Kratilugu.
Öeldakse, et juhuseid pole.
Juhtusin mõni päevake tagasi täitsa juhuslikult üht raadiointrvjuud kuulates äkisti oma kõrva kikitama. Intervjueeritav oli vist siis kas metsanduse ja puidutööstuse liidu juht või direktor, alul arvasin, et on härra Nigul, aga siis selgus, et mitte.
Küsiteldav oli aga ülimalt enesekindel tegelane, kes leidis, et meie puidutööstus on väga tähtis riiklik majandusharu ja et meie metsad on tegelikult ilusad, väga hästi hooldatud. Eesti metsade omanikud aga on väga haritud, targad, tublid.
Eesti metsade raiemaht peaks aga jätkuvalt olema 15 miljonit tihumeetrit, nii nagu siiani. Seega pea poole suurem, kui seda nõuavad meie looduskaitsjad ja asjaomased teadlased.
Intervjueeritav nimetas end ka tööandjaks ja töökohtade loojaks meie väikeses riigis.
Oli ka juttu Eesti metsanduse arengukava üle arutamise koosolekust, kui reporter küsis äkki: „ Kas on tõsi, et teie sel koosolekul näitasite oma kolmandat sõrme ühele tuntud naisisikule?“ Vastus oli, et oh ei, ma ainult vehkisin käega.“
Kummalised küsimused ühele juhtivtöötajale.
Et kes siis? Selgus, et Raul Kirjanen on intervjueeritav.
Alles, jah alles see oli, kui nimetet isik figureeris Eesti Taastuvenergia Koja juhtfiguurina ja Eesti Metsamajanduskava Koostajate juhtgrupis.
Nii et Juht suure algustähega, Kirjanen siin, Kirjanen seal ja Kirjanen iga koha peal. Kus metsaga tegu või metsast jutt. Või pelletist. Kirjanen seletas ka reporterile asjatundlikult, kuidas Taani riigis tema pelletit koostootmisjaamas väga roheliselt ära kütetakse.
Täna tuli raadiost sõnum, et keskkonnaminister Kokk astub tagasi, tervis olla pahaks läinud. Ei, see polevat metsamajanduskava ja metsanduse punnseisu tõttu, vaid hoopis isiklik asi, ja et on hoopis vastupidi, et Kokk on olnud väga tubli ja suured tänud talle hea töö eest.
Nüüd peab leidma uue ministri.
Loodetavasti tuleb keegi, kes pole ei tuulelipp, ei teeni kannuseid suurmonopolistide ees ja on keegi, kel ka nati reaalsesse maailmasse on sissevaadet, mis lubaks ehk isegi linnurahu kehtima, mida siiani pole juhtunud.
Ei lubanud seda palju oodadet, palutet ja nõutet linnurahu ei Kiisler, ei Kokk. Viimane parandas kliimat, eelmine puhastas maad ja ilma prügist ja sai see-eest isegi presidendilt kohase preemia...
Nojah.
Pelletimonopoli Suur Juht leidis muuhulgas ka, et erametsaomanikele, kelleks on ka praegu tihti suurfirmad, kes talumaid kokku kahmitsevad, on solvav, kui neile mingeid piiranguid kehtestatakse. Eraomand, mets ja maa, olevat püha ja puutumata asi ja olevat omaniku püha õigus oma metsast võtta välja raha nii uue auto kui uue villa või/kui mistahes hüve tarbeks.
Minu õel kommentaar siin, et suurfirma saaks seal lageraiet teha.
Veel leidis intervjueeritav, et lageraie ongi ok. Kohane. Tänapäevane. Ja kena ka.
Miks mulle meenub siin äkki üks internetist leitud intervjuu ühe eesti metsaärimehega, kes teadis kindlalt öelda, et ega need harvestrid ja muud metsamasinad meie metsadesse tegelikult ikka üldse ei sobi, lõhuvad täielikult pinnase, mis on paha, väga paha , aga ta soovis samas olla ilmtingimata inkognito, vastasel korral löödavat ta risti ja tema äriga on lõpp. Et suupruukimine teemal on karistatav.
Miks mulle meenub siin kunagine pilapilt internetist, mis sedastab, et Eesti rahvuspuu on ei kask ega kuusk vaid KÄND.
Miks mulle meenub äsjane kurb foto karust, kes on kummuli kännul ja hoiab kahe käpaga pead kinni, tema seljataga aga laiub nagu suur stepiavarus, ääretu lagastatud raielank.
Miks?
Kas sellised reageeringud on siis naljanumbrid?
Et mis avitaks, et kurbus võiks minna, kevad tulla ja linnul õigus laulda, ilma, et tema lapsed sööb monstrum, kel nimeks harvester.
Või jätkub ikka sama, et eesti pellet kütab Euroopa elektrijaamu, mis on Tulus Äri, millele meie riik maksab peale. Ja kütja riik. Ja töö ja vile koos, täies hoos, 24/7, aasta ringi, ikka meie eesti metsades, sest elektrit tarbitakse ju ka 24/7 ja aastaringi.
On üks tubli metsamees Mati Sepp, kes kuuldavasti oskab rääkida kenasti nii puukallistaja kui kirvemehega, kas aga ka nendega, kelle käpa all on meie metsandus.?..
Aga ta on öelnud oma kirjatükkides kuldaväärt sõnad, et tuleb teha SEADUSED, mida RMK kui Suur Eeskuju täidaks ja küllap siis tulevad ka erametsaomanikud järele. Muinasjutt. Nii ja naa.
Aga kui korda teha METSASEADUS, mis on kurja juur, siis saab mõistus pinnale. On ju seesama metsaseadus tehtud ekstra! pelletimajanduse tarbeks ja kes selle tegi, oli kaval ja tark ja ärihuvidega.
Toon siin paralleeli meie Andres Talijärve mahitusel ära korraldatud eelmise riigikogu valimiste tarbeks korraldatud debattide nudimise. Ühel mehel peab olema ikka võimu, tarkust ja kavalust, et panna ennast kuulama valitsuse ja meedia, ellimineerimaks valimisdebattides nii metsa- kui ka keskkonna teema, mille asemel kolistabki meedia usinasti luukeresid, alustades EREst kui elurikkuse erakonnast kui kõige rohirohelisemast, siis Rohelised ja kui lõpuks muudki erakonnad kolisema hakkavad, siis on juba rahvas tüdinud ja ei viitsi enam kuulata, aeg aga läheb ja lõpeb nii, nagu oli plaanitud, ei mingit mula teatud teemal, pärast aga virin, et debatt oli lame, mage, igav ja mõttetu, et ei tea, et miks. Ja ei saagi teada.
Riigikogu saab aga valitud, nii nagu vaja, ükskõikne nii keskkonna kui metsa probleemide vastu. Siis saab metsast võtta veel viimast, millest annabki tublit tunnistust praegune metsamajanduskava punnseis.
Annaks taevas, et Suure Juhi plaanitav 15 miljonit tihu ei läheks raiekavasse. Vaid läheks mõistlik suurus.
Uudis meediast.
Kai Rimmel on Koka järglane asendusliikmena ja veel mitu isikut on kaalukausil, kes saab uueks keskkonnaministriks, selline uudis Vikerraadiost, äsja...
Uus uudis, et keskkonnaministriks saab rahandusministri endine nõunik. Raha on tähtis asi, ka olevat uus minister tudeerinud tugevasti Rohemajandust. Viimane uudis sedastab, et minister peab väga tähtsaks alternatiivenergiat.
No eks ta ole, jäljed viivad jälle ligi puidu põletamisele, mis olevat tänase päeva pea ainuvõimalik ellujäämise aluspõhi. Ja kiitus hakkepuidu põletamisele. Säästuenergia. Päästuenergia.
Räägime lõpetuseks metsaseadusest, 1934 a metsaseadus ütleb, et raieringid ei või olla okaspuudel alla 80 ja lehtpuudel alla 40. Ka on selles seaduse tekstis märgitud noore metsa kõrguseks 3 meetrit, meie metsaseadus aga märgib metsa kõrguseks, üldse, 1,3 meetrit
.
Targad on sedastanud, et kala hakkab mädanema peast.
Meie Metsaseadus on huvitav. Kuni see ei muutu, ei muutu midagi. Nagu seda sedastab ka härra Sepp.
.
Metsaseaduse järgi on mets maa, millel on teatud omadused. Seega ei ole mets mets, vaid hoopis maa.
Öeldud on selles seaduses, punkt 1, et mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast koos sellel kasvava ja eluneva taimestiku, loomastikuga.
Jah, seega ongi üks meie tark loodusminister Marku Lamp väga õigesti sedastanud, et metsa taimestu ei olegi seadusega ära määratletud. Nii ongi.
. Mets on seega vabalt ka kännustu, võsastu ja/või muu taimestu.
Punkt 2 ütleb, et metsamaa on maa, jah, maa, mis vastab VÄHEMALT ÜHELE järgmistest nõuetest: 1. maa on maakatastrisse kantud metsamaana.
VÕI
On vähemalt 0,1 ha suurune maa tükk, kus kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit.
Seega ainult ühest tingimusest/punktist piisab, et olla mets.
Siit tuleneb ju ka lausa muinasjutuline lugulaul sellest, et Eestis olla metsa rohkem kui kunagi varem, vaat et lausa Põhjasõja aegadest alates. Et metsa on palju ja tuleb aina raginal juurde.
Ja on veel ainult üks seadusesäte, punkt 3, mis näitab loeteluna ära selle maa, mis ei ole metsamaa. Ainult huvitav on, et kes on küll see tola, kes peab metsamaaks/metsaks kalmistut, aiandit, istandikku või õuemaad. Et see tõsiasi tuleb seadusesse raiuda: õuemaa pole metsamaa.
Lõpetan oma loo juhuslikult kätte sattunud vana ajalehe artikliga, mis on justkui roosa propaganda meie metsade väärkasutamisele.
Viio Aitsam, Maa Elu. 8.juuni 2017. „Kui mets ajab kaklema“, nii veider kui pealkiri, on ka sisu. Algab see sellega, et kirjas on, et ÕPPELEHES Sinu Mets on algajale metsahuvilisele seletatud, et Eestis mets otsa ei saa, kuna paikneme metsavööndis. Kui inimene metsas ei toimetaks, kataks loodus ise kõik metsaga.
Siis on justkui vihje EMA-le, kui on öeldud, et , osundan: „Nimetuse poolest metsade abistamiseks ellu kutsutud liikumine võimendab SEDA oma Facebooki lehel. Sealt loen: „Algaja metsahuviline, ära usu...“ Kas ei tohi uskuda, et Eesti paikneb metsavööndis“. „
Mida võimendab? Seda. Mida? Jääb selguseks, mida. Kas seda, et mets ajab kaklema?
Artikkel sedastab, et ilmus ka ÕPPELEHE järgmine number, kus algajate rubriigis on seletatud, et metsaraie ei aja metsloomi metsast välja, vaid tekitab mitmele neist (et mitmele siis, huvitav) soodsaid elupaiku. Zoloog Tiit Randveer kirjutab, et :“....intensiivsem lageraie toob kaasa ......põdra, hirve, metskitse arvukuse kasvu ja seega..... ka neist toituvate kiskjate arvu kasvu.“ Nii et intensiivsem lageraie ON siis tähtis.
Veel on nimetet artiklis pikalt juttu Mikitast ja Masingust, ugrimugrilikust meelelaadist, ürgdemokraatiast ja mõnede teatud inimeste väga looduslähedasest eluviisist.
Kokku on see artikkel sama paljuütlev kui samas mitte midagi ütlev, just nii nagu on juurde lisatud illustratsioon puiduvirnadest, milledeks on nähtavasti üks noor lageraides mahaniidetud mets, oma peenikeste puutüvedega, milline ilmselt läheb hakkeks. Siin pole ei oksahunnikuid ega palki, kõik on peenikesed tüved, kask, haab ja veel mingi puuliik, vist okaspuu. Kurb pilt.
Mets ei aja kedagi kaklema. Kaklema ajab väär metsanduspoliitika,, mis tugineb savijalgadel seadusandlusele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar