Pühapäev, 9. november 2014

PEREKOND - TSIVILISATSIOONI ALUS. - Maie Lüüs.

PEREKOND - TSIVILISATSIOONI ALUS

Oma rahva peol. Foto: Neeme Sihv


Mind pani sulge haarama mure Eesti perekondade ja laste tuleviku pärast.

Rahva enamuse tahte vastase seaduse läbisurumise eel sõnas lugupeetud
president, et kui me tahame kuuluda tsiviliseeritud riikide hulka,
siis peaksime vastu võtma seaduse, mis annab riikliku tunnustuse
eluviisile, mis on 1/3 maailmas kriminaliseeritud. Ma toetan igati
erivajadustega inimeste abistamist, kuid kas saab riiklikul tasandil
kehtestada kahte norm(aalsust)i, kandidaate on ju veel teisigi? Kelle
õigusi kelle õiguste arvelt siis lõpuks kaitstakse? Kes vähegi suudab
süveneda Lääne-Euroopas toimuvasse – ohjeldamatusse migratsiooni,
sõnavabaduse piiramisse poltiikorrektsuse nimel, lastekaubandusse,
jne, mõistab, kuhu oleme teel. Mõtlemapanev fakt on ka suur
enesetappude ja isikuvastaste kuritegude arv nn heaoluriikides.

Tsivilisatsioon on teadupärast inimese elu korraldus, tema tegevuse ja
intellekti mateeria, erinevalt vaimsest – kultuurist, kusjuures
mõlemad on omavahel seotud. Mis on siis tsivilisatsiooni aluseks?
Vaadeldes perekonda ajaloolisest perspektiivist, näeme et tuumperekond
(naine+mees+lapsed) on inimkultuuri üks esimesi komponente. Enamikes
inimühiskondades on perekond kõige fundamentaalsem organiseerumise
üksus. Traditsiooniline perekond mees + naine + lapsed on olnud ka
Lääne kultuuri aluseks. Euroopa Liit rajati kristlikele väärtustele,
millest ta on hakanud kahjuks eemalduma. Näib, et lisaks
majanduslikule liidule on tekkimas ideoloogiline liit (Vrdl N. Liit).
Tänapäeval on perekonna mõiste hägustunud, kuid mitte kaotanud oma
aktuaalsust. Seega, kas tegu pole pigem tsivilisatsiooni
lammutamisega? Moetrendi või (mitte üldsegi uudsete) inimkatsetega,
mis nii või naa jõuavad peagi ajaloo prügikasti?

Ma pole kunagi olnud eriti innukas (sise) poliitika huviline, aga
praegused ühiskondlikud arengud on jõudnud sellisesse staadiumi, mis
puudutavad juba isiklikult. Moraalitust toetava seaduse (mida ei olnud
tegelikult ka vastavale vähemusele nende sõnul vaja) vastuvõtmisel on
juba ka värsked viljad – on mindud lastekaitseseaduse kallale.

Kui aktiivseid lastevanemaid ja emasid koondavad mittetulundusühingud
nõudsid, et ka uues lastekaitseseaduse eelnõus oleks kirjas lapse
õigus perekonnale ja vanematele agu varasemas seaduses, naeris
Riigikogu sotsiaalkomisjon neid välja, väites, et Eestis
traditsioonilist perekonda enam ei eksisteeri. Ma ei tea, millises
keskkonnas sotsiaalkomisjoni liikmed elavad ja liiguvad, aga mina võin
küll väita, et näen enda ümber suuremas osas siiski traditsioonilisi
peresid, ju pole suurlinna mood siia veel jõudnud. 2013. aastal
täheldati isegi varasemast suuremat abiellumiste arvu.

Sellise lastekaitseseaduse eelnõu läbiminemisel võib leida väga
lihtsaid ettekäändeid lapse eraldamiseks oma perekonnast, nt
majanduslik vähekindlustatus, pealekaebamine.  Ka sooneutraalne abielu
ja samasooliste abieluseadus lahutab lapse vältimatult oma isast ja
emast, muutes ta tootelaadseks. Selline abielumääratlus rikub üht
lapse peamist inimõigust, mis on sätestatud vastavas ÜRO
konventsioonis – õigust (bioloogilisele) perekonnale.

Soome kasvatusteaduse ja –traditsiooni professori Tapio Puolimatka
sõnul ei kuulu abieluõigus oma olemuselt inimõiguste hulka ning
samasooliste abieluga kaasneb ulatuslik nõrgimate ühiskonnaliikmete
inimõiguste rikkumine – oma seksuaalse enesteostamise nimel
diskrimineeritakse lapsi tugevama (täiskasvanu) õigusele toetudes,
võttes neilt loomupärase õiguse tunda oma bioloogilisi vanemaid ja
kasvada nende hoole all. Ta väidab, et kui laps on armastussuhte vili
(nagu see on hetereoseksuaalses peres) ja teda armastatakse, hoolimata
tema omadustest, kasvab laps ennast hindama. Ilma selleta kaob kogu
inimsuse tuum. Sünnijärgses perekonnas on lapsel võimalus saavutada
afektiivne tasakaal tänu loomupärasele eeskujule. Tal kujuneb välja
kultuuriline identiteet, (põlvkondlik) järjepidevus, mis on aga iga
rahvuse püsimise eeltingimus. Positiivse nähtusena võib vastukaaluks
globaliseerumisele täheldada ka uusrahvusluse tõusu Euroopas, nt.
shotlaste ja katalaanide omariikluse püüded.

Paradoksaalne, aga kommunismitont on endiselt liikvel, nüüd küll
rõivastatuna kapitalisti kuube ja on saavutamas oma eesmärki –
hävitada perekond, lahutada lapsed vanematest, ja teha neist
ideoloogiliselt kuulekad kodanikud või kaubaartikkel.

Mõned arrogantsed poliitikud, kelle käitumisest kumab läbi
alaväärsustunne, paistavad silma hoolimatusega Eestimaa vaimse ja
loodusliku keskkonna suhtes, loobudes ühishüvede nimel Põhiseaduses
sätestatud  väärtustest, rahvuslikust identiteedist ja väärikusest.

Rõõm on siiski tõdeda, et vastukaaluks tegelikkust kallutatult ja
ühekülgselt kajastanud peavoolu (riikliku) meediale on rahvuslike
aadete ja ajatute väärtuste kaitseks sõna võtnud ja
liberaaltotalitarismi ohumärkidele viidanud ka mitmed
ühiskonnategelased, teadlased ja loovisikud, mitte ainult inimesed,
keda hr Andrus Kivirähk ühes oma kolumnis nimetas frustratsioonis
vaevlevateks madalapalgalisteks.

Loodetavasti on tulevased valijad mõistnud viimaste sündmuste
valguses, kes mõistavad ja väljendavad nende tõelist tahet ning
tunnevad koos nendega südamevalu Eestimaa ja rahva pärast. Selliseid
esindajaid valides suudab ehk peatada Maarjamaa moraalset kollapsi,
nagu see on toimunud nn progressiivses Euroopas ja taastada
rahvuslikud ideaalid, riigi moraalse sõltumatuse ja väärikuse.

Tahaks teha üleskutse esivanemate väärtusi hindavatele peredele – ärge
andke alla, hoidke, toetage ja armastage üksteist kõigi raskuste
kiuste ja näidake, et traditsioonilist perekonda ei maksa veel kanda
punasesse raamatusse, vaid ta on tugevam (loe: jätkusuutlikum) kui
kunagi varem!



Traditsioonilise pere toetaja

Maie Lüüs

2 kommentaari:

  1. Kuldsed sõnad ja tõsi

    "Tahaks teha üleskutse esivanemate väärtusi hindavatele peredele – ärge
    andke alla, hoidke, toetage ja armastage üksteist kõigi raskuste
    kiuste ja näidake, et traditsioonilist perekonda ei maksa veel kanda
    punasesse raamatusse, vaid ta on tugevam (loe: jätkusuutlikum) kui
    kunagi varem!"

    VastaKustuta
  2. Tänud, Waffa!

    Olen Sinuga nõus ja küllap ka loo autor!

    Neeme

    VastaKustuta