Kolmapäev, 7. oktoober 2015

AVALIKULT RAIL BALTICUST - Pressiteade


Foto: Neeme Sihv


ARB: Rail Balticu Nabala trasside kohta levitatakse valefakte
Pressiteade
6. oktoober 2015

Rail Balticu juhtkomitee tegi teatavaks RB trassieelistuse 7. juulil 2014. Sellest hoolimata on rahandusminister Sven Sester (IRL) ja keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) soovitanud tagasi pöörduda Nabalat läbiva trassialternatiivi juurde. Seejuures on meedias kajastatud mitmeid väljaütlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile tagasi toomise eesmärk on kokku hoida kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib tähelepanu, et keskkonnaministeeriumil on olemas värsked uurimistulemused, sest Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril 2014.

Kodanikuliikumine ARB juhib veel tähelepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on  Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud teisigi valeväiteid.

1. Nabala trass ei ole lühim
Läbi Nabala kulgeva rööbasteede kogupikkus on ligikaudu 68 km, praeguse “eelistatud” trassi kogupikkus on 66 km. Kõige lühem ja pikaajaliselt seetõttu kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt mööda olemasolevat raudteekoridori kulgev trass 12A läbi Liiva ja Männiku kuni Sakuni ja sealt edasi mööda trassi 16B, mille kogupikkus on 61 km, mis on 5 km lühem kui eelistatud trass.
Siinkohal tõstatab ARB küsimuse: Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis kõige lühemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused?

3. Nabala trasside mõjualas elab samaväärne arv inimesi
Vastavalt trasside võrdlustulemustele on likvideeritavate hoonete arv  Nabala trassil viis hoonet ja praegu eelistatud trassil seitse hoonet. Nabala trass möödub Lagedilt ja Vaidast, kus elab ca 1800 inimest. Ainuüksi  Rae vallas Nabala trassi mõjualas elab üle 2000 inimese.

4. Trassi maksumus tekitab segadust
Trasside maksumusi hinnates tuleb arvestada, et ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ca 360 miljonit eurot ainult juhul, kui kaubaveoharu läheb Muuga sadamasse läbi Rebala muinuskaitseala. Kui kaubaveoharu läheb Muugale läbi Iru sõlme, nagu praegu eelistatud trassi korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljonit eurot. Nabala trassi puhul pole senistes kalkulatsioonides üldsegi arvestatud tulevase Tallinn-Helsinki tunneli suudme asukohaga, mis veel märkimisväärselt tõstab selle trassi maksumust.

Kodanikuühendus ARB on seisukohal, et niivõrd suure ja maksumaksjale  kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema analüüsidele ning arvestama samuti regionaalse mõõtmega, luues eeldused  kohaliku transpordi väljaarendamiseks samal taristul.

ARB kontaktisik:
Liivi Tamm
Mob 51 07011

Facebook: Avalikult Rail Balticust

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar