Teisipäev, 16. veebruar 2016

SONETT ARMASTUSELE - Margit Peterson


Sonett Armastusele


Ma vahel tahaks öelda sulle sõnu, 
mis peidus on mu tabas keele all. 
Et kidakeelsus rõhub mind kui vall mind usu, 
ma ei tunne sellest mõnu.
 
Kuid mida loevad sõnad kui on tunded, 
mis leekidena lahvatavad eos? 
Kuid selletagi oled sa mul peos. 
Mis loeb üks tühi valehäbimunder?
 
Sa tulid siis kui mina olin ära. 
Mu keha rääkis sootuks võõrast keelt, 
ja jalad kõndisivad välja teelt,
 
kui minu järel sulgus kriuksuv värav. 
Kui elukoodi valemeid sa tunned, 
siis õige on su rada, on su tunnel!


Margit Peterson
 
11.11.2015.a. 
Mai

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar