ELUST ENESESEST - BUSSIGA MAARDUSSE - Ain Alvela

ELUST ENESESEST - BUSSIGA MAARDUSSE - Ain Alvela

Mul jagus täna lihtsat meelt, et võtta ette üks sõit ühistranspordiga Maardusse... Kokkuvõtvalt olgu öeldud, et selline tunne oli, nagu oleks üle Narva silla Ivangorodi jõudnud, aga kel tahtmist loeb... Muide, samasugune kiri läks ka Põhja-Eesti ÜTK-sse ja Temptransi juhtidele, niipalju, kui neid õnnestus tuvastada. Ma ise elan selle nöögi üle, aga minus pesitsev õigusmeel ei luba ka selle peale lihtsalt niisama õlgu kehitada...
Pilt on illustreeriv, aga umbes selline ka see tänane nr. 210 välja nägi (pärineb lehelt: ultra.1g.fi).
------------------

Sisenesin nn kommertsliini nr. 210 bussi Kaubamaja peatuses väljumisega kell 9.10 ja ütlesin kõva selge häälega vene keeles (sest oli aru saada, et bussijuht on venekeelne inimene), et soovin sõita Kärmu peatusesse. Peale minu oli bussis veel kolm inimest, üks läks vahepeal maha, üks tuli juurde.

Teadsin vaid umbes, kus seda Kärmu peatust võiks oodata, aga ikkagi ei jõudnud piisavalt varakult reageerida ja olime enam-vähem sellega kohakuti, kui ütlesin bussijuhile, et ma soovisin Kärmu peatuses maha minna. Too rehmas midagi käega edasipoole, siis olime juba sillal ja teha polnud enam midagi. Aga kui buss ka järgmises Kombinaadi peatuses ei peatunud, hakkas mu kannatus otsa saama ja ütlesin uuest, et ma tahtsin Kärmu peatuses maha minna. Vastuseks sain peatäie õiendada, et mis ma siis õigel ajal märku ei anna.
Justkui peaks eeldama, et seda bussiliini kasutavad ainult need, kes Vana-Narva maantee tehastesse tööle käivad...
Küsisin bussijuhilt, kas oli keeruline mulle märku anda. Vastuseks - kust mul kõik meeles püsivad. Kordan - bussis oli 4 sõitjat!
Edasi tuli juba sõna-sõnalt: Откуда мне знать, что или где этот Карму?
Jõudsin veel öelda, et võiks nagu oletada, et bussijuht võiks selliseid pisiasju teada nagu peatused liinil, mida ta sõidab, kui tuli Fosforiidi peatus ja kobisin maha ja hääletasin ennast vajalikku kohta üle silla tagasi.
Ja nüüd ma küsin, mis kurat selles Temptransis toimub? Kas tõesti on nii, et kui pealinna piir selja taha jääb, siis võib teha mingid omad seadused ja rihma lõdvaks lasta? Ma ei räägigi sellisest peenhäälestusest, nagu tabloo peatuste nimede ja värkideg vmt, aga et bussijuht ei tea, kus ta peatuma peab, see käib üle mõistuse.

Kui selles va Kärmus oma asjad aetud sain, loen ühistranspordi äpist, et Tallinnasse mineva suuna peatusesse peaks kell 12.25. Jõudiski, aga vähe sellest, et buss peatuse ringile ei sõitnud, bussijuht isegi ei vaadanud mööda vuhisedes minu ja peatuse poole, kuigi seisin nagu post otse peatuseputka ees, heledad riided seljas ja vägagi nähtaval.
Ma ei tea, kui Temptrans on leiutanud oma bussidele pääsemiseks mingi käega lehvitamise süsteemi, siis võiks sellest ka üheselt mõistetavalt teada anda? Seni aga olen ma seda meelt, et kui bussijuht näeb inimest peatuses seismas, siis ta suudab oma peas jõuda järelduseni, et inimene tahabki bussi peale tulla ja kusagile sõita. Ei ole rakutasandil molekulaarbioloogia, et kaks otsa kokku viia...

Mõõt hakkas täis saama, proovisin paar korda helistada süiduplaani küljes oleval Temptransi numbril 56459623 - keegi ei suvatsenud keset päist tööpäeva toru võtta.
No heakene küll - ootasin paarkümmend minutit, Maardu poolt suunaga Tallinnasse tuli sinine nr. 101 buss, graafikujärgselt Kärmus 12.48. Kui nüüd võiks arvata, et reisi eripäradel Maardusse ja tagasi on joon all ja kriips peal, siis kaugel sellest - mündilauale poetatud kahest eurost pistis bussijuht mulle ühe pihku tagasi, piletit aga ei andnud.

Selle viimase juhtumi peale ei maksa mulle nüüd hakata seletama, et reisijal on õigus nõuda jne... Kunagi, kui see teema aktuaalne oli, olen selle mitme ametnikuga ammu enda jaoks selgeks vaielnud - reisija ei pea midagi hakkama paluma või nõudma, sest esiteks on sellesse eos konflikt sisse kirjutatud ja mul pole vähimatki soovi sealsamas kohas bussijuhiga sõnelema hakata, teiseks peab bussijuht teadma oma kohustusi ja kui bussis on korraldatud piletite käsimüük, siis üks neist kohustustest on kahtlemata reisijale raha vastu pilet anda. Sama elementaarne, kui putkast jäätist ostes peenraha tagasi saada - mitte nii, et kes küsib, saab, kes ei küsi, jääb ilma. Või saan millestki ikka oma juhmuses valesti aru.
Ma tõesti mõtlesin, et sellistest asjadest oleme tänaseks üle saanud ja bussijuhtidele makstakse vähemalt nii kõrget palka, et enam ei pea endale pirukaraha varastama.

Aastat kümme või rohkem tagasi Maardus elades nägin, et Temptransiga on igapäevased probleemid ja reisijate pretensioonid ning nüüd näen, et selles ettevõttes pole mitte s***gi muutunud.
Ma ei saa aru, mille kuradi pärast luuakse neid ühistranspordikeskuseid ja juurutatakse tsentraalset juhtimist, arendatakse igasuguseid süsteeme, kui sellest essugi kasu ei ole?

Ma ei hakanud mingeid numbreid üles kirjutama ega muud taolist - bussifirma saab toodud väljumisaegade põhjal suurepäraselt tuvastada, milline konkreetne bussijuht millisel konkreetsel liinil ja millise konkreetse bussiga nendel aegadel täna 18. juunil 2019. aastal sõitis.

Ja see pikk jutt ei olnud nüüd pelgalt auru väljalaskmiseks või et keegi võiks kusagil selle peale õlgu kehitada ja haigutada, vaid ma ootan otseseid vastuseid esitatud küsimustele ning Temptransi ja Põhja-Eesti ÜTK hinnangut kirjeldatud olukordadele ja järeldusi, mida sellest kõigest teete!
Kuidas on võimalik, et bussijuht saab väita, et ta ei tea oma liinile jäävaid peatusi, miks peab reisija, kes aastas ehk korra satub Vana-Narva maanteele, seda bussijuhist paremini teadma, miks bussijuht, selle asemel, et olukorda lahendada püüda, hakkab reisijat siunama ja süüdistama, miks buss süüdimatult ei peatu peatuses, kui seal on ilmselgelt pealetahtjaid, mikspärast bussijuht ei anna reisijale piletit?
Ja kes siis keda kamandab Temptrans ÜTKd või vastupidi?

Uskumatu - kaks väikest juhuslikku sutsakat sõita, aga nii palju seiklusi... Võib vaid ette kujutada, milline bardak neil liinidel sisuliselt ja süsteemselt toimub, aga see jäägu juba asjaosaliste hinnata, minul on minu oma konkreetne case.