pühapäev, 10. juuli 2016

TÄHENÄRILISE POSTKASTIST - FAIL BALTIC - Ain Kendra


(Foto/joonistuse autor teadmata).



 Tähenärilise postkastist - Fail Baltic.

Postkasti laekus uus ajaleht - www.railbaltic.info - Rail Baltic Raplamaa eri, suvi 2016. 
Esilehe allservas on kirjas: "käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav". Heakene küll, kui isik - kes on siis see ainuisikuline isik?

 Aga sisust - võtaks järjekorras. Lk 2, artikkel Kristjan Kaunissaare sulest - "opereemisfaasis on ühisettevõtte kavandatud tegevused... - kas ei peaks olema opereerimisfaasis? Kuid mulle ei meeldi sõna opereerimine siin kontekstis - sest seondub pigem valge kitli ja pika stuudiumi läbinud arstiga. Ühisettevõte jätkab 2016. aastal projekti teostatavus-tasuvusanalüüsi edasiarendustega ja koostab RB äriplaani. Need valmivad 2017. aastal. Kui seni on tehtud kaks uuringut, COWI 2005-2006 ja AECOM 2010-2011, siis millega praegu E&Y tegeleb? Kas uue analüüsiga või juba tehtu edasiarendusega, mille erinevus seisneb selles, et eeltehtut ei tohiks ümber lükata, vaid tuleb edasi arendada? Ka siis kui mõni varasem eeldus pehmelt öeldes mittekorrektseks osutub. 

Lennujaamaühendus trammile on ilmselt vajalik ja selles pole vaja kahelda. Reisiterminalide ehitus on planeeritud 2019-2020. Kas ka siis, kui Ernst&Young ütleb et asi on kanajalgadel ja edasi minna vanaviisi ei tasu? Või sisaldab E&Y leping klausli, mille kohaselt nad sedasi öelda ei tohi? Muuga kaubaterminali teemat uuritakse 2016-2017 ja kui Muugale asjad ära ei mahu, analüüsitakse teatud funktsioonide (nt ümberlaadimine 1520 mm-lt 1435 mm-le) üleviimist Rae valda planeeritavasse uude asukohta (nn dry port ehk kuiv sadam). Seega, 1520-lt tähendab ilmselt Vene laiusega vagunitest ümberlaadimist uue, eurolaiusega vagunitesse. Ei saa aru miks neid vaguneid üldse Muugale kärutada? Kui just pole mõeldud Soomest vagunis tuleva kauba ümberlaadimist. Või Talsinki tunnelist Soome ehk Vene laiusega ratastel tuleva kauba laadimist. Ning artikli lõpetab veelgi huvitavam lõik - Pärnusse on ette nähtud RB kaubajaam. 2017-2019 analüüsitakse Pärnu kaubajaama teostatavust-tasuvust ja asukoha võimalusi. Analüüs eeldab et on võimalik ka negatiivne tulemus - ei tasu, ei ole mõtet teha. Kuid lõpplõik ütleb: Samaks aastaks on kavas lõpule viia ka Muuga terminali ja Pärnu kaubajaama rajamine, samuti hooldusdepoode ja muu raudtee toimimist toetava taristu ehitus. Nonii, kõik see siis peab 2019 juba valmis saama, mida 2019 alles veel arutatakse ja analüüsitakse? Tulles aga tagasi oma jutu algusse, tahaks küsida, mil viisil väljaande autor ainuisikuliselt vastutab sõnade eest. Ja kes on siis see autor?

Värskest lehest edasi - sõna on võtnud Toomas Kivimägi. RK majanduskomisjoni esimees, pärnakas ja Elroni nõukogu liige. RB annab võimaluse elada Eesti parimas elukeskkonnas Pärnus ja töötada parimat palka ja suuremat töövalikut pakkuvas Tallinnas. Siinjuures küsiks pigem, milline saab olema RB Tallinn-Pärnu pileti hind ja kui suur peab olema parimat palka pakkuv töö Tallinnas, et selline pendeldamine ära tasuks? Kas selleks peaks olema vähemalt Riigikogu saadiku palk?

 Ja veel, "pärnakate võimalused Tallinna lennujaama kaudu laia maailma reisida vaid tunniajase sõidu kaugusel" - kas just see kiire ühendus ei tee pärnakale atraktiivsemaks hoopis Riiat, sest rong peaks ka sinna lennujaama jõudma ja sealt on edasilendamise valikud hoopis laiemad.
 
Ülo Peets, Rapla MV arengu- ja planeeringuosakonna juhataja - kirjutab: "Kui uus raudtee 2025. aastaks valmib, tekivad uued töökohad Raplasse, uue raudtee depoosse". No kuulge, minu teada pole see depoo asukoha teema kuskil veel lukku löödud? Ja edasi, "Maakonna ettevõtete - näiteks OÜ Kohila Vineer ja Järvakandi klaasiklastri ettevõtted - kaubavedu kolib raudteele ja hoogustub". Jällegi tahaks küsida, kustkaudu need Kohila ja Järvakandi oma kauba raudteele saavad, kui lähim kaubajaam Pärnusse arutuse all on?

 "Kindlasti mõjutab raudtee tulek positiivselt maakonna turismisektorit. Eesti ja Läti turistidel on parem ligipääs Raplamaa turismiobjektidele ja sündmustele". Tuletaks õige meelde et RB peatused on ju planeeritud Tallinnas ja Pärnus. Mismoodi see ligipääs paraneb? Edasi: Pärnumaa elanikud saavad hõlpsamalt ligi Järvakandi, Rapla ja Kohila töökohtadele. Ütleks nüüd juba Unzipi kombel "tule taevas appi", sest Kohilasse küll RB peatust ju ei tule? Üldse pidi ju RB asulatest mööda minema? Või saab siis edaspidi Raplast Kohilasse kahe erineva raudteega?

 Sama geniaalne on ka järgnev lause - "Nii maakonnas kui ka väljaspool maakonda on õpilastel parem ligipääs Rapla ja Kohila gümnaasiumitele". Halloo, kus need peatused pidid siis olema et ka Kohila kooli saaks tulla RB rongiga?

 Lk 8 ja Baiba Rubesa, "Minu käest küsitakse alati: kas ma saan juba osta pileti Berliini? See kiire reis Berliini, millest praegu unistatakse, saab reaalsuseks 20-25 aasta pärast" - seega, 2036-2041. Kuidas selleks ajaks on kavas lahendada Poola etapp? Kas poleks kiirem Berliini jõudmiseks siiski trass läbi Königsbergi?
 "Uus raudtee ei ole mõeldud vaid Tallinnast Berliini sõitmiseks, vaid olulisimad reisijavood tulenevad siiski kohalikest ja regionaalsetest ühendustest nagu Eesti puhul Tallinn-Pärnu või Tallinn-Riia" - ahaa, Rapla peatusest me siiski ei räägi, kuigi kaardile ta kantud on. Võibolla.

 Lk 9. Ernst&Young Baltic SIA materjalidest - Tulevikus jõuaksid reisijad Tallinnast Riiga u 2-2,5 tunniga; Tallinnast Kaunasesse u 3,4-4,5 tunniga; Tallinnast Varssavisse u 6-7,5 tunniga ja Tallinnast Berliini u 10-12 tunniga. Jääb vaid küsida, kui kauges tulevikus? Sest see eeldab ka Poolas ja Saksamaal kiiret teed - kui poolakad praegu ainult 120 km/h laega arvestavad.

 Lk 10 kinnitab ökoloog Heikki Kalle, et metsloomad hakkavad raudteest üle saama iga kümne kilomeetri järel. Aga inimesed? Ja veel, plaanis on ka eraldi uuring, et selgitada välja kaasaegsed tehnilised võimalused, millega näiteks rändeperioodil saaks loomade liikumiskohtades kasvõi ajutiselt avada raudtee äärset turvatara. Aga inimestele?

 Lõpuks tahaks küsida - kui AECOMi uuring lasti asjatundjate poolt sõelapõhjaks, kas on arvestatud võimalusega et Ernst&Young teevad oma töö erapooletult?

Autori fotod üllitisest:














3 kommentaari:

  1. Kinnimakstud pläma! Teisisõnu, kallutatud ehk siis lollide püüdmiseks. Ja selline rämps on "kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt"? Järelikult on kellelgi ikka väga ja väga vaja kümned ja sajad miljonid huugama panna!? Pealegi, on ääretu alatus anda välja sellisel olulisel teemal "ametlikku" ahjalehte, kus pole kirjas mitte ühtegi nime!
    "Küsitles ajaleht Rail Baltic"? Tule taevas appi! See hullem kui liba-Ivo Felti värk!

    Pole siiani mingit ametlikku selgitust antud, kas kohalikku liiklust üldse saab olema. Vähe sellest, mismoodi "saavad (Leedus?) Järvakandi ja Rapla piirkonna elanikud paremini tööle Pärnumaale ja Harjumaale"? Kui peatused ehitatakse asustusest eemale. Kui ehitatakse muidugi. Kuskilt lugesin, et Palo lubanud ka peatused metsa teha, kui need eestlased nii väga tahtvat! Ongi nii või?

    See on nii räige võlts"reklaam", et seda peaks kapo uurima ja sellised valeinfo jagajad pokri pistma.
    Anna jumal mõistust!

    VastaKustuta
  2. Ma alustaks altpoolt - kodanik Peetsi lubadustest. Kohila gümnaasium.

    VastaKustuta
  3. Nonii, natuke hakkavad asjad selguma. Peets kirjutas maakonnaplaneeringu aspektist, perspektiiviga aastas 2035 ja asjadest mis võiksid juhtuma hakata PÄRAST selle FailBalticu realiseerimist eeldatavalt 2025 aastaks. Et need eelised ja võimalused võiksid kunagi lisanduda. Komplektis nimega "regionaalraudtee". Kuid täiesti vale on neid kohe projektiga seostada sest tegemist on teemadega, mille realiseerumist ei tohi projekt takistada, kuid projekt neid kindlasti ei realiseeri. Ja nüüd detailidest: Rapla depoo - ette nähtud mitte veeremi lappimiseks vaid infra enda ehk siis raudtee remondibaasiks. Sellist kohta ei nimetaks depooks vaid tõepoolest raudteehaldaja tootmisbaasiks. Sinna peab jah rööbastel sisse saama ning ilmselt mingid dresiinid või koguni erisõidukid seal garažeeritakse. Ja tõepoolest, mõned töökohad, heal juhul kümme(kond) - sinna ka tuleks. Rapla peatus - ilmselt teivasjaam, teisel pool Raplat. Nagu raplakas on juba harjunud idapoole raudteejaama käima, eks siis harjub ka läänepoole käima kui seal kunagi keegi peatuma hakkab. Kohila ja Järvakandi juhtud - sinna tõepoolest soovitakse peatusi, isegi selliseid kus kiiremat rongi mööda lasta saaks. Kuid jälle, mitte enne 2035. Kohilasse ja Raplasse koolikäimine rongiga - kui ükskord need peatused Kohila-Rapla-Järvakandi olema saaksid, võibolla siis - ja ainult selles kontekstis, et gümnaasiumid spetsialiseeruksid (näiteks - Kohila - võrkpall, Rapla - korvpall ja temuki ehk teater-muusika-kino). Usutakse veel, et kui ühendus on, tuleb ühendusele ka kasutus. Täna näiteks pidavat Järvakandi klaasitööstus Soomest plaanima vanaklaasi sissevedu ümbertöötlemiseks, autodega palju vedada kuid ma ei kujuta ette et nendele kohe uuel raudteel oma haruraudteed tegema hakataks. Ja kaubajaama sest kaubajaama jutt oli ju ainult Pärnuga seotud, sedagi pigem sadamaga seoses. Nii et - ilusjutt aga petlik. Oluline lisainfo lisamata. Et mis on projekti raames ja mis mitte ja seda mis mitte, võib pidada helesiniseks unistuseks. Või roosaks. Kuidas kellegile.

    VastaKustuta