esmaspäev, 12. juuni 2017

VAATA ENDASSE - Tiiu Elu


Foto: Neeme Sihv

     VAATA ENDASSE 

Kui me vaatame maha,
näeme aastate taaka ja kulgu.
Kui me vaatame ette,
näeme seda mistuleb, ja tulgu.

Kui me vaatame üles,
näeme Isa, kes juhib  me kulgu.
Kui me vaatame  endasse,
näeme seda, mis makstud, mis võlgu.

Kui vaatame endasse, 
näeme, mis tehtud , mis teoksil.
Kui vaatame endasse,
saame teada, mis tegema peaksid.

Kui vaatame endasse,
leiame head ja halba.
 Vaadates endasse,
püüdkem edasi paremad olla .


                  LUULERADADEL

Mu luule on lapsepõlvest,
mu luule on noorusest.
On kodust ja armastusest,
 muluule on lihtsalt elust.

Küllap sündisin sellel ajal,
kui raskused kokku köitsid.
Küllap kasvasin sellel ajal,
kui armastus viha veel võitis.

Nüüd mõõdetaks armastust rahas,
ainus lootus on äri ja võim.
Usk sinuga rääkida tahaks,
väärikuses, et on elu lõim.

Kui mu sõnum sinuni jõudis,
siis usun, et rikkamaks said.
Ma loodan, su väärikus tõusis 
ja armastus puhtamgi näib.

Tea, raha ei ole ju ainus,
õnn rahas ei peitu ju vaid.
On tõeline armastus rikkus
ja õnnon, et elada võid .

    ..........
Kolm kaunist sõna on loodud,
USK ; LOOTUS JA ARMASTUS.
Kui need kord omaks on võetud,
 siis lisage sinna ka AUSTUS .

         
                      PALVE

Kaks sinisilma, pruuni või halli,
kaks sõstrasilma või rohelist.
Kaks kätt, mis teevad emmele kalli
ja issilgi põske paitavad.

Kaks pisikest kõrva, mis kuulda tahaks
vahest natu- natuke tunnustust.
Üks pisike suu, mis ütelda tahab,
emmet, issit pean kõige kallimaks.

Et te tihti mu suukest kuulda ei taha,
ma palun, kuulge mu südant siis.
See pisike süda ei palu ju raha,
ta palub vaid natuke ARMASTUST :


          MÕTISKLUS 

On hinge ehk aeg kohtlend karmilt,
valuvagusid sinna on aand.
Kuid ta pole saand varasta vaimu,
selle kallale naljalt ei saa.
Mis sellest, et aeg lendab kiirelt,
mis sellest,et aastad on läind.
Kallis sõber, sa usu vaid siiralt,
kõik siin elus asja ette  on käind.
Ega elus ei ole vaid okkaid,
nende seas mõni kaunimgi õis.
Neid okkaid vast selleks on vaja,
elu täiust et aimata võid.
Küllap valugi ellu on vaja,
õnne suurust sa muidu ei teaks.
Rohtu kasvavad hingerajad,
elu armutult puhastab.
Kallis sõber, veel aega on astu,
andeks anda ja paluda. 
Seista ajaga silm-silma vastu,
armastada , ei vihata.
Sa tule, ole ja anna, sa võta ja rõõmusta.
Sa elades alati kanna oma vaimu erksana.


                 MISKI POLE IGAVENE

Vastu inimhingede ust koputab aeg,
tuletades meelde, et elu on üürike.
Aeg meenutab aina, et elaksime arukalt,
etelaksime nii võttes, kui ka andes.
Et elaksime teadmises,
 et miski pole igavene.......


          ARMASTAN.....

Armastan suvesooja
ja taevas liuglevaid pilvi.
Armastan külateid käia 
ja lõhnavaid teeroose.

Armastan seilata merel
ja raudtee sümfooniat.
Autosõitu, mis tarretab vere
ja lennukil lendamist.

armastan linnulaulu
ja metsade samblasüle.
Armastansuveöö valgust ,
kui lõõmavad jaanituled.

Armastan lilli ja loomi,
armastanmetsi ja merd.
Armastan kollaseid ploome,
viljavälju ja sügisevärve.

Armastan südamesooja,
siiraid säravaid silmi.
Armastan kõike, mis Looja
meile on lähetand kingiks.


           VALSIVIIS

Nii vaikselt kuskilt kostab lõõtsamängu,
 mukõrvu paitab tuttav valsiviis.
See meeltesse toob möödund aja hõngu,
see vähe nukker Ukuaru valss.

Toob noorusaja, käidud rännuteedki,
läind kooliaja, esimese armu.
Mu mälestuisse kustund olid needki
ja kuskil peitis end mu hingesarm.

Ma kuulan seda vana lõõtsapilli
ja tasahilju  nukrus hinge poeb.
Näen vanas pargis miljon valget lille 
ja südamel saab korraga nii soe.

Ma istun kivil vana lautri tipus
ja vaatan merele, kus valge laev.
Aeg pikkamööda mõõdab elu pikkust,
kuid Ukuaru valss , see hinge jääb.


    SULLE EESTIMAA

Ma imetlesin kõrgeid pilvelaevu,
kui luuletajad riime rikkusid
ja täna , oma luules üsna vaevu
ma suudan jääda iseeneseks.

Mu luule, see on lapsepõlvest
ja lausa imelisest noorusaast.
Mu süda põues särab suurest õnnest,
et sel planeedil elada ma saan.

Mu Eestimaa, su kaunid kasesalud
ja pääsusilmil õitsvad heinamaad.
Su imekaunis Jaaniööde võlu
ja Jõuluööde lummav imemaa.

Ma elan siin , kus aina meremüha,
siin kadakad ja kaunid männipuud.
See maa on mulle pühast olnud püham,
ma hellal hingel talle kummardun.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar