Kolmapäev, 16. august 2017

Milline on muusika roll mürareostuse tekkes?


Fotod netist.


Milline on muusika roll mürareostuse tekkes?

Tänapäeval, mil päevakorras prügisorteerimine keskkonna saastekoormuse vähendamiseks, ei aduta sageli üht teist reostuse vormi – müra. Viimasel ajal on Euroopa Liidus küll hakatud suuremat tähelepanu pöörama vajadusele vähendada tööstuslikku müra, aga olme-, teenindus- ja meelelahutussfääris puutume selle saasteliigi – „kõrvulukustava muusikaga´“ – sageli kokku.
Väikese lapse vanemana olen viibinud lasteüritustel, kus detsibellid on olnud kruvitud üsna kõrgele, ja ma pole kindel, et ei ületatud lubatud norme.
Taolises olukorras tekib küsimus, kas taustaks mõeldud muusika peab tõesti luust ja lihast läbi tungima? Ajal, mil on tekkinud vaikusedefitsiit – vaikusest on saanud loodusvara – peaksid ürituste korraldajad (ja ehk ka need lapsevanemad, kes valju helitaustaga lepivad) kaaluma riske, mida tekitab laste kuulmisele või tervisele üldse, aga ka sotsiaalsele käitumisele, vali muusika.
Tänapäeval, mil müratase on võrreldes 1980. aastatega kolm korda kõrgem, näitab kuulmiskahjustuste arv tõusutendentsi. Prantsusmaal näiteks kannatab kuulmishäirete all iga viies teismeline.
See on mõtlemapanev fakt, eriti kuna USA Bostoni lastehaigla audioloogi Brian Fligori sõnul „müratekkeline kuulmiskahjustus areneb nii aeglaselt ja salakavalalt, et sellest on raske aru saada, enne kui on juba liiga hilja.”
Allpool toon ära helitugevuse tabeli ja räägin lähemalt sellest, kuidas reageerib kõrv tugevatele helidele ja neid talub.
Talutava müra ülempiiriks peetakse pidevat mürataset 65 dB. Tervisele otseselt kahjulik on aga kestev müra tugevusega üle 85 dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse riskipiiriks peetakse 130–140 dB tugevusega müra.
Kuidas mõjutavad kõrva tugevad helid?
Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile. Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu selle elastsus väheneb ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Pikema aja jooksul kahjustavad väga tugevad helid kuulmisrakke, mille tagajärjel inimene enam hästi ei kuule.
Kuulmiselundi ja kesknärvisüsteemi kaudu mõjutab müra kõiki inimese elundsüsteeme ning elundeid. Peamiselt kaevatakse selle tagajärjel väsimust, peavalu, keskendumis- ja töövõime halvenemist ning unehäireid.
Kuidas aru saada, et muusika on liiga vali?
Üldised ohumärgid
• Lärmist või valjust muusikast tingitud vilin või sumin kõrvades mürakeskkonnas või sealt väljumisel.
• Summutatud kuulmine või moonutatud helide tajumine.
• Raskused kõnest arusaamisega, eriti rahvarohkes paigas.
• Tunne nagu oleks pea paks ja vatti täis.
• Valu kõrvas (pole tavaliselt esimene ohumärk). 
Ettepanekud muusikaga seotud müra taseme vähendamiseks
• Tasuta kõrvaklappide jagamine üritustel.
• Akustika- ja helitehnikaalase koolituse laiendamine. (Ainult kõrva järgi ei saa otsustada helitugevuse üle. Näiteks on raske vahet teha muusikal helitugevusega 85 dB või 100 dB. Samas on viimase kahjustav mõju esimesega võrreldes lausa 32 korda suurem.)
• Meetmete rakendamine kohaliku omavalitsuse poolt üldise mürataseme alandamiseks.
Päev läbi taustaks mängiva raadio, teleka või maki sumin pole parim viis, kuidas väikelapsest mõistlik muusikatarbija või vastutustundlik muusikategija kujundada. Lapsi tuleks õpetada muusikat normaalsel helitugevusel kuulama ja vajadusel ka kõrvaklappe kasutama.
Peaksime uues põlvkonnas juba maast madalast kasvatama austavat suhtumist ümbritsevasse, õpetama neid kuulama vaikust ja seeläbi ülesehitavalt ka iseennast, kaasinimesi ning loodust.
Internetimaterjalide ja isiklike tähelepanekute põhjal murelik lapsevanem

MAIE LUUS

HELITUGEVUSE TABEL
Helitugevus                  Näide elust
0 dB
20 dB                   väga vaikne sosin
45 dB                   vaikse inimese hääl
60 dB                   keskmise tugevusega inimhääl
70 dB                   karjumine
80 dB                   mootorratas tänaval
90 dB                   suruõhuhaamer
100–120 dB         vabaõhu rokk-kontsert
120–140 dB         reaktiivlennuki mootor 200 m kaugusel





(Ilmunud varem ajalehes Helme-Tõrva Elus 2008. aastal, kui autoril oli väikelaps).

Teemat  võiks edasi arendada, käsitledes, kuidas „muusikamüra“ kui selline ohustab nt meie koduloomade psüühikat, aga ka üldisemalt looduskeskkonda.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar