega jätkamine on kasulik ennekõike ainult ettevõtete omanikele ja kahjuks, mida rohkem on ettevõtete omanikel vaba raha investeerimiseks, seda enam inimesi vahetatakse ka kõrgtehnoloogiliste vahendite vastu välja.
Fotol nähtav: Sügavate rööbastega RMK raielank on Eestimaa metsades igapäevane nähtus ja kuni raiemahud on kõrged, jääbki selline vaatepilt tavaliseks. Keskkonnaamet ei saa rööpa sügavust mõõta, kui neis on vesi. Mida enam kahjustatakse metsamaa muldasid, seda vastuvõtlikum on uus metsapõlv haigustele.
Kas sellist tulevikku soovimegi Eestimaa metsadele?


KAS TEGU RABATAASTAMISE PROJEKTIGA? - Kristel Vilbaste.

 Repliik.


KAS TEGU RABATAASTAMISE PROJEKTIGA? 

Kristel Vilbaste

See on Nigula raba.
Eesti ilusaim rabakaitseala. Raha ajab inimesed lolliks! Et raha tegijaile kurku kinni jääks. See on RMK rabataastamisprojekt, mille eest saadakse kõrgeid Euroliidu rahasid ja millest pasundatakse meedias kui töövõitudest. Mu esivanemad, kes seal rabaservas elanud ja rabaga ühte sammu käinud mitusada aastat, pööravad praegu hauas ringi. Ühepäevaliblikad, kes selle töö tegid ja raba haavasid, peavad karistatud saama! Kui ma seal lapsepõlves isa ja ema rabapealt töölt ootasin, siis sõin seal murakaid ja mängisin kiilidega, seal olen ma ainsama korra hunti näinud, see oli piir, kust raba algas ja pole lootustki, et nüüd, kus järve väljavool kinni, raba mu esivanemate põldudele taastub. Aga mul hakkasid pisarad jooksma, kui Enn ütles, et kraavikopp on üle sõitnud ka näsiniinepõõsast, mille järgi teadsime alati, et kevad on tulnud, see roosade õitega kaunitar on sama vana kui mina. Kohe järve paviljoni tee ääres. Head märgalade päeva!
Agu Leivits ütles, et projekti tegija on Priit Voolaid ja teostaja Mihkel Tiido RMK looduskaitseosakonnast.

Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirja väljavõtted :
§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Nigula sihtkaitsevöönd;
§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Nigula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.!!! Ja tänased pildid "üksnes looduslikust protsessist" Aukude sügavus on u 2m...tõelised loomalõksud...