Neljapäev, 14. detsember 2017

PRESSITEADE Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks


Kui seda metsa ees ei oleks... oleks mitmekesisem?
Foto: Neeme Sihv


PRESSITEADE
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks
EMA vaidlus hiigeltehase üle jõudis Riigikohtusse
12.12.2017


Kodanikuühenduse vaidlus hiigeltehase üle jõudis Riigikohtusse


Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) andis eile Riigikohtusse Tallinna ringkonnakohtu poolt tagasi lükatud määruskaebuse, olles endiselt seisukohal, et kodanikke pole kaasatud tehase planeerimise esmasesse faasi. Kuna avalikkuse kaasamine toimub alles asukoha planeerimise protsessis, aga mitte tehase sobivuse üldküsimuse juures, siis on ühenduse esindajad sunnitud järgmise astme kohtu poole pöörduma.



Ühenduse juristi Sven Antoni sõnul sisaldab kohtuasi rohkelt esmakordseid juriidilisi probleeme, mille osas hetkel õiguskindlus puudub. Eelkõige tekitab küsimusi, mis tingimustel täpselt saab või ei saa algatada riigi eriplaneeringut. Kuna juhtum on suure avalikkuse tähelepanu all ja puudutab paljusid isikuid, siis on õigusliku selguse saavutamine äärmiselt tähtis ning hõlbustaks ka edaspidi üles kerkivate küsimuste menetlemist. Seega ei saa kaebust kuidagi perspektiivituks nimetada.


Est-For Investi üks tegevjuht Aadu Polli on ettevõtjatele peetud konverentsidel korduvalt öelnud, et tehast soovitakse rajada Lõuna-Eestisse tooraine külluse tõttu. Juhul, kui ehitatakse tselluloositehas vajadusega 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas ja see otsus võetakse vastu enne uue metsanduse arengukava valmimist, siis ei ole võimalik järgmisel aastakümnel raiemahtusid langetada.


Puidurafineerimistehase praegune investeeringuplaan järgib käesoleval kümnendil kehtinud intensiivmetsanduslikku mudelit, kavatsedes kasutada hetkel ekspordiks minevat paberipuitu ja haket. See ei võimalda alandada raiemahtusid ega kompenseerida vahepealsetel aastatel toimunud üleraiet.


Eesti metsade jätkusuutlik raiemaht on ametlike arvutuste põhjal 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Samal ajal oli meie metsade tegelik raiemaht ametliku statistika järgi ülemöödunud aastal 10,1 ja möödunud aastal lausa 11,3 miljonit tihumeetrit. Käesoleva aasta raiemaht on seni veel välja arvutamata, kuid teame juba praegu, et puidutööstus tõusis sel aastal Eesti suurimaks majandussektoriks ning purustatud sai ka puidu ekspordirekord.

Lisainfo:

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks
üldkontakt 56 711 615
abi@liikumine.ee


Linda-Mari Väli
EMA koordinaator
lindamari@liikumine.ee
56 288 472


Sven Anton
EMA jurist
sven@emaliikumine.ee
59 103 955


*************



Jätkusuutlik puidukasutuse piirnorm

Vastuseks EMA poolsele 12. detsembril välja saadetud pressiteatele, mis käsitles hiiglasliku puidurafineerimistehase kohtuasja jõudmist Riigikohtusse (12.12), on Keskkonnaministeerium saatnud ajakirjandusväljaannetesse laiali teabe, et säästlik piirnorm (ehk 8,4 miljoni tihumeetri raiumine aastas), millest EMA metsandusteemalises dialoogis lähtub, on ekslik ning tõeline säästlik piirnorm olevat 12 kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Kuna meie ühendus ei saa sellise seisukohaga nõustuda, siis selgitame, millistel arvutustel põhineb meie poolt ära märgitud 8,4 miljoni tihumeetru piirnorm.

Statistilise metsainventuuri ehk SMI järgi oli Eesti metsade juurdekasv aastal 2016 15,8 miljonit tihumeetrit, majandatavate metsade juurdekasv aga 13,6 miljonit tihumeetrit. Kuna kogu juurdekasvu kasutada ei saa, sest nooremad puud kasvavad kiiremini, mille tõttu metsade noorenemine tõstab ka juurdekasvu numbreid, ei tähendagi juurdekasvu suurenemine tegelikult täiendavate raievõimaluste tekkimist.

Klassikalises metsandusteaduses on ammu teatud, et maksimaalselt saab kasutada 70% juurdekasvust1: 13,6/100x70 = 9,52 (miljonit tihumeetrit). Meie kasutatav 8,4 miljonit tihumeetrit pole arvutatud aga mitte SMI, vaid tavametsakorralduse järgi, ning pärineb Keskkonnaministeeriumi tellimusel aastal 2013. valminud uuringust „Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050“2, ent sarnast numbrit on välja arvutatud ka korduvalt varem. Näiteks lubas praegune Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar 1996 aastal – toona oli ta metsanduse arenguprogrammi koordinaator – fikseerida 8 miljoni tihumeetrise aastase raiemahu ülempiirina, mis taganuks metsade säilivuse.3

Mõningane numbriline erinevus võib olla tingitud sellest, et 21 aastat tagasi oli arvele võetud vähem Eesti metsi. SMI näitab keskmiselt kakskümmend protsenti suuremat juurdekasvunäitajat, kui tavametsakorraldus. Meie ühenduse hinnangul võeti SMI-metoodika kasutusele nimelt seetõttu, et see näitab juurdekasvu suuremana, kuna sel viisil saab uuele numbrile viidates üha rohkem raiuda. EMA hinnangul säästliku piirnormi pikaaegne ületamine metsade tervisele see kasuks ei tule.

Lisaks Keskkonnaministeeriumile kommenteeris meie pressiteadet ajakirjanduslistis ka Est-For Invest OÜ esindaja, leides, et see sisaldab valeväiteid. Esindaja sõnul läheb regioonis hetkel ekspordiks 7,7 miljonit tihumeetrit sellist tooret, tehas aga kasutaks vaid 3,3 miljonit tihumeetrit mistõttu väide, et tehase rajamine ei lase raiemahte langetada, olevat vale.

Antud väide toetus Maaülikooli metsanduse vanemteaduri Raul Rosenvaldi hinnangule konverentsilt „Eesti puidukeemia perspektiivid“, mis ütleb, et tehase toormevarumispiirkonnaks on ümbes 40% nii Eesti kui Läti piirkonnast, ning et Läti puhul võib olla tegu ülehinnanguga, kuna kaugemalt kui 200 km kauguselt toorme toomine ei pruugi enam tulus olla. Seal on ka välja toodud, et „Praeguse raiemahu säilimisel toorainevajadust katta ei suudeta. Kui kase paberipuu puhul toorainet jagub, siis okaspuu paberipuidu vajadusi praegused raiemahud ei taga.“. Samuti, et „antud piirkonnast on viimaste aastate raiemahtude juures okaspuu paberipuidu väljatulek pisut alla 1 mln tm aastas ning kase paberipuidu puhul kuni 1,8 mln tm aastas.“ Lisaks sellele toob Rosenvaldi analüüs välja, et viimastel aastatel on Eestis juba kuusikute üleraie toimunud.

Est-Fori esindaja juhtis tähelepanu ka faktile, et planeerimisseaduses ette nähtud protsesside ja menetlustega, kus toimuvad kõik seaduses ette nähtud avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud, pole veel alustatud. Ühendus aga tugineb oma kohtukaebuses planeerimisseaduse punktile, mis ei luba riigi eriplaneeringu algatamist, kui ilmnevad asjaolud, mis planeeritava igal juhul välistavad. Selliseks asjaoluks on näiteks Emajõe veekogumi seisundi halb kvaliteet, mis Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi välistab täiendavate inimmõjude lisamise. Samuti oli rahandusministeeriumil seaduse järgi kohustus enne planeeringu algatamist kaaluda avalikku huvi, sealhulgas vastuargumente, ent eriplaneeringu algatamise aruteludesse ei kaasatud ühtegi kodanikuühendust ega kohalikku omavalitsust.

Martin Luiga
EMA koordinaator
567 11 615
1 Enn Pärt. Puistute juurdekasv – metsanduse põhitõed ja müüdid. Eesti Mets nr 3, 2013

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar