Foto: Autor.
Kiired käigud viimase kümnendi tegemata jätmiste parandamiseks Tallinna haridusvõrgus
Tallinna haridusvõrk on pikalt olnud alarahastatud ja alahinnatud. Lasteaia- ja koolikohtade puuduse probleemi juured ulatuvad viimaste kümnendite hoogsasse elamuehitusse, mis käis ilma vastava sotsiaalse infrastruktuuri loomiseta. Eriti teravalt on see tunda Pikaliival, Mähel, Põhja-Tallinnas ja Kakumäel, kus elanikke on lisandunud kiiresti, kuid haridusasutused on jäetud rajamata.
*Kõlvarti tegemata töö*
Manuela Pihlapi väide, et koolikohtade puudusega tegeles jõuliselt Mihhail Kõlvart, ei pea vett. Kõlvart oli juba alates 2011. aastast Tallinna juhtkonnas ning vastutas kuus aastat abilinnapeana hariduse eest. Just sel perioodil jäi tegemata oluline planeerimistöö, mis oleks aidanud vältida tänast koolikohtade kriisi. Vähem kui kümnendiga on Tallinna koolidesse lisandunud üle 7000 õpilase, kuid uusi koole ei lisandunud. Koolide rajamiseni jõuame alles nüüd ning nende kavandamise aluseks on viimastel aastatel kasutusele võetud andmepõhine linnaplaneerimine.
*Haridusvõrgu kriisi tagajärjed*
Halvasti planeeritud haridusvõrk ei põhjusta ainult stressi lapsevanematele, vaid toob kaasa ka õpetajate ülekoormuse, liikluskoormuse kasvu ja halvendab linna elukeskkonda. Kui lapsed peavad igal hommikul sõitma üle linna, et jõuda kooli, suureneb liiklusummikute probleem ja linn muutub killustatumaks. Igaüks, kes on Tallinnas liigelnud koolivaheajal, teab, kui palju hõredam on sel ajal liiklus – hästi planeeritud haridusvõrk ei ole seega ainult hariduspoliitika, vaid ka liikluse ja elukvaliteedi küsimus.
*Uued koolid ja lasteaiad*
Sotside eestvedamisel on linnajuhtimises võetud kasutusele haridusvõrgu andmepõhine planeerimise, et tagada koolikohtade loomine sinna, kus vajadus on kõige suurem. Selle töö tulemusena on nüüd selge ülevaade, kus ja kui palju lapsi elab, millised koolid on täitumas ja kus kohtade vajadus väheneb. See info on viidud praktilisse kasutusse kaardirakenduses, mida regulaarselt uuendatakse.
Selle analüüsi põhjal on viimaste aastate jooksul tehtud mitmeid olulisi otsuseid. Juba sel sügisel avab uksed Põhjatähe põhikool Põhja-Tallinnas, kus koolikohtade puudus on kõige teravam. Lähiaastatel lisanduvad Pikaliiva põhikool Haaberstis ja Martsa põhikool Lasnamäel, mis loovad kokku üle 1500 uue koolikoha. Samuti liigume tempokalt edasi uute lasteaedade rajamisega – Manufaktuuri lasteaed Põhja-Tallinnas valmib paari aasta jooksul, lisaks on plaanis Pikaliiva lasteaed Haaberstis, Lepiku lasteaed Mähel ja Veerenni lasteaed Kesklinnas.
*Tulevikusuund ja vastutus*
Haridusvõrgu planeerimine kujundab järgmiste põlvkondade tulevikku. Sotsid mitte ainult ei rääkinud lasteaiakohtade probleemist, vaid on ka võtnud reaalseid samme selle lahendamiseks - lisaks probleemi selgele kirjeldamisele ka järjepidev töö uute haridusasutuste kavandamisel. Koolikohtade puudus ei lahene üleöö, kuid esimesed sajad lisanduvad kohad annavad märku, et suund on õige.
Tallinna haridusvõrk on liiga kaua olnud tegemata otsuste pantvang. Selleks, et järgmine põlvkond ei peaks silmitsi seisma samade probleemidega, tuleb tegutseda nüüd ja kohe.
Tekst on Madle Lippuse FB lehelt.
