Pühapäev, 24. jaanuar 2016

LUGUPEETUD RIIGIKOGU LIIKMED - Malle Pärn



Lugupeetud riigikogu liikmed!

26. jaanuaril hakkate jälle lugema Eestimaal kodusõja vallandanud eelnõu rakendusseadusi. Paljusid teist sunnitakse hääletama teie enda soovide vastu, või keelatakse hääletada nii, nagu te sooviksite.

Tänan kõiki, kes on julgenud endale kindlaks jääda. Tean, et teie saate sellest aru, mida ma kirjutan, aga ma saadan selle kirja ikkagi teile kõikidele, et te teaksite, et niisugune kiri on teile saadetud. Muidugi viskavad sotsid ja reffid selle kohe prügikasti, aga see on nende vabatahtlik valik.

Mõtelge ometi, kõik, mida te teete, mida te toetate, jääb teie hinge… Teil tuleb selle eest vastutada. Kui sel seadusel on hukatuslikud tagajärjed, siis olete teie, kes te selle poolt hääletate, selles OTSESELT süüdi.

Mis saab siis, kui meie elu ei lõpe surmaga, vaid kestab edasi, igavikuliselt : millise pagasiga te lähete siit edasi? 
Isegi mitmed kiriku liikmed teie hulgast on valmis homoseksuaalsuse normaalseks armastuseks kuulutama? Kirik ja Kirikute Nõukogu on ometi oma negatiivse suhtumise sellesse välja öelnud. Te peaksite sellest “homofoobsest” kirikust lahkuma!

Rahvas on (teatud määral) valinud teid riigikogusse, selleks, et te Põhiseaduse alusel teostaksite meie ühiskonna arendamist. Et meie kõigi elu oleks inimväärne.

Me maksame teile selle eest kõrget palka, lisaks veel mitmesuguseid hüvitusi ja soodustusi, mille te ise endale määrate. Arstid ja õpetajad peavad oma palju väiksema palgaga ISE maksma oma elamispinna ja sõiduvahendi eest… Teie liisite kalleid maastureid…

Rahva teenrid ei tohi "teha poliitikat", mis on kasulik neile endale või mingile neid mõjutavale grupile, vaid peavad arvestama terve rahva heaoluga.

Teie KOHUS on HOIDA seda, mis on meie rahvale (või selle enamusele) püha, mitte anda seda rüvetamiseks nendele, kes on pühaduse mõistegi oma elust välja visanud.

Aga mis meil toimub?

Aprillikuust (2014) peale külvab ja kultiveerib üks osa rahva teenritest meie ühiskonnas “vihkamist”, nagu te ise ütlete? Sõimab ja sildistab, manitseb ja manipuleerib.

Te räägite meile "euroopalikest väärtustest". Me oleme 10 aastat olnud Euroopa Liidus. Aga te ei ole siiamaani ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta olulisi sätteid.

Siin nad on:

Artikkel 2§4 – Ohtlikel või tervist kahjustavatel kutsealadel töötavate inimeste tööaja
lühendamine või tasustatav lisapuhkus
Artikkel 3§4 – Õigus töötervishoiualastele teenustele
Artikkel 4§1 – Õigus saada õiglast töötasu
Artikkel 7§5 – Noortöötajate õigus saada õiglast töötasu
Artikkel 7§6 – Noortöötajate õigus kaitsele
Artikkel 10§2 – Õigus kutse- ja väljaõppele
Artikkel 10§5 – Õigus kõrgharidusele ja koolitusele – juurdepääsu hõlbustavad
meetmed
Artikkel 18 (kõik) – Õigus tegelda tulundustegevusega teise lepinguosalise territooriumil
Artikkel 23 – Eakate õigus sotsiaalsele kaitsele
Artikkel 26 (kõik) – Õigus väärikale kohtlemisele töökohal
Artikkel 30 – Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest
Artikkel 31 (kõik) – Õigus eluasemele

Niisiis: meil POLEgi õigust õiglasele töötasule ja eluasemele. 10 aastat oleme olnud mingi Euroopa kolkaprovints, kus inimesel pole õigust õiglasele töötasule ja eluasemele! Ehkki need on KA euroopalikud väärtused.

Meie kõrgepalgalise riigikogu jaoks on meile kõigile eluliselt olulised SÄTTED vähem olulised kui paarisaja inimese seksuaalsed SÄTTUMUSED. Muidugi, NENDEL on ju olemas – nii õiglane töötasu kui ka eluase…

Paljud ütlevad, et see uus “abielulaadne toode” ei võta teistelt midagi ära. Mõned ütlevad, et nemad ei saa aru, et see midagi ära võtaks.

Kui inimene midagi ei näe, millestki aru ei saa, siis ta peaks küsima sellelt, kes näeb ja saab aru. Kümned tuhanded inimesed on oma allkirja andnud petitsioonile, mille koostajad ON “aru saanud”, et see uuendus VÕTAB ühiskonnalt midagi ära. Tuhanded inimesed on saatnud riigikogule protestikirju. Miks te neid ei usu? Eriti need, kes ise “aru ei saa”.

Meil poleks praegu nii emotsionaalset sõda, kui see tõesti midagi ära EI võtaks. Kuidas on võimalik seda mitte mõista? Miks te oma rahvast lugu ei pea?

Kui kellelegi tehakse haiget, siis tuleks küsida temalt, kas tal on valus, mitte ükskõiksetelt kõrvaltvaatajatelt, ega nendelt, kes parajasti haiget teevad.

Nii valusalt pole meie rahvast lõhestanud ükski varasem poliitiline malekäik. Isegi mitte Euroopa Liiduga ühinemine. Järelikult on tegemist sügavalt eksistentsiaalse probleemiga.

Ja mis saab edasi? Mingit sallivust ei paista kuskil silmapiiril. Vastuolud kahe leeri vahel lähevad aina tervamaks.

Agressiivne LGBT seksuaalide kogukond ootab näljaselt aega, mil nad saavad – meie rahva teenrite lahkel kaasabil – hakata korralikke inimesi kohtusse kaebama. Nad on ju seda juba teinud. Seaduse kaitse all läheb lahti lausa maratoniks. Tuletage meelde, milline skandaal puhuti üles Luukase preemia ümber!

Kui inimene leiab, et geikooselu võrdsustamine abieluga ei võta kelleltki midagi ära, siis võib talle ainult kaasa tunda. Järelikult TEMA jaoks ei ole armastus ja abielu enam pühad. Ta on midagi väga olulist inimlikku endas ära kaotanud. Temale ei hakka vastu igasugused veidrad parafiiliad…

Täiesti absurdsed on demagoogilised väited, et abielu on nagu ise devalveerunud ja sellepärast ei ole ta enam püha. Ja nüüd võime igasugused suvalised kooslused sellega võrdseks kuulutada. See on üleskutse rahvuslikule enesetapule.

Mõtelda tuleks loogiliselt, arvestades reaalsust. Ja reaalsus pole mitte ainult see, et "homosid on alati olnud", reaalsus on KA see, et perekond on ALATI olnud mees-naine-lapsed. Miks kooseluseaduse läbisurujad SELLE reaalsusega arvestada ei taha?

Inimene on oma kultuuriajalooga kujundanud seksuaalinstinktist imeilusa, lausa müütilise armastuseloo. Järglaste saamine on pühitsetud armastusega, mis kuulub ennekõike hinge maailma, intiimvahekord on vaid üks selle komponente, mitte selle alus ega keskpunkt.

Olen esitanud küsimusi feisspukis, olen lugenud koosellumise apologeetide artikleid, – mitte keegi pole välja toonud MITTE ÜHTKI tegelikku, arvestatavat argumenti, mis tõestaks perekonna mõiste laiendamise hädavajalikkust. Äkki keegi teist teab mõnda? Miks te siis pole seda välja öelnud? Kus on see meditsiiiniline uurimus ja tõestus, et anaal-oraalvahekord on sama tervislik kui mehe-naise abielu juurde kuuluv intiimvahekord, millest sünnivad meie imelised lapsed? Mina olen leidnud internetist ainult selliseid uurimusi, mis tõestavad, et see on väga tervistkahjustav. Seksuaalvahekorraks on mõeldud ainult suguelundid. Anus on õhukeste seintega, vedelikku imav organ, mille kaudu väljutatakse fekaale… Otsige tekste dr Paul Cameronilt, kes on eluaeg uurinud homoseksuaalsust ja nõustanud homoseksuaale.

Kuidas siis riigikogu kuulutab normaalseks ja puutumatuks tervistkahjustava käitumise ja lubab seda koolides propageerida ja õpetada? Ja keegi ei tohi selle kohta enam tõtt rääkida? Ja juba lastele räägitakse, et nad võivad olla omal valikul kas poisid või tüdrukud, pole tähtis, kellena nad sünnivad?

Te räägite mingit abstraktset ja olematut muinasjuttu inimõigustest, võrdsetest võimalustest, uuendusmeelsest ja avatud ühiskonnast, sallivusest, aga tegelikkuses sõidate oma kaasinimestest lausa tankiga üle. Nii vastastest kui ka nendest, keda väidetavalt kaitstakse.

Geiaktivistid ja võltsinimõiguslased ei esinda kõiki homoseksuaale, vaid ainult üht agressiivset rühma, kes soovib ühiskonnas endale haarata VÕIMU, et siis karistamatult nautida oma isekate ihade võimalikult mitmekülgset rahuldamist.

Enamik homoseksuaale EI taha, et nende intiimelu aina avalikkuse ette kistakse ja rahvast nende suhtes vaenulikult meelestatakse.

Mitte ei usu, et te neid pingutusi teete selleks, et paarisada hälvikut “õnnelikuks teha”? See on ju selge siililegi, et selle meeletu maratoni taga on midagi hoopis suuremat ja tähtsamat. Aga sellest te ei räägi.

Aina räägitakse, et vihkamist külvavad perekonna kaitsjad. Kus on loogika?

Kumb külvab rahva hulgas vihkamist, kas need, kes tulevad kindlust ründama, või need, kes hakkavad seda ründajate eest kaitsma?

Vihkamist külvavad need, kes alatuid võtteid kasutades püüavad vägisi läbisuruda seda seadust, mis on amoraalne ja ühiskonnale kahjulik.

Meie väike rahvas ei vaja seksuaalrevolutsiooni ega sundseksualiseerimist. Mina tahan olla INIMENE, mitte “seksuaal”. Ma tahan, et ka minu lapselapsed saaksid olla inimesed, mitte “seksuaalid”, nende liikide järgi.

Mina tahan elada riigis, kus austatakse tervet mõistust. Riigis, mis peab perekonda PÜHAKS. Mina tahan austada oma riigi valitsust… Ka teid, lugupeetud riigikogu liikmed. Andke mulle võimalus!

Palun, tegelge meie rahvale oluliste asjadega!

lugupidamisega
Malle Pärn
Väikese Eesti europrovintsi murelik kodanik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar