PARANORMAALSETEST NÄHTUSTEST KUUSALU VALLAS - Kenno Põltsam

Fotod: Leinameeleolu Kiiu mõisa ees 18.12.2018, kui oli teada et M. Soomist saab volikogu esimees

PARANORMAALSETEST NÄHTUSTEST KUUSALU VALLAS.

Kenno Põltsam.

7. juunil toimus Kuusalu Rahvamajas teabekoosolek, mis oli välja reklaamitud kui paranormaalsed nähtused Kuusalus: kuidas teha võimatuna tunduv võimalikuks? Kas ja kuidas saaks igaüks endale sooja koha, hea palga ja valla rahadega auto? Teadmisi jagasid kaks EKRE nimekirjas volikokku kandideerinut ning käesolevale loole allakirjutanud; kolmas mees tegi lisana suulise ettekande kohalikust ajalehe väljaandest. Koosolekul ei vaieldud ega peetud kõnesid. Esinejatel olid kaasas avalikest allikatest pärit dokumendid, mille sisu tutvustati, kuid mida ei jagatud. Kuulajate valik oli, kuidas must-valgel olevasse suhtuda. Suvise ilmaga oli kohale tulnud kümme külalist, kelle hulgast nii mõnigi tundis huvi, et kuidas see kõik (viidates vallavõimu tegudele) siin meil praegu võimalik on. Kammiti läbi teemasid, mis esinejate seisukohast võetuna olid kõik paranormaalsed. 

ESITEKS:

Hiljuti leidis aset juhtum, kui Kuusalu valla valimiskomisjon takistas meie nimekirjast volikogu asendusliikme osalemist maikuu istungil ja sellega võimu teostamises osalemist, kuna ei vormistanud õigeaegselt saadiku asendamist. Aega selleks aga oli. 15. mai volikogu esimene päevakorra punkt oli Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemine, volikogu ei toetanud läbirääkimiste alustamist, opositsioonist toetas eelnõud 5 saadikut k.a istungil osalenud üks EKRE saadik. Antud juhtum aga, kus asendusliikmeks saaval saadikul takistatakse osalemist volikogu istungil, päädiski antud teabekoosoleku kokkukutsumise: et valimiskomisjon teeb mida ise tahab, või täidab kellegi käske, seda tõendavad paari viimase aasta dokumendid. Kui saaks vaid aru, kes üldse Kuusalu valla valimiskomisjoni kuuluvad või kelle allkirjaga tohib komisjoni dokumente väljastada? Valimiskomisjon peab tegema oma toimingud 5 päeva jooksul, aga mitte lausa viiendal päeval. Ometi andis eelmistel KOV-valimistel volikogust välja jäänud kunagine volikogu esimees Enn Kirsman 8.10.2018 nõusoleku asuda volikogu liikme kohale ja valimiskomisjon korraldas oma koosoleku juba kahe päeva pärast. Markantsemaks muudab loo see, et E. Kirsmanil tuli volikokku asumiseks saada nõusse kuus liiget, et need lõpetaksid oma volitused volikogu liikmena - kõik on võimalik, oluline on eesmärk ja põhjus! – jääb üle küsida, miks need inimesed siis üldse volikokku kandideerid. Võin lisaks omaltpoolt spekuleerida, et antud manööverdamise põhjuseks oli pikalt ja peenelt planeeritud võimupööre, mis teostus 18.12.2018 kui poolt vahetanud M. Soomi (REF) reetmise tulemusel sai taas võimule valimisliit Ühine Kodu eesotsas vallavanema U Kirtsiga; E. Kirsman on Ühise Kodu wunderkind.

TEISEKS:

Kuusalu, Anija ja Raasiku valla rahvale jagab teateid elust meie ümber kolhoosikorra lõpust (1988-st aastast) pärit ajaleht. Seda annab ümmarguselt 30 aastat välja üks-ja-sama peatoimetaja, ning teeb seda kolmelt vallalt igal aastal saadava mitmekümne tuhande euro dotatsiooni eest ilma, et lehe juures oleks mingigi nõukogu või kolleegium, mis natukenegi esindaks lugejate nägemust lehe sisu kujundamisel. 

Kuue minutiline suuline ettekanne rajanes pikal analüüsil: 1) esiteks sai vaadeldud läbi kolme viimase aasta Sõnumitoojad: positiivsete, neutraalsete ja kriitiliste lugude kajastusi erinevatel võimu kombinatsioonide ajal. Samuti sai sisestatud digar.ee keskkonnas kui ka Sõnumitooja veebikeskkonnas otsingusse kohalike poliitikaninade nimed ning saadi tulemuseks, et kümme aastat valla juhtimise juures olnud valimisliit Ühine Kodu meeskond on saanud enim lehepinda: nt. on U. Kirsti, E. Kirsman ja Ühine Kodu on lehes mainitud kokku 1158  korda, aga S. Valdmaa ja EKRE on lehes mainitud kokku 281 korda; markeeriti ka asjaolu et S. Valdmaa kes on olnud vallapoliitikas 10 aastat kauem kui U. Kirtsi, on saanud lehes üle kolme korra vähem mainitud. 2) nähti ka loidust ja ühekülgsust juhtkirja tasemel: Sõnumitooja toimetus pole kritiseerinud ei M. Soomi ega ka mitte U. Kirtsit, toimetus pole esitanud uurivale ajakirjandusele kohaseid küsimusi – kuigi nn. elevant laiutab keset tuba. 3) tulenevalt eelmisest punktist, pole Sõnumitooja kajatanud M. Soomi enda sahkerdamise Kuusalu Reformierakonna osakonna esimeheks, karate kooli afääri, ametiauto saagat, ega ka mitte matuseküünlaid Kiiu mõisa esisel väljakul 18.12.2018 kui toimus vallavanem M. Salu umbusaldamine. 4) Tehti märkus selles osas, et Sõnumitooja kajastab opositsiooni poolt tulenevat kriitikat, siis ei tooda seda kriitikat eraldi pealkirjade all välja. 

On nii, et kes maksab, see tellib muusika. Antud juhul pole tellijaks mitte rahvas, kelle raha jagatakse, vaid võimul olev koalitsioon, kes rahva raha jagab. Eestis ei ole teisi näiteid, kus üks inimene annab aastakümneid oma suva järgi välja rahva rahaga kinni makstavat ajalehte. Ikka vahetatakse peatoimetajad ja ikka tuleb tulu läbimüügist ja reklaamist. Kes lugejaid ei leia, lõpetab ilmumise; Sõnumitooja selles maailmas ei ela. On iga inimese arusaamise ja kasvatatuse asi, kuidas lehe loosse suhtuda, kuid paranormaalne see on. Üheks esinejate poolt välja käidud mõtteks oli, et Sõnumitooja peatoimetaja koht peab olema rahva poolt valitav.

KOLMANDAKS:

Margus Soom süüdistas Sõnumitoojas, et vallavanema M. Salu ajal vallandati inimesi vallast töölt. Kui Soom otsis endale vallas kohta ja võimalusi, tegi ta 2018 kevadel usinat koostööd volikogu liikmetega Ühise Kodu vastu kandideerinud nimekirjadest. Esitas neile oma nägemuse valla juhtimisest. Selles nägemuses oli öeldud, et "toiduahel" tuleb lõhkuda ja oli nimetatud konkreetseid inimesi, kellest tuleb vabaneda. Umbusaldanud aga 2018 detsembris koalitsiooni, kuhu ta ise kuulus, süüdistaski Sõnumitoojas M. Salu aegset juhtimist inimeste vallandamises. Volikogu liikme S. Valdmaa arupärimise peale esitas Soom nimekirja kõikidest vallast töölt lahkunud isikutest ilma põhjust näitamata, mida oli arupärimises küsitud. Esimesena on nimekirjas U. Kirtsi, keda ta ise 2018. aasta kevadel vallavanemana umbusaldas. Sõnumitooja ei küsinudM. Soomi loo peale kelleltki kommentaare .

NELJANDAKS:

Koosolekul peatuti põgusalt sellel, et U. Kirtsi, olles valitud M. Salu umbusaldamise järel 18.12.2018 juba vallavanemaks, osales 31. detsembril taas volikogu liikme toolil istudes vallavanemale palga määramises. Selle toimingu peale kaevati, ning U. Kirtsit karistati trahviga. Dokument on leitav Internetis karistusregistris 4 euro eest. 

6.02.2019. kajastas Sõnumitooja et: „Vallavanem Urmas Kirtsi palus möödunud nädala volikoguistungil vallandunud diskussiooni käigus vabandust, et tõstis eelmisel istungil käe enda töötasu määramise poolt“. Samas pole Sõnumitooja kajastanud eelnevalt mainitud vallavanemale määratud trahvi, või teinud sellele viidet.

VIIENDAKS:

Järgnevalt puudutati koosoekul teemat, mida ma käsitlesin juba 23.04.2019 ülevaatlikus artiklis „Reformierakonna paljastuv pale Kuusalu vallavolikogu esimehe näitel“, mis puudutas Soomi spordiklubide rahastamise küsimust. Kuusalu vallas on nende spordiklubide rahastamiseks kehtestatud kord, kes vastavad spordiklubidele esitatavale nõuetele. Kolm olulist nõuet: peab olema tegutsenud üle ühe aasta, peab vastama toetuste määramise korras toodud nõuetele, ei tohi olla võlglane. Soomi Kuusalu Karate Kool oli 2018 karistatud Andmekaitseinspektsiooni poolt ja oli kohtutäituri täitemenetluse all - ei tohtinud seetõttu raha saada. Soom taotles ikkagi raha, lastes selle kanda Jaapani Traditsioonidega Kuusalu Karate Koolile, mis moodustati alles septembris 2018, ega tohtinuks seetõttu veel raha saada. Urmas Kirtsi, saanud M. Salu umbusaldamise järel vallavanemaks, eraldas 31. detsembril 2018 raha, mis kanti JTKKK-le. Pangaülekandel puuduvad igasugused rekvisiidid, mille jaoks see raha on, mille alusel eraldatud jne. Korraldus raha eraldamiseks tehti tagantjärele alles veebruaris 2019. Soom esitas käesoleva aasta algul vallale ikkagi Kuusalu Karate Kooli tegevuse aruande, kus näitas, et ostis koolile sõiduauto.

KUUENDAKS:

Koosolekul ei saanud kuidagi mööda minna faktist, et volikogu esimees M. Soom on häälte ostmises vastutav. Karistusseadustik: § 162 ütleb: „Valimisvabaduse rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (1) Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega“.

Aasta hiljem 01.oktoobril 2018 esitas kuritegu uurinud eriasjade prokurör kriminaalmentluse lõpetamise määruse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel, mis tähendab avalikkuse vähest huvi ning menetlusaluse kohustust maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Menetlusosalist kohustatigi maksma riigituludesse 750 EUR tähtajaga 01.04.2019. Markeerisin koosolekul asjaolu, et 5.12.2018 kajastas Sõnumitooja, et „Margus Soomi häälte ostmise uurimine lõppes oportuniteediga“ – peale seda, kui oli selge et Soomist saab volikogu esimees ja U. Kirtsi võimul püsimise vahend; ei ühtegi kriitilist küsimust Sõnumitooja toimetuse poolt. 

12. juuli 2012 kirjutas Tartu ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak Postimehe arvamusportaalis, et oportuniteedi ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtuistungitest pääsenud pole mitte õigeks mõistetud vaid süüteo toime pannud ning kannavad selle eest ka vastutust. "Kas sealjuures võib teda sõimata kurjategijaks või tuleb kasutada mõnda viisakamat väljendit, on eetika, mitte õiguse küsimus.  Kurja on ta igatahes teinud ja vastutust peab ta kandma.        

KOKKUVÕTTEKS:

EKRE Kuusalu osakonna korraldatud teabekoosolek läks ladusalt: see kestis poolteist tundi, materjalid olid piisavad kuid mitte üleliia, kõik said küsimusi küsida ning omapoolseid improviseeritud mõtteid avaldada – üheks mõttekilluks oli, et enam ei loe mitte see kas tegu on õige, vaid see kas see on kasulik; viitas siis kodanik meie vallajuhtide ambitsioonidele.

Hiljem küsisin ühelt koosoleku esinejalt küsimuse, mis on avaldatud FB-s EKRE Kuusalu lehel, et kas tulevikus võiks korraldada veel sääraseid koosolekuid, kaasates suuremal hulgal rahvast, vastas rahvaesindaja: „Kui koguneb taas paranormaalseid juhtumeid, siis miks mitte, õigupoolest ei oleks niisuguseid koosolekuid üldse vaja, kui ajakirjandus täidaks oma tegelikku rolli… Ilmas on palju paranormaalseid asju, mida usutakse. Näiteks UFO-d. Paranormaalne on asi niikaua, kui seda teaduslikult ei tõestata.“

Arvan omaltpoolt, et kui Kuusalus võimumuutust ei tule, jätkub meil vallas paranormaalne kultuur ja nii mõnigi õhtu võib Peterburi tee kõrval asuvas Kiiu mõisa hoone ees näha matuse küünlaid.