Teisipäev, 18. juuli 2017

KES MUUGIB PANDORA LAEGAST? - Neeme Sihv


KES MUUGIB PANDORA LAEGAST?

Pandora laeka lugu teavad palju, ehk vaid noortest on suur osa neid, kes pole sellest kuulnudki. Aga see ei sega teadasaamast. Kahjuks võib öelda, et meie siin Eestimaal oleme küll kurjust ja paha tunda saanud, aga kas me oleme sellest ka õppinud? Või laseme uued muukijad Pandora laeka kallale?

Muidugi näevad inimesed sedagi asja erinevalt ja ollakse eriarvamustel. Näiteks "Postimees" kirjutas täna loo sel teemal, "Rändekvoot on poliitikutele peavaluks" ning avalehel oli suures kirjas sissejuhatuseks järgmine tekst: "Võõrtöölised. Sisserändekvoodi kaotamisest võib saada järgmine relv, mida poliitpropagandas hirmu külvamiseks ära kasutatakse". Muidugi ei imesta vast enam keegi, et "Postimees" läheneb asjale selle nurga alt. Üllatavam olnuks, kui järsku räägitaks lehes sellest, et seda teemat kasutatakse poliitpropagandas massilise sisserände õigustamiseks!? Nii nagu räägib sellest Anvelt. Nimi, mis ei ole esimest korda Eesti ajaloos esile tõusnud, teavad meist paljud, et eelmisel korral oli see nimi, mis tähendas võõrvõimu ja võõra ideoloogia pealesurumise algusaegu. Nüüdseks on sama nimi samas kontekstis taas laua juures, Pandora laeka laua juures.

Teema on tavapärane, igapäevaselt räägitakse tööjõuturust ja võõrtööjõust, eestlaste arvu ja töötavate inimeste arvu vähenemisest, maksuraha vähenemisest jne. Kas Pandora laegas on siis see võlunipp, mis viib meid helgesse tulevikku? Ma ei vaidle vastu, et nii mõnigi võõrtööline oleks meile vajalik. Kasvõi juba siia tulnud välismaise firma juhtkonnas. Aga kui palju neid meil (vaja) oleks? Mõni tuhat vast kindlasti, see poleks ei üllatav ega hirmutav. seda enam, et nagunii meile tuleb välismaalasi, kes armastusest maa või inimese vastu, kes põgenemas rahulikumale maale. Nii sõja eest (neid pole tõesti õnneks palju olnud, veel) kui ka Euroopas toimuva eest. Ja loomulikult ei saa ega tohigi me jõuda olukorrani, kus kvoot oleks 0! Seda saab see olla vaid illegaalide jm sellise kontingendi puhul.

Praegusel hetkel on Eestis rändekvoot 0,1% elanikkonnast ehk 1317 inimest aastas. Mõeldes selle numbrile, ei tekita see hirmu, isegi mitte aastakümnete kontekstis. Küll aga ütleb Anvelt: 
«Igasugune sisserändeteema enne valimisi on väga hell. Meil ei ole koalitsioonis üksmeelt,» nentis Anvelt. Ta peab saavutuseks juba sedagi, et küsimus üldse valitsuses arutlusel on. «Sisserändeteema on kellelegi hea kaart ja hea malakas. Saab mängida lihtsate hirmude pinnal, et võõrad tulevad ja võtavad töö ära,» lisas ta. Kui lugesin seda artiklit, siis ma ei kahelnudki, et hoolega lugemine toob välja palju rohkem kui kirjas või vähemalt paljastab järjekordselt mõne poliitilise jõu tegeliku palge. Muidugi, kes näeb, see teab niigi, kes on pime, selle jaoks on ka loo tulem ikka selline nagu soovib ta ise või nagu tõlgendavad seda paljud poliitikud.
Paraku hirmud töö kaotamiseks ongi olemas. ja põhjendatud. Tavaliselt tuuakse välja raskustes "siplevaid" valdkondi, nagu IT ja tervishoid (arstid) ning viidatakse just neile. Kumbki valdkond ei ole selline, mis ei võimaldaks ametimehi ja -naisi ka Eestis "kasvatada", lihtsalt selle jaoks on varasematel aegadel liiga vähe ära tehtud. Tegelikult on pea iga valdkonna õppevõimalused olnud viletsad ning väheprestiizhed, sest perspektiiv pole ju meeldiv. Teades, millised palgad sageli ees ootavad (mõni valdkond siis välja arvatud) või lausa mõistes, kuidas meie arstid-õed siit hoopis ära lähevad, ei kiputagi õppima neid ega ka teisi ameteid.

Nüüdseks on muidugi laeka ligi hiilinud muukvargad jultunumaks läinud, nõudes paremaid muukimisvahendeid. Ei kardeta põhjenduseks tuua, et meil on vaja peagi kõiki lihtsama ja odavama töö tegijaid:
Lisaks võiks valitsus kehtestada loetelu tööjõupuudusega valdkondadest, mis siis tõstetaks kvoodi alt välja. Praegu on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kõige rohkem vaja mootorsõidukite juhte ning IT-tippspetsialiste. Viimased tõstetigi selle aasta algul kvoodi alt välja.
Inimestepuudus on ka näiteks loodus- ja tehnikateaduse, metalli- ja masinatööstuse ning tervishoiu valdkonnas. Samuti võiks kvoodi alt välja tõsta kõrge, näiteks kahekordse Eesti keskmise palgaga välismaalased, pakub siseministeerium.

Muidugi, oluline on mitte pakkuda meie oma inimestele kõrget palka, kuigi siin tuuakse üheks põhjenduseks, miks kvoot vabaks lasta, just kõrgem palk. Ning ongi esile toodud rohkem valdkondi, koristajad, Maxima-müüjad ja maasikakorjajad siiski seekord jutuks ei tule. Selles lõigus, sest siiski mainitakse, et "nagunii juba käiakse siin tööl".  Ja nii jõuab muukija järgmise järelduseni:
«PPA võiks tegeleda ikkagi julgeoleku küsimusega, kontrollida tausta. Julgeolekurisk on olemas,» nendib Anvelt. «Paljud tulevad ida suunalt, nii Venemaalt kui ka Ukrainast. See on tunduvalt suurem surve, kui on meie jaoks Vahemere põgenikekriis.»

Ja, julgeolekuriski on alati, pole vahet, kuskohast tullakse. Julgeolekuriski üks suurimaid faktoreid on aga võõrrahva protsent. Kui suur siis arvates peaks olema rändekvoot?
 Siseministeerium edastas läinud nädalal rühmale oma ettepanekud. Neist esimese järgi võiks sisserände piirarvust täielikult loobuda. Vajadusel oleks vabariigi valitsusel voli siia saabuvate välismaalaste hulka piirata. Teine variant oleks tõsta kvooti vähemalt 0,3 protsendile alalisest elanikkonnast, mis tähendaks, et 1317 asemel tohiks aastas Eestisse tulla ligi 4000 võõrtöölist.

Seega, kahekümne aasta pärast oleks meil siin ligi 100 000 võõralt maalt ja kultuurist pärit inimest. Lisame juurde sündivad lapsed ja muul moel siia saabuvad sulelised-karvased, halli passi omanikud jt ning see arv võib küündida juba 200 000-ni! See number on täiesti realistlik. Samas võib eeldada, et eestlaste lahkumine oma kodust jätkub, nii et laias laastus võiks 20 aasta pärast olla Eestis v i i e n d i k elanikkonnast võõrad. Viiendik! Kellest eeldatavasti ei lõimu siin suurem osa, pigem kujunevad oma kogukonnad ja ka getod. Ja see on tõepoolest juba julgeolekuoht! Kes seda Eestile soovivad? Ikka need, kes ise aru ei saa, mida nad teevad või hoopis väga hästi aru saavad!
 "......aga me tahame, et need inimesed tooksid Eestisse lisaväärtust, ja selleks me peame ise investeerima, et inimeste kvaliteet oleks võimalikult hea,» räägib minister......."
Loomulikult räägib Anvelt ISE investeerimisest, ainult et loomulikult vaikib ta sellesse, et me ISE ei ole piisavalt investeerinud meie endi inimeste õppimisvõimalustesse! Ja ammugi ei too ta esile seda, mille toob loos "Meil on ajalooline kogemus võõrtööjõuga, mis teeb ettevaatlikuks" esile Helir-Valdor Seeder Kas relvana poliitpropagandas või tõsiselt seda ütlev? Kas Helir-Valdor Seeder soovib ka päriselt hoida anveltid eemal Pandora laekast? Oleks meeldiv....
Helir-Valdor Seeder:
Odava tööjõu eelisele toetuv majandus ei ole jätkusuutlik. On vaja võtta suund sellele, et ettevõtjad panustaksid rohkem tööviljakuse suurenemisse, sest vahe selles on meil nii Soome kui ka Rootsiga mitmekordne. Samuti peame igati soodustama inimeste kodumaale tagasipöördumist, rakendama tööle puuetega inimesi ja ka eakamaid.

Eelnevas artiklis aga:
 Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on sisserände küsimus ülioluline. «Eesti majanduse kõige suurem lähikümnendite probleem on töötajate arvu kahanemine. Töötajate arvust sõltub otseselt nii tervishoiu-, penisioni- kui kogu sotsiaalsüsteemi rahastamine. Samuti mõjutab töötajate nappus oluliselt uute investeeringute lisandumist Eestisse. Seega küsimus on kõigi Eesti elanike heaolus,» toonitab ta.

Selle üle pole midagi imestada, ETAKL juhataja näebki asju AUNULT tööandjate vaatevinklist. Nende tööandjate, kelle esindajad (pole vahet, kas kõrgepalgalised välismaalt või siit) ei suuda tänase päevani aru saada, milles on meie probleemid! Ning kelle jaoks on kõige olulisem just odav tööjõud, see, mille eest hoiatavad nii Helir-Valdor Seeder kui paljud teised.  Et aga Toomas Tamsar niivõrd pimedat mängib, on muidugi omaette tase! Et siis töötajate arvust sõltub? Ehk hoopis sissetulekust ja paljust muust?
Kui sellist lugu loeb töötaja, kes kulutab kolmetunnise töö tegemiseks kaheksa tundi, siis mida ta tunneb? Arvan, et raevu! Raevu, sest Muhu leiba ja siiakala ta osta ei jaksa. Või kui, siis vahel harva, näpistades selle jaoks raha millegi muu arvelt! Ajal, kui needsamad muhu leiva tootjad jt kodumaised väikeettevõtjad just loodavadki, et meie oma inimeste maksejõulisus tõuseks nii kõrgele, et saaks tagada ka hea sissetuleku teistele ettevõtjatele! 
Siia võib tuua lisaks vihje turismile. Välisturist soovib siin näha rahvuslikku ja omapärast keskkonda, mida mujal ei näe. Põliselanikkonda kõigi oma veidruste ja rahvusliku eripäraga. Ning süüa muhu leiba ja siiakala! Ning see tooks taas kaudselt läbi väikeetevõtjate veelgi rohkem raha riigikassasse. oma inimeste jaoks!

"Postimees" (Tiina Kaukvere) aga viskab veelgi villast:
 Praegu kasutab Eesti n-ö tööandjapõhist süsteemi, mis tähendab, et esimese sammu peab tegema tööandja. Ta peab otsima esmalt vajalikke töökäsi Eestist või Euroopa Liidust. Kui ta seda ei suuda, peab ta küsima töötukassast luba vajaliku hariduse ja töökogemusega välismaalase riiki kutsumiseks.
......
 Eesti proovikiviks on omakorda veel see, et sõel ei saa olla väga tihe, sest noorte ja haritute asemel jooksevad siia tormi pigem Ukraina lihttöölised. Samas on meil neid ka vaja.

Nojah, riigile maksud saavad tõusta mitmel moel. Kelle arvates odava tööjõu, aga kelle arvates töötajate sissetulekute kasvu arvelt. Valik on meie! Eelkõige töötajate kätes ja selle valiku saab välja tuua valimistel. Sest muidugi meeldiks tööandjatele rohkem variant, kus ta saaks "tõestada", et "ta ei suuda leida vajalikke töökäsi Eestist või EL-st", lihtsalt mokaotsast seda põhjenduseks tuues. Või veelgi parem, saada orjatööjõu siiasaabumine piirangute alt vabaks! Ega siis artikli autor ilmaasjata "komista" ja too välja ka selle - lihttöölised Ukrainast. Küllap oleks tore ka araabiamaadest, Aafrikast, Vietnamist jm!?

Helir-Valdor Seeder
Ettevõtete vajadus lisatööjõu järele on mõistetav, kuid samal ajal peame nende sissetoomise puhul kaugemale ette vaatama kui ainult käesolev majandustõus, sest majanduse langedes jäävad need töökäed üle ja neid tuleb toetada meie sotsiaalsüsteemist. Kiirem sisseränne, kui lõimumistempo lubaks, toob kaasa probleeme. Ka meil endal on ajalooline kogemus võõrtööjõuga, keda nõukogude ajal veeti siit läbi miljonites. Pärast mitut aastakümmet ei ole me leidnud lahendusi probleemidele seal, kus eestikeelne elanikkond on pigem vähemuses, näiteks Lasnamäel, Sillamäel ja Narvas.

Jah, ei Anvelt ega Tamsar räägi sõnagi sellest, et mingi aja möödudes tuleb meil võib olla neid saabunud "spetsialiste" koos kodakondsetega hoopis üleval pidama hakata. Mis on eriliseks mureks juba meie "eeskuju"-Euroopas!

Loo lõpetuseks peaks aga esile tooma veel ühe Anvelti tsitaadi:
Uus süsteem saaks seaduseks kõige varem alles tuleval kevadel, hindab minister. «Midagi ei ole teha, see peab läbima riigikogu saali ja tuleb leida konsensus, mis rahuldab tööandjaid ja on ühiskonnas vastuvõetav,» ütleb ta.

Kas on keegi, kellele ei meenu sotside jt poolt tehtud asjad, mis on lõhestanud ühiskonda, mitte olnud vastuvõetavad? Minule meenub küll ja rohkem, palju rohkem, kui üks! Nii et teatud jõud on alati teerullina ühiskonnast üle sõitnud, sellest hoolimata tullakse lagedale populistliku jutuga ühiskonnast. Kogumist, mis tegelikult on nende jaoks igasuguse väärtuseta.
Nii et uus seadus võiks käivituda kõige varem kevadel? Ehk tasuks vähemalt sügiseste valimiste ajal anda selge signaal sellest, et pandora laegas on tabu ja selle muukijad tuleks laua juures minema peksta? Seda enam, et Eesti edu võti saab olla ainult mõtlemises, mitte demagoogias!


Neeme Sihv




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar