Nõmme-Mustamäe mets kui liigirikkuse indikaator - Neeme Sihv.

 

Lõhislehik (Schizophyllum commune) , tagantvaade, sealt on ta ilusam kui pealtpoolt . 5-10-2023.

Looduse mitmekesisuse aluseks on liigirikkus ja on eriti hea teada, et ka meie mõistes suurlinnades on selliseid kohti olemas. Hiljuti käisin Kadrioru pargis ringi, sealgi võib leida kaitsealuseid liike. Kuid tegu siiski suures osas kultuurpuistuga ehk pargiga. Nõmme-Mustamäe MKA, mis loodi 2004. aastal on pindalaga 199,9 ha (teistel andmetel 204 ha). Nagu tänapäevases hinnamajanduses, nullid lõpus. Tegelikkuses on aga suurusest või õigemini väiksusest hoolimata tegu liigirikka kohaga, sealhulgas on ka Rahumäe loodusala, mis on nõmmnelgi kaitsealaks. Kokku kasvab alal 10 kaitsealust soontaimeliiki. Kohatud on tähnikvesilikku, mitmeid haruldasi putukaid nagu oksasikk, kuklased jt, see välistab näiteks ka varise kogumise. Kohatud on palju linnuliike, sh 6 kaitsealust liiki. Ülevaatlikuma info saab kaitsekorralduskavast, kus on mh kirjas:
Linnas asuva kaitseala kohta esineb Nõmme-Mustamäe MKA-l rohkesti linnuliike. Siin on registreeritud 123 liigi esinemine, neist 41 on kindlalt teadaolevad pesitsejad, 29 – tõenäolised pesitsejad, 28 – toitekülalised ja läbirändajad, 25 – eksikülalised. Esindatud on ka röövlinnud (kanakull, väikepistrik, lõopistrik), mis näitab elupaiga kvaliteeti. Suhteliselt arvukalt esineb siin ka hallvarest, kelle asurkond on liiga suur. Linnud kasutavad seda ala nii toitumis- kui ka pesitsusalana. Kõige suurem on pesitsusaegne asustustihedus Rõõmuallika metsas, kus on rohkesti sobivate õõnsustega puid, kõige väiksem aga Rahumäe ja Tähetorni metsades. Inimtegevusest haavatavamad on maaspesitsejad linnud, kelle pesad langevad sageli ümbruskonna kasside või vabalt ringijooksvate koerte saagiks. 

Keelatud on uute teede ehitamine, ometi soovitakse terviseradade sildi all seal rajada alale sobimatut nn terviserada. Viibinud ka ühel koosolekul, sai selgeks, et tegu on pigem ehitusettevõtjate sooviga asfalteerida rohelust, mis rohepöördega ju kuidagi kokku ei sobi, seda enam, et terviserajana on see kasutusel ka täna ning läheneda saab sellisele objektile hoopis looduslähedasemalt.

Kõige muu juures on oluline ka võimalikult puutumatu loodus terviseradadest väljaspool. Et saada rohkem aimu, mida võib sel alal veel leida, koostasin FB grupi Eestimaa Seened fotodest väikese ülevaate. Fotode autor on Reet Pehka ja tänu temale ongi meil võimalik nii põhjalikku ülevaadet kogeda.

Lilla tardliudik ( Ascocoryne sarcoides ), kasvab surnud puudel ja vanadel kändudel.

Sellel seenel eestikeelne nimi puudub.

Plicatura nivea, teda on palju vanadel lehtpuurontidel

Sarvjas süsik / Xylaria hypoxylon / uhkes üksilduses.

Tava-ripsliudik ( Scutellinia scutellata )
5-10-2023

Lepapässik / Inonotus radiatus/
5-10-2023

Andis tükk aega otsida ja nuputada, millise nime võiks talle panna. Otsus on tehtud - jänes-kõrvliudik (Otidea leporina) sobib mu meelest kõige rohkem. Pildistatud 5-10-2023

Plicatura crispa ? Ka seda seent on väga palju.
24-11-2020

Kährikseen, kaitsealune liik.
12-10-2020

Joonik-vakkseen (Cyathus striatus).

Plicatura crispa.

24-11-2020 Nõmme linna mets. Väike või harkjas sarvik.

Pruun kõhrik (Tremella foliacea)

Talipanell
11-10-2020

Pajunahkis - Cytidia salicina (see kollane on limak)

Igivana männitaelik

Teostatud ja planeeritav raie on igale nägijale vastupidine, mida näha siit piltidelt ning mida liigirikkuse säilitamine eeldab. Kes on Tallinnas need pimedad ametnikud, kelle teadmised na nõrgaks jäävad.

Aga on siis need seened kõik, kes MKA alal elavad? Kindlasti mitte. Kui "puuronte" jm vähemagaralt ära koristada selles osas, mis ei kuulu terviseradade alla, oleks ju alles ,a kaitsealune kuldkülik, lõhetümak, kuldvammik jt liigid. Või sellised, keda saab näha mujal Tallinnas? Mõningane ülevaade ka neist. (Seegi vihjeks linnaametnikele, et iga puistu vm looduse osa on liigirikkam kui kabinetivaikuses paistab.
Tekst piltide juures: Reet Pehka.

Tänavune soe sügis on metsaalustele männikäbidele lasknud külge kasvada väikesi seenekesi, käbikuid -või hiirkäbikuid (Baeospora myosura) , neid on igal pool palju. Siin üks käbi oma käbikutega lausa ripub männioksa küljes...
Pildistatud 2-10-2023 Pirita jõe orus.

Stroomi metsas niisugune seen, kas ta võib olla Harjakas klavuliina
( Clavulina cristata )

Lakkvaabik ( Ganoderma lucidum ), kaitsealune liik.

Aastaid tagasi leidsin umbes sellest kohast ikka mõne lakkvaabiku

( 1 -3 ) Paaril-kolmel viimasel aastal pole näinud ühtegi. Rõõm oli suur, kui nägin seda väikest seenekest, ta kasvas niivõrd madalas, et altpoolt mingit vaadatavat pilti ei tulnud.

21-09-2023 Stroomi mets

Puidunui ( Phleogena faginea ) Eesti punase nimestiku liik, ohualdis, nii kirjutab Google.
21-09-2022 Stroomi mets.

Kloostrimetsa.

Torujas suurtõlvik Macrotyphula fistulosa. Ta on siin väärarenguga, nad üldse armastavad kasvada imelikeks, kui juba vanemasse ikka jõuavad 
1-12-2020 Tallinn.

Nii palju pajunahkist (keerulise nimaga Cytidia salicina ) ei näe küll igal aastal. Enam-vähem sain nad pildile kuidagi ära mahutada.
26-10-2020 Stroomi mets.

Pisarseen
17-12-2019 Kloostrimetsa.

Stroomi mets
Sarvjas süsik.

Stroomi mets.

Üks erksavärviline kevadseen hakkas ka silma
Harilik karikseen.

Puidunui
10-10-2020 Pirita-Kose.

Radiaalvammikud on ka juba olemas
10.11.2015 Kose.

Võimalik, et kollane bisporell (Bisporella citrina).

Pääsküla raba.

Väike rohetiksik (Chlorociboria aeruginascens) . Paremal on valge, ka seen, määramata.
1-12-2020 Tallinn

Lõhislehik (Schizophyllum commune) altvaade

20-10-2022 Kloostrimetsa.

Maksak ehk rusuk (Fistulina hepatica) Kadrioru pargis 10-08-2023.
Kasvab tammede tüvedel ja juurtel.

Lehtersüldik
19-10-2020 Tallinn.

Olen aastate jooksul Kadrioru pargist igasuguseid seeni leidnud, aga tema leidmine oli täna hommikul esmakordne.Ja üldse elus esimene kord ! Kuhikmürkel ta pole, kurrel ka mitte, võibolla siis ümarmürkel ? ...ja neid oli suurem hulk...

Kadriorus - lillakas ebanahkis.

Pääskülas, Mägra tn. äärses metsas pildistasin need talipanellid.

Tõenäoliselt harjakas klavuliina. Kivimäe.

Radiaalvammik Phlebia radiata.

Kollane kõhrik vist 
8.11.2014 Lillepi park.

Pruun kõhrik Tremella foliacea
12-11-2020 Tallinn.

Mahe panell (Panellus mitis)
1-01-2023 Stroomi mets.

Ja tema on...lihtsalt üks omamoodi seen haavapuul
13-11-2020 Stroomi mets

Maksak e.rusuk (Fistulina hepatica) , kasvab tamme seest välja.
Kadriorus 6-09-2023

Kännuvammik ( phlebia tremellosa ) 18-10-2022 Stroomi metsas.

Sarvjas süsik (Xylaria hypoxylon)
14-08-2023 Tallinn, Lillepi mets.

Kuldvammik Pseudomerulius aureus
27-10-2020 Männiku.

Kloostrimetsas terve puutäis seeni. Ei tea, kust otsast läheneda, et võimalikult palju pildile mahutada. Nimepanekuga jään jänni, võibolla keegi servikute perekonnast.

Radiaalvammik austerserviku kaitsva tiiva all Maarjamäel 7.dets.2014.

Hall tõlvik ( Clavaria fumosa ), kasvab sarapuuse all Kadriorus.

Tõen. pikkjalg-helvell. 27-09-2023 Viimsi mets.

Lehterüdi (Tremiscus helvelloides)
27-09-2023 Viimsi ps. segamets.

Limak, poolseen-poolloom. Kas ta võib olla üsna noores eas stemonitis-fusca ?
21-09-2023 Stroomi mets.

Lilla tardliudik
20.10.2017 Maarjamäel

31-01-2020 Pääsküla rabas
Kõige enam sarnaneb ta sagarikuga.

Mulle tundmatu täna metsas Viimsi ps-l
31-01-2023

Kas nii mõnigi tundmatu muutus nüüd äratuntavaks? Ma küll ei eeldagi, et linnaametnikud või ehitusettevõtjad peaks suutma ära tunda seeni nagu mükoloogid tunnevad. Kui aga mingit ala ei tunne, on ju lihtne - tuleb kuulata asjatundjaid!? Lihtsamat loogikat on siiski koolides loodusõpetuse tundides õpetatud ja arvatavasti juba Siim Susi, IIA klassist, teab, et looduses on kõik seotud. Nii nagu igat püütüve ei tasu kiirustama ära korjama, sest teatavasti, mis on metsas kõikse elavam asi? Just, surnud puu! Sama lugu on ka lehe- ja okkakõduga ning kõige muuga. Seened on üks osa loodusriigis, kes aitab meil looduslikult puitu jm lagundada, tagades sellega rohkema huumuse, elukeskkonna putukatele jt ning võimaluse tärkamiseks uuele elule - jälle ja ikka uutel puudel. Kas sama võimaldab ka puude mahavõtmine, asfaldi, betooni, graniitkillustiku jm tegevus, mis loodusega hästi kokku ei sobi ja mille vajalikkus küll kohati möödapääsmatu, kuid, asi on ju mahtudes?

MÄGIVEISED JA RANDASTRID - Mare Tamvelius

 

F: Mare Tamvelius.

MÄGIVEISED JA RANDASTRID - Mare Tamvelius

Kirjutasin grupis Eestimaa Floora üksikust randastrist ja veiste poolt vaevatud loodusest. Paluti selgitust, missugune on minu poolt mainitud "oskamatu" karjatamine.

Mõtlen, et oskamatu karjatamine on sama mis talupojatarkuse puudumine, looduse hoidmise mõtestamatus, loomapidamise kultuuri ja eetika puudumine.

Olen jälginud üle kümne aasta hiliskevadest kuni sügiseni Abruka saare lääneküljes asuvat umbes paarikümnehektarilise maa-ala muutumist. Sellel maastikul on mereranda, põõsastikku ja ainulaadset salumetsa.

Kui Eestis algas Šoti mägiveiste massiline propageerimine ja igale tahtjale nende pidamise võimaldamine, tehti vigu. Nimelt mõnele maastikule ei sobi teadaolevatest rohusööjatest veistest kõige raskekaalulisemad. Ja ei nõutud ega kontrollitud looduse säästmise eesmärgil karjatamise korraldamist.

Siin loos vaadeldav rand on kaetud rohukamaraga, kus ta merega kokku puutub. See oli/on väga õrn pinnas, aastasadu üleujutuste, tormide ja merejää kiuste elu säilitanud taimeliikidega. Enne karjatamise alustamist oli merevesi puhas, puudusid raskete loomade poolt pinnasesse vajutatud augud, pilliroogu seal ei kasvanud. Veepiiril rand oli juulikuus kaetud suurte randastrite kogumikega ja mereäärsel lagedal maastikul õitsesid augustiöödes lumivalgete õitega ädalalilled. Tänaseks on alles vaid mälestus.

Räägiti, et veiste karjatamine paneb piiri pilliroo juurdekasvule. Kuna loomad lasti vabalt mitmesajahektarilisele maa-alale ja karjatamist aedade rajamisega ei korraldatud, siis mägiveised leidsid maitsvama suupoolise mitte sundkorras pilliroo näol, vaid näiteks laialehise metsa pärnade järelkasvus. Olen näinud sadu noorte pärnade põlvekõrguseid tüükaid, kust enam puud ei kasva.

Palavatel suvepäevadel ja parmude eest enamus aega veepiiril veetvad loomad on üle kümne aasta tootnud rannavette tohutus koguses sõnnikut. See on andnud toitu ja hoogu veetaimede ja eriti pilliroo vohamisele.

Ilmselt ei osanud keegi ette näha, et aastakümneid kasvanud ja ilusa vormi saavutanud kadakad osutuvad mägiveiste erilisteks lemmikuteks. Ei, nad tõesti neid ei söö. Järele neist kadakatest on jäänud murtud, juurte pealt kaldu ja külili lükatud puud. Veiste maadluspartneriteks on peale lemmik-kadakate ka kõik muud ettejuhtuvad puud ja põõsad. Vaatepilt rüüstatud maast on kohutav, mitte ainult minu poolt vaadeldud maa-alal, aga keegi ei hooli.

Merest kaugemal, põõsastiku ja metsa lähedal on orhideede meeliskasvupaigad. Eelmise aasta suvel olid mägiveised otsustanud ühislamamise teha soo-neiuvaiba kasvukohal. Olin juuli alguses samas kohas neid käinud üle lugemas, neid oli kokku seal üle saja taime. Tänavu otsisin neid samast kohast ja tõepoolest - kadunud kui maa alla. Mitte ühtegi ei leidnud. Umbes 50 meetrit eemal siiski leidsin kolm lühikesekasvulist soo-neiuvaipa.

Lähedal on aastaid olnud rohke kärbesõie kasvukoht. Kasvukoha keskelt leidsin paar aastat tagasi traktori rataste poolt purustatud pinnase ja muidugi pikad kasvukohta läbivad rööpad ja loomade trampimisjäljed.

Kari paljunes aastatega ja ilmselt käis nende ohjamine juba mitu aastat tagasi pidajale üle jõu. Minu nähtud loomad elasid ilma inimesepoolse armastuseta, jumala hoolde jäetuna. Mõni aasta tagasi nägin, kuidas rannal sõitis traktor edasi-tagasi ja risti-põiki, kammiti rohumaad läbi, et traktori peale visata surnud vasikad. Kari paljunes omavahel, pullide lehmadest eraldi karjatamist pole mina seal rannal kunagi näinud. Kas üldse keegi karja tervise eest hoolt kandma peab, on jäänud minule selgusetuks.

Kui kogu kulutatud maksumaksjate raha selle afääri peale oleks kulutatud rannaniitude hooldamisele niitmise läbi, oleks see osa Abruka loodusest rikkumata. "Oskamatu" oli minu poolt teadlikult valitud sõna.

ÖISED MÜRAPROBLEEMID KALAMAJAS JA TALLINNAS LAIEMALT - Intervjuu Natalie Metsa ´ga

 

Kuna väga paljudel om einevates piirkondades muresid pidutsemistest tekkiva üleliigse ja ka ülea lubatud aja tekkiva müraga, on sel teemal olnud ka suhtlusmeedias palju vaidlusi. Et öölinnapea Natalie Mets ei andnud seal selgeid vastuseid, sest see nõudvat põhjalikumat ettevalmistust, palus ta küsimused eraldi saata.

Mõeldud-tehtud! Kuid kahjuks ei vasta ta ka kirja teel sisuliselt, jättes avalikkusele selgelt andmeid esitamata. Miks on see nii raske ja kas linnaametnikud ei tea, numbreid seadustest või ei taha ńad neid välja öelda? Oleks ju valijatele lihtne anda selge ja konkreetne sõnum - parameetrid on sellised ja sellised ning kontrolli käigus on selgunud, et nii ja nii palju kordi ning millises ulatuses ei ole nõuetest kinni peetud? Ning kui tegu on linnapoolsete lubade väljastamisega, peaks ikka linn ka ise järelvalvet teostama, mitte ootama kui keegi "palub" asja kontrollida?
Inimeste usaldus raehärrade vastu on langenud nii madalale, et pigem lüüakse käega ja eii teavitata, kirutakse lihtsalt omaette, et kuidagi ennast välja elada. Seda tõendavad sajad ja sajad juhtumid, nagu seegi, kus narkomanid akende all tunnijagu röögivad ja narkot müüvad, politsei aga jääbki tulemata. Ning lapsed on sellise elukvaliteedi juures suurimad kannatajad...

Kui kellelgi omi kogemusi müraga ja reageeringutega kaebustele, võib kommentaarides märku anda. Tänan!

Tere!

Olete öölinnapeana olnud mõistev Põhja-Tallinna kui vabaaja veetmiskoha potentsiaalis ja vajaduses. Loomulikult on inimeste jaoks lõõgastumine väga oluline, kuid kunagine aastatepikkune vanalinna probleem on nüüd nihkunud siia, Telliskivisse, Voltasse, Noblesnerisse.Miks aga teie arvates siinsed ettevõtjad ei ole õppust võtnud vanalinna muredest?

Kuidas, kui sageli ja kelle poolt mõõdetakse öösündmuste ajal mürataset ja milline on see lubatud detsibellides? Kas müra mõõdetakse asutuses, selle ees või kui kaugel sellest?

Miks peetakse õigeks mõõta mürataset vaid kaebuste puhul, kui tegelikult peaks ju linna huvides olema tagatud kord ja eeskirjade järgimine?

Üsna sageli ei olegi müraprobleemi puhul mureks muusika vaid just selle n.ö. puhtus. Kas mõõtmiste puhul arvestatakse ka helisagedust, sest teadaolevalt levivad (ka maapinnas) enim just madal sagedus ja see mõjutab enim ka südame jm tervisemuredega inimesi, rääkimata sellest, et see levib ka kõige kaugemale.

Mis kellani on lubatud vali muusika jm sündmustega kaasnev müra? Kas see on seotud kuidagi ka helitugevusega?

Usun, et olete kindlasti ka ise muusikasõber ning hindate head muusikat ning selle tähtsust inimeste meelelaadile. Kas teie isikliku arvamuse järgi on võimalik ettevõtjatega kohtumistel neile selgitada, et helisagedus on oluline ja "mürtstümaka" asemel võiks püüda pakkuda puhkajatele muusikat? Olen kord ööbusside vaatlemiseks liikunud peale südaööd ka läbi Telliskivi (turu) kvartali ja pean ausalt tunnistama, et väga paljud seda lärmi kohapeal küll puhkamiseks ja lõõgastumiseks ei kasuta.

Kui palju on tänavusel suvel tehtud ettevõtjatele ettekirjutusi ning nende rikkumisel ka trahvitud vm moel karistatud? Kas korduva rikkumise puhul saab võtta ära ka tegevusluba?

Politsei soovitab öörahu rikkumisest teavitada kindlasti telefonil 112. Ehk ei tee inimesed seda seepärast, et teavad linnavalitsuse suutmatust (soovimatust) probleemiga tegeleda? Raske on muidugi helistada ka seetõttu, et sageli ei teata, kuskohas täpselt müraallikas asub, eriti kui lõbustusasutusi piirkonnas mitu.

Kas neis piirkondades kontrollitakse ning kui sageli, alkoholi müümist peale selleks ettenähtud aja möödumist? Kui sageli esineb rikkumisi?

Vaba Eestimaa Ajaleht

Neeme Sihv

Tere ja aitäh kirja eest!

Põhja-Tallinnas olev ei ole kindlasti võrreldav vanalinnas toimunuga, kus peamiseks mureks oli inimeste poolt tekitatud müra tänavatel ning konfliktid.


Helitaset mõõdetakse, kui mõni kodanik seda palub ning heli mõõdetakse nii asutuses kui korterites samaaegselt.


Paljudele küsimustele siin meilis leiate vastused seadusest (müratase, lubatud kellaajad).


Menetluste kohta soovitan uurida MuPolt ja politseilt, kuigi ei oska öelda, kas neil on õigus sellist infot välja jagada.


head

Natalie Mets